Eelkõige siis karistussõda, mitte kaitsesõda. Aquino Thomas Aust Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Au võib taotleda ainult Jumalale, pühakute erilised teod tehtud Jumala nimel. Õnnest ja poliitikast Õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, aga peab siiski püüdma hoolitseda maksimaalselt oma ihu ja hinge eest. Hea elu on poliitiline küsimus. Valitsejate ülesanne seaduste kaudu harjutada inimesi käituma vooruslikult. Kuna inimese tõeline voorus on vaimne ja ülem ajalikust (maine ja mööduv), on kirik ülem riigist. Poliitilise elu põhivormiks on perfektne kogukond, mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Need kogukonnad peaksid elama harmoonias. Türannia korrumpeerunud monarhia Õiglase sõja 3 kriteeriumi: · Õige autoriteet valitseja käsk · Õiglane põhjus õiguserikkumine · Õiglane eesmärk eesmärgiks õiglane rahu Üldist Feodaalne au
Seetõttu on riik (ka paganlik riik) osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral, võimaldades kristlastel elada kristlikku elu. 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast. Õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, aga ikkagi peab püüdma hoolitseda maksimaalselt oma ihu ja hinge eest. Hea elu on poliitiline küsimus. Valitsejate ülesandeks seaduste kaudu harjutada inimesi käituma vooruslikult. Kuna inimese tõeline voorus on vaimne ja ülem ajalikust (maisest, mööduvast), on kirik ülem riigist. 7. Thomas Hobbes'i subjektiivne õnnekäsitus. Inimesed alluvad liikumise seadusele. Inimesed panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega: ei ole loomupärast head ja kurja, vaid hea ja kuri on nimed, mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või väldivad neid asju. Õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. 8. Shaftesbury subjektiivsest õnnest.
ihu ja hinge eest. Inimene on osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist, mille eri osad täidavad eri funktsioone. Seega hea elu on poliitiline küsimus. 10 Valitsejate ülesandeks seaduste kaudu harjutada inimesi käituma vooruslikult. Kuna inimese tõeline voorus on vaimne ja ülem ajalikust (maisest, mööduvast), on kirik ülem riigist. Ka valitsejate vooruse tasuks on igavene elu, mitte maised hüved. 7) Thomas Hobbes'i subjektiivne õnnekäsitlus Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele. Inimesed panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega: ei ole loomupärast head ja kurja, vaid hea ja kuri on nimed, mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või väldivad neid asju.
propageerida vagadust ja alandlikkust. 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast. Õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, aga ikkagi peab püüdma hoolitseda maksimaalselt oma ihu ja hinge eest. Inimene on osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist, mille eri osad täidavad eri funktsioone. Seega hea elu on poliitiline küsimus. Valitsejate ülesandeks on seaduste kaudu harjutada inimesi käituma vooruslikult. Kuna inimese tõeline voorus on vaimne ja ülem ajalikust (maisest, mööduvast), on kirik ülem riigist. Ka valitsejate vooruse tasuks on igavene elu, mitte maised hüved. 7. Thomas Hobbes'i subjektiivne õnnekäsitus. Inimesed alluvad liikumise seadusele. Inimesed panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega: ei ole loomupärast head ja kurja, vaid hea ja kuri on nimed, mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või väldivad neid asju. Õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene
teisi. Kirikul on meelevald neid indulgentse anda tänu Jeesuse antud "kinnisidumise ja lahtipäästmise" väele. 1479 Ühtlasi võime aidata puhastustules viibijaid, nende eest indulgentse taotledes. Kiriku poolt heakskiidetud palvete lugemisega ja tegudega saame aidata oma lahkunud õdedel ja 128 vendadel indulgentse pälvida, kustutades sel moel osa ajalikust karistusest, mida nad maises elus tehtud pattude eest kandma peavad. Lunastus ,,Pühakute" heade tegude kaudu 1475 Selles imelises vahetuses ühe pühadus toob teisele kasu... Kuna sellise pühakutega osadusega otsitakse abi, lubab see kahetseval patusel olla enam kiirelt ja efektiivselt puhastatud patu karistusest. 1476 Samuti me nimetame neid vaimseid pühakute osaduse varandust Kiriku varaaidaks... 1477 Varaait sisaldab samuti Õnnistatud Neitsi Maarja häid tegusid ja palveid
mille lõpuosas põlistatakse nii taevase Jeruusalemma kui Tulejärve eksistents igaveseks ajaks. ,,Ta [Johannes - A. L.] teadis ka seda, et tuli, milles kuradit piinatakse, põleb jumalikus pleromas igavesti. Jumalal on hirmus kahene aspekt: armumeri kohtub pulbitseva tulejärvega; ning armastuse tuli miilab raevukas-tumedas lõõmas, mille kohta öeldakse ,,ardet non lucet"- see põleb, kuid valgust ei anna. See on igavene (olles erinev ajalikust) evangeelium: armastada Jumalat võib, kuid kartma teda peab." (JUNG 2002:115) Taoline dualism on jälgitav ka selles, kuidas Jung käsitleb inimese seesmist arengut. Ta nimetab inimese proovilepanekut ,,seesmiseks hääleks" ning toob näiteks Kristuse kõrbekiusatuse ning episoodi deemon Mara`ga Buddha legendis. Seesmine hääl sosistab tavaliselt midagi negatiivset, kui mitte otse kurja. Ta teeb meid teadlikuks kurjast, mille all kannatab kogu rahvas või inimkond
,,Väga õige! Ilusasti öeldud. Ainult üks häda: meie ei tea, mis oli, on ja jääb; meie ei tea sellestki kuigi palju, mis on. Aga ehk teate teie, ilusa nimega Lible, midagi, mis oli, on ja jääb? Ütelge meile. Mis? Kuu ja päike ning taevatähed? Neid ju alguses ei olnud, kirigi tõendab seda. Oli aeg, kus neid ei olnud ja tuleb ehk aeg, kus neid jällegi ei ole. Mis te ütlesite? Jumal? Jah, tema muidugi, sest tema oli enne kõike. Aga kahjuks, paljuke teame meie jumalast. Ajalikust inimesestki teame üsna vähe. Sest vaadake, lapsed, jumalaga on sama lugu, mis maailma vanadusega: sest ajast saadik, kus elab inimene, võime seda arvata, aga mis oli enne inimest või mis tuleb pärast teda, kust meie seda teame. Maailmaga on veel seegi hea asi, et Niiluse ääres on muda, mille järele arvame tema vanadust, aga mis teeme meie jumalaga? Kuidas arvata tema päevi? Meil pole midagi rohkem kui aga inimene oma ajalikkude päevadega