Kirjandus Ise olid nad kõige uhkemad oma saavutuste üle ladina keeles. Tänapäeval hinnatakse aga hoopis nende ilmaliku kirjanduse edendamist. Humanistid ja poliitika Humanistid olid vägagi aktiivsed ka poliitikas. Paljud tuntud humanistid tegutsesid vürtslikkes õukondades kantsleritena, kus nad pidasid kirjavahetust, lõid kaasa poliitilstes vaidlustes või kirjutasid ajalooteoseid. Itaalia linnriikides oli renessansi ajal poliitika päris jõhker; kasutati nii palgamõrvareid kui ka saladiplomaatiat, millest lähemalt kirjutab Niccolo Machiavelli raamat ,,Valitseja". Teadus ja tehnika Usuti rohkem inimese võimetesse, kui Piibli ja antiikaja õpetusse. Keskenduti rohkem teaduslikele katsetele. Arstid hakkasid laipu lahkama, astronoomid jälgisid taevakehade liikumist.
teose"Historia". Rooma tuntuim ajaloolale oli Titus Livius, tema suurteos kannab pealkirja ,,Raamatud linna rajamisest alates". Kuna Rooma oli madalamal kultuuritasemel kui mitmed vallutatud alad, kujunes hilisem rooma kultuur etruskide ja teiste rahvaste mõjutusel. Esialgu roomlased ainult tõlkisid ja mugandasid kreeka kirjandusteoseid, vedasid sisse kreeka meistrite kujusid. Hiljem hakkasid roomlased ka ise Kreeka eeskujul looma silmapaistvaid kirjandusteoseid, ajalooteoseid, teatrinäidendeid ja retoorikateoseid, mis on mõjutanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Filosoofia ja üldse teoreetilise teaduse alal ei ole aga roomlastel üldse oma saavutusi.
kulgemise kirjeldusi ja püüab haigusi seletada looduslike põhjustega. Olemas ka Hippokratese vane. b) Matem Matemaatikaga tegeles Thales, kuigi veelgi rohkem tegeles Pythagoros. Tema arust põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Koostas Pythagorose teoreemi. Pidasi vajalikuks kontrollida loogilise tõestamise teel teoreemide kehtivust. c) Ajaloolased Hakati kirjutama eeposte põhjal proosavormis ajalooteoseid, jäetti välja üleloomulikust. Lähema ajaloo sündmusi hakkas 1. Uurima ja täheldama Herodotos. Tema teos "Historia" keskendus Kreeka-Pärsia sõdadele, eelloole ja erinevate rahvaste kommetele. Tema eesmärgiks oli ka õpetliku sisu väljatoomine. 7. Maailmaimed. Teada 1 põhjalikumalt 8. Aleksander Suur ja tema impeerium (kaasa arvatud selle lagunemine) 9. Sparta ja Ateena riigikorra sarnasused ja erinevused 10
Teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus nn Hippokratese vanne , mis kohustab arste igas olukorras võitlema patsientide elu ja tervise eest. Varasemal ajal avaldus kreeklaste huvi oma mineviku vastu eeskätt ammusest Mükeene ajajärgust jutustavas kangelaseepikas (Homerose eeposed eriti). Peagi hakati eeposte põhjal kirjutama seda perioodi proosavormis käsitlevaid ajalooteoseid. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles kirjutama Herodotos (5. saj. eKr). Talle on omistatud aunimetus ajaloo isa. Herodotose teos ,,Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele, kuid lisab ka pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 2
„Raamatud linna rajamisest alates”. Rooma oli madalamal kultuuritasemel kui mitmed vallutatud alad. Selle ajendil moodustus hilisem Rooma kultuur etruskide ja teiste rahvaste mõjutustel. Esialgu roomlased ainult tõlkisid ja kohandasid Kreeka kirjandusteoseid ning vedasid sisse Kreeka meistrite kujusid. Hiljem hakkasid roomlased ka ise Kreeka eeskujul looma silmapaistvaid teatrinäidendeid, kirjandus-, retoorika- ja ajalooteoseid, mis on mõjutanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Filosoofia ja üldse teoreetilise teaduse alal ei ole aga roomlastel üldse oma saavutusi.
dusi ning püüab haigusi põhjendada looduslike, mitte jumalike põhjustega. Teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus nn Hippokratese vanne , mis kohustab arste igas olukorras võit- lema patsientide elu ja tervise eest. Varasemal ajal avaldus kreeklaste huvi oma mineviku vastu eeskätt ammusest Mükeene ajajärgust jutusta- vas kangelaseepikas (Homerose eeposed eriti). Peagi hakati eeposte põhjal kirjutama seda perioodi proosa- vormis käsitlevaid ajalooteoseid. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles kirjutama He- rodotos (5. saj. eKr). Talle on omistatud aunimetus ajaloo isa. Herodotose teos ,,Historia" keskendub pea- miselt Kreeka-Pärsia sõdadele, kuid lisab ka pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult pal- jude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. Konspekt põhineb peamiselt H. Piirimäe koostatud õpiku ,,Inimene, ühiskond, kultuur" I osal ,,Vanad Ida-
õpetati seoses õigusteaduse ja poliitikaga, aga mitte niivõrd eraldi teadusena, nagu seda tehti Kreekas. Rooma filosoofiline ainese esitlussviis oli lühem, asjalikum ja vähem abstraktsem kui kreeka oma, mis oli ajalooliselt sajandeid enne rooma kultuuri ja lähtus tihti mütoloogiast. 130. Millised olid Rooma ajalooproosa kesksed ideed ja kes olid selle tähtsamad esindajad? 2. saj eKr 2. saj pKr, see oli ajavahemik, mil kirjutati konkreetselt suuri ajalooteoseid. Enne seda fragmentaarsetes allikates, pärast seda perioodi biograafiad keisrite ja tuntud meeste; mitte üldine ajalookäsitlus. Anti välja aastaraamatuid, annaale, mis kajastasid rohkem mingeid sündmusi kui üldist ajalugu. Eristati ka ,,märkmeid" ehk commentarii, nt Caesari enda märkmeid Gallia sõjast, mis pole süstemaatiline ajalookäsitlus, vaid mingi konkreetse sündmuse isikliku nüansiga kirja pandu
arvel. Selles teoses sisaldub ka tänaseni kehtiv arstide ametitõotus nn. Hippokratese vanne , mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt patsientide elu ja tervise eest hea seisma. Ajalookirjutuse algus Varasemal ajal avaldus kreeklaste huvi oma mineviku vastu eeskätt ammusest Mükeene ajajärgust jutustavas kangelaseepikas. Peagi hakati eeposte põhjal kirjutama seda perioodi proosavormis käsitlevaid ajalooteoseid. Ajaloolased süstematiseerisid kangelaslugusid ja jätsid neist välja ilmselgelt üleloomulikke ning uskumatuid seiku. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja kirja panema ajaloolane Herodotos V sajandi keskpaiku eKr. Hilisemad põlved andsid talle austava nimetuse ajaloo isa. Herodotose teos "Historia" (kreeka keeles uurimus) keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele, kuid lisab sellele pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks jutustab ta mitmete Euroopa,
arvel. Selles teoses sisaldub ka tänaseni kehtiv arstide ametitõotus nn. Hippokratese vanne , mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt patsientide elu ja tervise eest hea seisma. Ajalookirjutuse algus Varasemal ajal avaldus kreeklaste huvi oma mineviku vastu eeskätt ammusest Mükeene ajajärgust jutustavas kangelaseepikas. Peagi hakati eeposte põhjal kirjutama seda perioodi proosavormis käsitlevaid ajalooteoseid. Ajaloolased süstematiseerisid kangelaslugusid ja jätsid neist välja ilmselgelt üleloomulikke ning uskumatuid seiku. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja kirja panema ajaloolane Herodotos V sajandi keskpaiku eKr. Hilisemad põlved andsid talle austava nimetuse ajaloo isa. Herodotose teos "Historia" (kreeka keeles uurimus) keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele, kuid lisab sellele pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks jutustab ta mitmete Euroopa,
annaabi.ee 
