] Pneumaatilised taimerid kautatakse selleks et pneumoseadmetes oleks võimalik muuta seadme töö ajalisi parameetreid nagu ajalist viivitust, pneumosignaalide ajalisi parameetreid. Pneumaatiline taimer koosneb pneumojaotist (tavaliselt 3/2), mööda- vooluklapiga reguleeritavast drosselist ja väikesest suruõhu reservuaarist. Taimeri töö- diagrammi määrab ära pneumojaoti tüüp ja möödavooluklapi ühendamise viis. [1.] Selleks, et oleks võimalik juhtida pneumoajamit sõltuvalt ajamile rakenda- tud koormusest, kasutatakse pneumojaoteid, millede rakendumislävi on reguleeritav- muudetava rakendumislävega rõhutundlik elementi. Signaaliks sellisele elemendile kasutatakse pneumoajamisse antavat suruõhku, mille rõhk on otseses sõltuvuses ajamile rakendatud koormusest. Kui koormus pneumoajamile suureneb, kasvab ka rõhu väärus, mille jõudmisel reguleeritud tasemeni toimub pneumojaoti asendi muutus. Lähte- asendisse läheb pneumojaoti siis, kui juhtrõhk eemaldada. [1.]
Kui näiteks pumpa satub mingi tahke keha võib see sattuda tööratta labade vahele ning selle kinni kiiluda. Suure elektrilise ülekoormuse korral sulgub mootori maksimaalvoolurelee PM1 kontakt ning relee PA1 lahutab liinikontaktori ahela. Sama toimub ka pumbamaja üleujutuse korral, kui rakendub avarii- (üleujutus-)relee BPA. Samamoodi rakendub näiteks siibri ajami kinnikiilumise korral maksimaalvoolurelee PM2 kontakt ning relee PA2 lülitab sisse, kui siibri ajamile ajareleega PB2 lubatud aeg on möödas, siibrisulgemise kontaktori K3 valmistades pumba ette uueks käivituseks. 3.3.3 Arukas pumba juhtimine ja monitooring Tänapäeva pumbajuhtimine toimub tavaliselt mikroprotsessorseadmega. Näiteks võib tuua seadet SARLIN PumpManager 2000. See on rahvusvaheliselt patenteeritud kaugjuhtimis- ja monitooringuseade (Intelligent Remote Pump Control and Monitoring) [3], mis toimib 24 tundi
moodustavadki ventilatsioonisüsteemi. 5 Joonisel 2 paremal võime näha sissepuhkeventilaatoriga koos toimivaid süsteeme, kuhu sissepuhkeventilaatori ajam saab ja annab juhtimiseks vajalikke signaale. Sagedusmuundurile läheb signaal ventilaatori hetke seisust, mille abil samal ajal juhitakse tema kiirust. Välisõhu klapi ajamile läheb signaal normaal ja avariiseisust seisusest. VAK juhtimissignaalide osa, MMO kaabliga VAK osa on otseses ühenduses teiste ajamite juhtimisega, NOMAK kaabliga osa on ühenduses alakeskus ehk kontrolleriga mis juhib kogu ventilatsioonisüsteemi. Skeemi vasakul poolel on näidatud sissepuhke ventilaatori 306SP juhtimisahel koos juhtimiskilbi SC 08-ga. Ventilaatori ajam on 3 faasiline ja reveseeritav, võimsusega 2,2kW. Selle ajami põhiline ülesanne on puhuda õhku pidevalt sisse
töödiagramm Sele 96 Normaalselt avatud 3/2 pneumojaotiga pneumaatilise taimeri töödiagramm Pneumaatilist taimerit saab kasutada ka pneumaatiliste impulsside tekitamisel (sele 97). Sele 97 Pneumaatilise taimeri kasutamine pneumaatilise impulsi genereerimiseks 82 6.8 Muudetava rakendumislävega rõhutundlik element Selleks, et oleks võimalik juhtida pneumoajamit sõltuvalt ajamile rakendatud koormusest, kasutatakse pneumojaoteid, millede rakendumislävi on reguleeritav. Signaaliks sellisele elemendile kasutatakse pneumoajamisse antavat suruõhku, mille rõhk on otseses sõltuvuses ajamile rakendatud koormusest. Kui koormus pneumoajamile suureneb, kasvab ka rõhu väärus, mille jõudmisel reguleeritud tasemeni toimub pneumojaoti asendi muutus. Lähteasendisse läheb pneumojaoti siis, kui juhtrõhk eemaldada. Antud elemendi konstruktsioon ja skeemitähis on
töödiagramm Sele 96 – Normaalselt avatud 3/2 pneumojaotiga pneumaatilise taimeri töödiagramm Pneumaatilist taimerit saab kasutada ka pneumaatiliste impulsside tekitamisel (sele 97). Sele 97 – Pneumaatilise taimeri kasutamine pneumaatilise impulsi genereerimiseks 82 6.8 Muudetava rakendumislävega rõhutundlik element Selleks, et oleks võimalik juhtida pneumoajamit sõltuvalt ajamile rakendatud koormusest, kasutatakse pneumojaoteid, millede rakendumislävi on reguleeritav. Signaaliks sellisele elemendile kasutatakse pneumoajamisse antavat suruõhku, mille rõhk on otseses sõltuvuses ajamile rakendatud koormusest. Kui koormus pneumoajamile suureneb, kasvab ka rõhu väärus, mille jõudmisel reguleeritud tasemeni toimub pneumojaoti asendi muutus. Lähteasendisse läheb pneumojaoti siis, kui juhtrõhk eemaldada. Antud elemendi konstruktsioon ja skeemitähis on
üle veetavale võllile (9), sealt omakorda tagumise planetaarülekande kroonrattale (4). Kuna tagumise planetaarülekande satelliitide raami (5) hoitakse kinni vabakäigusiduri (8) abil, siis sunnibki kroonrattas (4) satelliitide kaudu päikeseratast (3) vastupidises suunas pöörlema. See päikeseratas on ühine nii eesmisele kui ka tagumisele planetaarülekandele ja seetõttu pöörleb ka eesmise planetaarülekande päikeseratas ajamile vastupidises suunas, s.o kroonratta 1 pöörlemisele. Esimesele käigule vajalik ülekanne saadaksegi eesmiselt planetaarülekandelt, teine planetaarülekanne aitab muuta päikeseratta pöörlemissuunda. Viimane on vajalik suurema ülekandearvu saamiseks (vt 3.1 skeem, 12.2). Ülekandearv on 2,458. Joonis 21. Planetaarreduktori töötamine esimesel käigul D1 : A eesmine planetaarülekanne:
BLEEX kasutab 20 korraga töötavad kolb-silindreid kõigile liigestele, milleks on 19.05 mm torud. Peale ajamite pöörete tagamiseks valitud suuruste ja kinnituse positsioone. Kesmine vedeliku määrata liikumiseks vajalik voolukiirus kasutati liigese liikumiskiiruse andmeid, et. BLEEXile ehitatud toitesurve tagab servoventiilidele pideva 6.9Mpa surve, sõltumata soovitud ajami jõust ja kiirusest. Sellepärast on keskmine igale ajamile kuluv võimsus määratav korrutades keskmise toitesurve voolamiskiirusega. BLEEXi puhul vajavad puus, põlv ja pahkluu venimis/tõmbamis liigesed käimiseks keskmiselt 1.3 kW võimsust. Lisaks on vajalik 540 W lisavõimsus teiste manöövrite jaoks. Tänu nende kõrgele ribalaiusele, kõrgetele voolamis teguritele ja madalale elektritarbele.Ajamite juhtimiseks valiti neljasuunalised, kahefaasilised servoventiilid, Iga ventiil
tuleb sisemist juhtratast pöörata suurema nurga võrra. Kui seda tingimust ei arvestata, hakkab ratas üheaegselt veeremisega ka läbi libisema. See aga raskendab pööramist ja kulutab rehve. Rooliratta paigutuse järgi jagunevad roolid: · Vasakpoolseteks · Parempoolseteks Rool jaguneb: · Mehhanismiks · Ajamiks Roolimehhanismi põhiosa on reduktor, reduktor koos võimendiga või hammaslattmehhanism. Roolimehhanismi ülesandeks on roolirattalt jõu ülekandmine rooli ajamile. Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja mutter, kruvi ja mutter koos hammaslati ja sektoriga, koonushammasrattad, hammaslatt ja sektor. Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu juhtratastele või poolraamile. Rooliajam võib olla: · Mehhaaniline · Hüdrauliline · Elektriline Mehhaanilises ajamiga rooli korral kandub jõud roolihoovalt käändhoobadele roolitrapetsi kaudu.
( Pn n - P ) 3600 Z= = 463,0 . A - P - Pn n (1 - ) t k Ülesandes kirjeldatud elektriajamit võib sisse-välja lülitada kuni 463 korda tunnis. 6.10. Hoorattaga ajami arvutus Ülesanne 6.17 Leida asünkroonmootoriga ajamile vajalik hooratta inertsimoment. Hetkeline koormus 260 kW on vaja ületada 0,5 sekundi jooksul. Mootori maksimaalne pöörlemissagedus nmax -1 -1 = 24,6 s ja minimaalne nmin = 20 s . Mehhanismi taandatud inertsimoment J1 = 2 2 -1 3,9 kgm . Faasirootoriga mootori inertsimoment Jm = 1,9 kgm , Pn = 100 kW, nn = 24,33 s , Un
lülitusseadmetele(kaitselülitid, vinnand lülitid, lülitid), mille sisselülitamisega võib anda pinge töökohale. 2. Madalpinge ühendustel millel puuduvad kaitselülitid vinnand lülitid või muud lülitid riputatakse keelu sildid mitte lülitada inimesed töötavad"välja võetud kaitsmete alustel" 3. Lülitus kepiga juhitavatel laht lülititel riputatakse keelusildid ,,mitte lülitada inimesed töötavad" piiretele, ühepooluselistel laht lülititel aga iga pooluse ajamile. Paigaldise pingetuse kontroll Pinge puudumist tuleb kontrollida elektripaigaldise kõigil poolustel töökohal või sellele võimalikult lähedal. Kaitselahutusega eraldatud elektripaigaldised elektrilahutusega tuleb pingetust kontrollida kohalike juhenditega jätestatud korras. Viimased võivad ettenäha seadetesse sisseehitatud või eraldi pinge indikatsiooni vahendite kasutamist. Viimati nimetatuid tuleb proovida vahetult enne ja soovitatavalt pärast kasutamist. Pingetust tuleb
Summaator summeerib need kaks numbrilist signaali ja väljastab kahendkoodis kõrvalekaldesignaali N. See signaal muundatakse kood- analoogmuunduri KAM abil analoogpingeks U, mis antakse asendiregulaatori AR sisendisse. Selle signaali edasisel töötlemisel rakendub töösse ajami juhtimissüsteemi analoogosa, kindlustamaks tööorgani liikumise vajalikku asendisse. Sellisel arvanaloogsel järgivajamil on, tänu numbrilisele osale, kõrge järgimise täpsus ja tema analoogosa annab ajamile head dünaamilised omadused. 5.5. Põhiteadmisi elektriajamite programmjuhtimisest. Paljude töömasinate ja mehhanismide, aga ka ühtse tehnoloogilise protsessiga seotud töömasinate gruppide elektriajamitele on iseloomulik tsükliline töögraafik. Elektri- ajamid peavad lülituma töösse ja lõpetama töö kindlas järjekorras ning kindlustama igal tsükli osal töömasinate tööorganite liikumise vajaliku kiirusega vajalikus suunas.
metallilõikepinkide ettenihkelauad jne. Teistel töömasinatel on muutuva momendiga tunnusjooned, kus nende moment kasvab koos kiiruse kasvuga. Pumpade, ventilaatorite, segistite ja tsentrifuugide moment on reeglina võrdeline kiiruse ruuduga ning võimsus kiiruse kuubiga. See tähendab, et kiiruse vähenemisel on võimsuse vähenemine suur ning järelikult ka energiasääst. Järelikult peab täiendavaks energia säästmiseks vähendama ajamile rakendatavat pinget. Tigupresside, kopeerpinkide, paberi-ja trükimasinate, konveierite ja liftide moment sõltuv kiirusest lineaarselt, kuid kuulveskite, kerimispinkide, traaditõmbepinkide ja mõningate liftide moment on kiirusega pöördvõrdeline. Elektriajamite soojenemine. Iga elektriajami töötamisel vabaneb teatud hulk soojust, mis tõstab selle osade (näiteks mootori) temperatuuri. Seadmete isolatsiooni maksimaalselt
annaabi.ee 
