1920-1922 toimus kiire pööre uude ainesse ja stiili, mida on hakatud nimetama ajaluuleks. Kirjanduslikult oli tähtis saksa ekspressionism. Ekspressionism vastandub realismile ja impressionismile. Ekspressionismi eesmärgiks oli väljendada autori kujutlusi ja ideid jõuliste kujundite kaudu, mis andsid tegelikkuse jooni paisutades sellest deformeeritud pildid. Ekspressionism põhjustas muutuse poeetide hoiakus ja luule üldilmes. Sõja, hukatuse ja ülekohtu kütkes maailma kujutasid ajalaulikud võigastes toonides, lootes ehmatada inimeses üles inimlikkust. Surmanägemuste masendusest otsisid ajalaulikud pääsu uude paremasse maailma. Tarapita rühmitus alustas tegevust 1921.aasta sügisel. Tarapita tuumiku moodustasid: Adson, Barbarus, Alle, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Aleksander Tassa, Tuglas ja Under. Rühmitus ei olnud omavaheline sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja vaimliku barbarismi vastu. Rühmitus tegutses väga lühiajaliselt
Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson Luule üldpilt: · G.Suits, E.Enno, Villem Ridala · uusromantiline/mitmekülgne luule, väljendati oma põlvkonna maailmakäsitusi, vaimseid ideaale ja ka isiklikke elamusi · ekspressionism tähtsustas individualistlikku, pessimistlikku ja traagilist elutaju; elu tõepärasus sai alguse Saksamaalt Ajaluule Sõja, hukatuse ja ülekohtu kütkes maailma kujutasid ajalaulikud viimse piirini võigastes toonides, lootes ehmatada inimeses üles inimlikkust. Konkreetselt Eesti oludele viitava kõrval oli ülekaalus üldistav pilt maailma ja inimkonna ummikusse jõudnud arengust. Selgelt läbib paljusid luuletusi globaalse katastroofi teema. Inimkonda tabanud katastroofile vastandati maailma parandamise püüe. Ajalaulikud kutsusid inimesi välja enda paremaks muutmise nimel ja vägivalla vastu võitlema. Arbujad (1938-1940)
1920-1922 toimus kiire pööre uude ainesse ja stiili, mida on hakatud nimetama ajaluuleks. Kirjanduslikult oli tähtis saksa ekspressionism. Ekspressionism vastandub realismile ja impressionismile. Ekspressionismi eesmärgiks oli väljendada autori kujutlusi ja ideid jõuliste kujundite kaudu, mis andsid tegelikkuse jooni paisutades sellest deformeeritud pildid. Ekspressionism põhjustas muutuse poeetide hoiakus ja luule üldilmes. Sõja, hukatuse ja ülekohtu kütkes maailma kujutasid ajalaulikud võigastes toonides, lootes ehmatada inimeses üles inimlikkust. Surmanägemuste masendusest otsisid ajalaulikud pääsu uude paremasse maailma. Tarapita rühmitus alustas tegevust 1921.aasta sügisel. Tarapita tuumiku moodustasid: Adson, Barbarus, Alle, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Aleksander Tassa, Tuglas ja Under. Rühmitus ei olnud omavaheline sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja vaimliku barbarismi vastu. Rühmitus tegutses väga lühiajaliselt
katastroofi teema läbib selgelt näiteks Johannes Barbaruse luulekogu "Katastroofid", Marie Underi kogu "Verivalla" nimiluuletus on samuti otsekui maailmalõpu painajalik nägemus, kus põrgu on tõusnud maa peale ja kustutanud isegi taeva. Inimkonda tabanud katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe. Ajalaulik kutsus inimesi end paremaks muutma ning kurjuse ja vägivalla vastu võitlema, sagedasem on manitsus või üleskutse iseendaga aru pidama, sisemiselt puhastuda. Omapärasemad ajalaulikud olid Barbarus ("Epiloog") ja Alle ("Karistai"). 1920. aastate hakul, nn rühmituste aja lõpul, võib kirjanduses leida nii varasemate traditsioonide järgimist kui uudseid, modernistlikke katsetusi. Mitmekesisus puudutab samavõrd luule vormi kui temaatikat. Kirjutati läbi aegade tuntud teemadel, nagu loodus ja armastus, ning rõhutades kaasaegset ainet- linnaelu ja tehnikat. Traditsioonide poolt hakkab omanäolisena silma kirjakeelest erinev, eeskätt lõunaeestiline murdeluule
Tarapita 1920-1922 toimus kiire pööre uude ainesse ja stiili mida on hakatud nimetama ajaluuleks. Kirjanduslikult oli tähtis saksa ekspressionism. Ekspressionism vastandub realismile ja impressionism. Ekspressionismi eesmärgiks oli väljendada autori kujutlusi ja ideid jõuliste kujundite kaudu, mis andsid tegelikkuse jooni paisutades sellest deformeeritud pildi. Ekspressionism põhjustas muutuse poeetide hoiakus ja luule üldilmes. Sõja, hukatuse ja ülekohtu kütkes maailma kujutasid ajalaulikud võigastes toonides, lootes ehmatada inimeses üles inimlikkust. Surma nägemuste masenduses otsisid ajalaulikud pääsu uude paremasse maailma. Tarapita rühmitus alustas tegutsemist 1921 aasta sügisel. Sinna kuulusid: Adson, Alle, Barbarus, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Aleksander Tassa, Tuglas, Under. Rühmitus ei olnud omavaheline sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja vaimliku barbarismi vastu. Rühmitus tegutses väga lühiajaliselt
sageli abstaheeritud kujundite kaudu, mis andsid tegelikkusest sageli deformeeritud pildi. See põhjustas täispöörde poeetide hoiakus ja luule üldilmes. Meelerõõmude asemel tuli mõttelüürika ja kõrgendatud vaimsuse kuulutus, värvikad ja dekoratiivsed muljepildid vahetas välja retooriline pöördumine kaasinimeste poole, agiteeriv üleskutsetoon. Sõja, hukatuse ja ülekohtu kütkes maailma kujutasid ajalaulikud viimse piirini võigastes toonides, lootes ehmatada inimes üles inimlikkust. Kujutati ka kaasinimeste viletsuse taustal saagitsevat spekulanti, marodööri ja tõusikut. Otsiti pääsu uude ja paremasse maailma. Ajaluuleõitseajal sündis "Tarapita", mis andis välja ka ühisväljaandena ajakirja, nad deklareerisid vaimuvabaduse nimel vajadust minna võitlusse ohtlike sotsiaalsete pahedega, eriti tõusiklusega, esteetilistest piirangutest loobuti
Expr.eesmärk on väljendada autori kujutlusi ja ideid jõuliste, sageli abstaheeritud kujundite kaudu, mis andsid tegelikkusest sageli deformeeritud pildi. See põhjustas täispöörde poeetide hoiakus ja luule üldilmes. Meelerõõmude asemel tuli mõttelüürika ja kõrgendatud vaimsuse kuulutus, värvikad ja dekoratiivsed muljepildid vahetas välja retooriline pöördumine kaasinimeste poole, agiteeriv üleskutsetoon. Sõja, hukatuse ja ülekohtu kütkes maailma kujutasid ajalaulikud viimse piirini võigastes toonides, lootes ehmatada inimes üles inimlikkust. Kujutati ka kaasinimeste viletsuse taustal saagitsevat spekulanti, marodööri ja tõusikut. Otsiti pääsu uude ja paremasse maailma. Ajaluuleõitseajal sündis "Tarapita", mis andis välja ka ühisväljaandena ajakirja, nad deklareerisid vaimuvabaduse nimel vajadust minna võitlusse ohtlike sotsiaalsete pahedega, eriti tõusiklusega, esteetilistest piirangutest loobuti. Neile heideti ette isamaalise
annaabi.ee 
