tüüpi mitte kaduv mälu, mida kasutatakse arvutitel ja muude elektrooniliste seadmetel, mahutab väikeses koguses andmeid, mida tuleb päästa, kui elekter on eemaldatud, nt kalibreerimistabelid või seadme konfiguratsioonid. DDR DDR SDRAM (Double data rate synchronous dynamic random access memory) on arvuti põhimälu mikroskeem. Võttes võrdluseks single data rate (SDR) SDRAM-i, teeb DDR SDRAM kasutajaliides võimalikuks kiiremini andmeid saata tänu nende ajastamisele ning kella signaalide rangemale kontrollile. Et saada kätte õiget ajastust, peavad rakendused tihti kasutama skeeme nagu näiteks faasi keskne silmus ja ise-kalibreerimine. Alates aastast 1996 kuni 2000. aasta juunini arendas JEDEC välja DDR (Double Data Rate) SDRAM spetsifikatsiooni (JESD79). JEDEC seadis DDR SDRAM andmete mahule standardid, lahutades selle kaheks osaks. Esimene spetsifikatsioon on mälu kiipidele ja teine mälu moodulitele
Elukäigu (elutee) uuringud Elukäigu uuringud (life course studies) uurivad inimese arengut kogu tema elu jooksul. Uuritakse - olulisemate elusündmuste (kooli minek, kooli lõpetamine, tööle minek, abiellumine, lapse sünd, pensionile jäämine) ajastamist (millises vanuses need sündmused toimuvad) - nende sündmuste toimumise järjekorda - mitmesuguste muutujate (inimese isiksuseomadused, ajalooline periood) mõju elusündmuste ajastamisele ja järjekorrale Kultuur ja isiksus Margaret Mead (1901 1978) Tegi etnograafilisi uurimusi Samoa saartel Vaikses Ookeanis ja leidis, et sealsetel noortel ei esine teismelise eas sellist mässumeelsust ja identiteedi otsinguid nagu lääne noortel. Seega on murde-ea probleemid iseloomulikud ainult lääne kultuurile ja tulenevad ilmselt sellest, et lääne kultuuris peab selles vanuses inimene langetama suuri valikuid
ja omandatud tarkustest, nagu näiteks teadmised taktikast, vastastest, õpitud käitumistest. Füüsiline valmisolek eeldab omakorda kõikide organsüsteemide piisavat funktsionaalset suutlikkust ja omavahelist koordineeritud talitlust. Treeningu ja võistluste eesmärgid on erinevad. Sportliku töövõime arendamine toimub pikaajalisel kohanemisel treeningukoormustega. Võistlused realiseerivad saavutatud treeninguefekti. Järelikult erinevad omavahel tree- ningu ja sportliku vormi ajastamisele suunatud tegevused. VÕISTLUSTEKS VALMISTUMINE Treeningu loogika on kutsuda organismis kontrollitud tingimustes esile negatiivseid nihkeid, millest taastumine stimuleerib arengut. Pikaajalise treeninguperioodi käigus on loomulik, et organismis kuhjuvad positiivsed muu- datused, kuid samal ajal akumuleeruvad üksikud negatiivsed nähtused, nii füsioloogilised kui ka psühholoogili- sed (teatud hormoonide pikaajaline allasurutus, mõnede ainevahetusproduktide suboptimaalne tase, pikaajaline
Inimese käitumise uurimisel rakendatakse Darwini evolutsiooniteooriat. Inimeste sotsiaalne käitumine on suuresti määratud geenide poolt. Aitasid kaasa esivanemate ellujäämisele ja paljunemisele. 31. Erik H Erikson inimene areneb ja sotsialiseerub terve elu. Inimese elukäik seisneb üldinimlike probleemide lahendamises (neid on 8). Elukäigu uuringud uuritakse inimeste kogu eluteed (tähtsate elusündmuste ajastamist, nende järjekorda ja muutujate mõju sündmuste ajastamisele ja järjekorrale). 32. Margaret Mead murde-ea probleemid esinevad vaid lääne kultuuris, sest teismelistel on vaja langetada olulisis otsuseid. Erinevates kultuurides on erinev isiksuse areng. Kultuuridevahelised võrdlevad uuringud: uuritakse psühholoogiliste tunnuste avaldumist erinevates kultuurides (individualistlik ja kollektivistlik). 33. Jean Piaget lapse mõtlemine peab läbima mitu arengustaadiumit (senso-motoorne,
positiivselt: 1) Usaldus usaldamatus 0-1,5a 2) Iseseisvus-häbi 1,5-3 3) Initsiatiiv süü 3-6 4) Töökus alaväärsus 6-12 5) Identiteet identiteedi segadus 12-18 6) Intiimsus isolatsioon 18-24 7) Loovus stagnatsioon 25-50 8) Integratsioon meeleheide 50- Elukäigutee uuringud olulisemate elusündmuste (koolitee, töö, abiellumine) ajastamine, nende järjekord, muutujate (isikuomadused, ajalooline periood) mõju elusündmuste ajastamisele ja järjekorrale Kultuur ja isiksus Margaret Mead - murdeea probleemid ja mässumeelsus on omased ainult lääne kultuurile, sest seal peab langetama suuri valikuid ja on suurem valikuvabadus 1) Kultuuridevahelised uuringud: 1) individualistlikud kultuurid (Euroopa ja P-A) väärtustatakse vabadust ja iseseisvust 2) Kollektivistlikud kultuurid (Ida-Aasia) grupikuuluvus ja kohustuste täitmine Mõtlemise areng
Seda otsust on raske teha o Kesk-Euroopas tehtud uuringute põhjal (slaid 12) on kevadel temperatuurid tõusnud, mis tähendab, et rasvatihaste põhitoit röövikute aeg on nihkunud varasemaks o Samas rasvatihaste pesitsemise alustamise aeg pole oluliselt muutunud o Seega kliima soojenedes on toidurohkuse periood nihkunud lähemale pesitsemise algusperioodile ja see ei ühti rasvatihaste ajastamisele · Valearvestuse põhjused o Munemise algust piiravad faktorid pole nihkunud (küll on toiduaeg nihkunud) Nt Hollandis toituvad rasvatihased peamiselt lehistel ja kaskedel, mille lehtede areng pole eriti muutunud, samas tamme puhul on see oluliselt muutnud tamm on põhiline röövikpuu Sigimise algus piiravad ka füsioloogilised protsessid -lind peab pesitsuse
positiivselt. Elukäigu (elutee) uuringud Elukäigu uuringud (life course studies) uurivad inimese arengut kogu tema elu jooksul. Uuritakse - olulisemate elusündmuste (kooli minek, kooli lõpetamine, tööle minek, abiellumine, lapse sünd, pensionile jäämine) ajastamist (millises vanuses need sündmused toimuvad) - nende sündmuste toimumise järjekorda - mitmesuguste muutujate (inimese isiksuseomadused, ajalooline periood) mõju elusündmuste ajastamisele ja järjekorrale Kultuur ja isiksus Margaret Mead (1901 – 1978) Tegi etnograafilisi uurimusi Samoa saartel Vaikses Ookeanis ja leidis, et sealsetel noortel ei esine teismelise eas sellist mässumeelsust ja identiteedi otsinguid nagu lääne noortel. Seega on murde-ea probleemid iseloomulikud ainult lääne kultuurile ja tulenevad ilmselt sellest, et lääne kultuuris peab selles vanuses inimene langetama suuri valikuid. Traditsionaalses kultuuris sellist valikuvabadust pole ega ka
Juurdeviivaid harjutusi: - Kääris suuskadega astesamm laugel tõusul. - Sama, kuid rõhutades hoogsat vahelduvat käte tööd. - Uisusamm tasasel keppideta, rõhutades käte hoogsaid vahelduvaid hooliigutusi. - Sama laugel tõusul, rõhutades uisusammu jalatõukeid (jälgida, et suusk lumel ei peatuks). Uisuviisi terviksooritust alustatakse laugel tõusul. Seejuurs pööratakse tähelepanu: - Käe- ja jalatõuke õigele ajastamisele, - Jalatõuke tugevusele, - Käetõuke õigele suunale (samasse suunda kui jalatõuge), - Suuskade pidevale, sujuvale libisemisele. Kui harjutamine õnnestub, minnakse üle õppima järsemale nõlvale. Kui sooritamine ei õnnestu (liigutuste rütm in vale, tõukes suuskade libisema saamiseks liiga nõrgad), minnakse harjutamiseks tagasi laugele nõlvale või tasasele maale. Tüüpilised vead: - Käe- ja jalatõuke ebaõige ajastamine.
annaabi.ee 
