Just vaba ajakirjandus on see, mis peaks olema võimeline tagama informatsiooni piisava ja objektiivse jõudmise rahvani, ning tagama viimase otsustusvõime endale kõige kasulikumate otsuste langetamisel. Vaba ajakirjanduse kaudu saavad näiteks valijad jälgida võimude tegevust ja avalikustada nende võimalikke kuritarvitusi. Aga nagu elus ikka, on ka ajakirjandusvabadusse sisse kodeeritud mitmed konfliktid: sõnavabadus vastandub inimese põhiõigustega ja ajakirjandusvabadusega ning esinevad meediasisesed konfliktid. Just viimased aastad on näidanud, et demokraatliku elukorraldusega kaasneval sõnavabadusel ajakirjanduses on ka omad negatiivsed tagajärjed: moslemite meelepaha põhjaeurooplaste (taanlaste) vastu, pronkssõduri kriisi süvenemine jne. Nagu enamikes demokraatlikes riikides on ka Eesti Vabariigis ajakirjandusvabadus ja õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni kaitstud põhiseadusega.
neist ei ole liiga palju võimu. Näiteks annab valitsus parlamendile aru oma tegemistest, samas kui parlament üldse valib valitsuse, kelle omakorda valib rahvas. Ning presidendil on seadustele võimalik näiteks peale panna veto. Seega kõik kolm sõltuvad üksteisest ja kõik nad saavad alguse demokraatlikest riigikogu (parlamendi) rahvavalimistest, mis on peamine tunnus demokraatlikule riigile. Ka Eesti ajakirjandus on demokraatliku riigina jalad alla saanud ja suure elevusega juba ka ajakirjandusvabadusega maailma esirinda pürginud. Selle tõttu on Eesti ajakirjanduses ka üsna puuduv tsensuur ja sõnavabadus täielik. Kuid negatiivseks küljeks vabal ajakirjandusel on kahjuks fakt, et kuna kirjutada võib absoluutselt kõigest, on ajakirjandus aina enam muutunud kollaseks ja mõttetuid uudiseid on palju. Näitena võib spordiveergudelt juba ammu lugeda sellest, milline jalgpallur kellegagi kedagi pettis või millist jäätist ta väljas käies sõi. Kuid see
ollakse teisel arvamusel. Samad põhimõtted on olulised ka ettevõtluse edendamisel. Head ideed ja üllatavad lahendused erinevatele probleemidele tekivad sallivas ühiskonnas, kus inimesed võivad vabalt ja julgelt oma ettepanekuid teha ning nad ei pea kartma, et eksivad. Ideaalne on olukord, kus parim lahendus valitakse alati erinevaid argumente kõrvutades. Meedia on üks kanal, mida saab kasutada ideede levitamiseks ja tutvustamiseks. Madala ajakirjandusvabadusega riikides aitab meedia samuti ideid levitada, aga seda protsessi suunab ja mõjutab olulisel määral eliit, kelle käes on poliitiline ja majanduslik võim. Sageli üritatakse Eestis näidata erinevate demagoogiavõtete abil, kuidas üleriikliku levikuga raadio, tele või ajalehed on mõjutatud võimul olevate poliitikute poolt. Tegelikult see nii ei ole. Parimaks tõestus selle kohta on jälgida, kuidas meedia on reageerinud valitsuse erinevatele otsustele või ideedele
Vormistage tulemus kahetulbalise tabelina. + - Oma ideede, arvamuste, veendumuste vaba Liigne tungimine inimeste eraellu ( inimestel on levitamine õigus eraelu puutumatusele ) Õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks Sõnavabadus vastandub inimese levitatavat informatsiooni. põhiõigustega ja ajakirjandusvabadusega ning esinevad meediasisesed konfliktid. 8. Vaata 1. – 3. Näidet. Miks on need reklaamid ja tekst loodud ja edastatud ? Mille järgi otsustasid? Mis võib raskendada neist tekstidest arusaamist? Millest sõltub tekstide tõlgendamise võimalik erinevus? Näide 1. Ma arvan, et see tekst on loodud, et köita lugejate tähelepanu huvitava pealkirjaga. Kajastab inimeste vahelisi suhteid ja õhutab skandaali, mis
ii) uuringut käesoleva määruse artikli 28 mõjude kohta, pidades silmas 4. mai 1971. aasta Haagi konventsiooni liiklusõnnetustele kohaldatava õiguse kohta. 2. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2008 Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele uuringu olukorra kohta eraelu puutumatuse ja isiklike õiguste rikkumisest tulenevate lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas, võttes arvesse eeskirju, mis on seotud ajakirjandusvabadusega ja sõnavabadusega meedias, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (7) seotud kollisiooniküsimusi. Artikkel 31: Ajaline kohaldatavus Käesolevat määrust kohaldatakse kahju põhjustanud sündmuste suhtes, mis toimuvad pärast selle jõustumist. Artikkel 32: Kohaldamiskuupäev
Kokkuvõte Enne isikuandmete avaldamist peaks ajakirjanik esitama küsimused. Kui ajakirjanik saab vastata jah järgmistele küsimustele: 1) Kas isiku avaldamine toimub ajakirjanduslikul eesmärgil, 2) Kas avaldamise osas esineb ülekaalukas huvi 3) Kas avaldamine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega, Ning vastata ei küsimusele: Kas avaldamine kahjustab ülemääraselt tema huve, Siis on isikuandmete avaldamine ajakirjandusvabadusega põhjendatud. Andmekaitse ja informatsioonivabadus (internetis) Internetikasutamise reguleerimine toob kaasa põhiõiguste rikkumise (Hiina ja Google) Iga internetisessioon sisaldab vähemalt kahte põhiõiguse teostamist inimõiguste konventsiooni art 10 tuleneva informatsiooniõiguse rakendamist, aga paraku ka inimõiguste konventsiooni art 8 rikkumist, sest iga internetikülastus toob lisaks ammutatud informatsioonile kaasa ka isikuandmete töötlemise, sageli
väljaandmist: 1) ajakirjandusel keelati kujutada halvustaval moel rigijuhte, valitsust, riigiasutussi ja käsitleda pol sündmusi nii, et see võikks höirida valaikku rahu. Rikkumiste puhul ähvaradati rahatrahvida või lühiajaliste vangistustega. 2) Juhtival, nähtaval kohal ja ainult pol toonis avaldada juhtivate riigitegelaste sõnavõtud 3) Järeltsensuur, mida pidi teostama hakkama uus institutsioon Riiklik Propagandatalitus. Ajakirjandusvabadusega harjunud ajakirjanikud ei lasknud end ainult sellest määrusest kohustada ega hirmutada, jätkati ka kriitilises toonis valitsuse suhtes. Esimesed karistused 34 a lõpus. Märtsis 35 mindi otsese vägivalla teed. Esimesena suleti ajaleht Maaleht (Asunike leht opositsiooni peamine häälekandja). Juulis 35 võeti ajaleht Postimees Tõnissoni käest ära, pandi sekvestri all maj muudatused. Postimees oli osaühisus. Valitsuse otsusega määrati ametisse 3liikmeline
ajakirjandusel keelati kujutada halvustaval moel rigijuhte, valitsust, riigiasutussi ja käsitleda poliitilisi sündmusi nii, et see võiks häirida avalikku rahu. Rikkumiste puhul ähvaradati rahatrahvida või lühiajaliste vangistustega. 2) Juhtival, nähtaval kohal ja ainult poliitlised toonis avaldada juhtivate riigitegelaste sõnavõtud 3) Järeltsensuur, mida pidi teostama hakkama uus institutsioon – Riiklik Propagandatalitus. Ajakirjandusvabadusega harjunud ajakirjanikud ei lasknud end ainult sellest määrusest kohustada ega hirmutada, jätkati ka kriitilises toonis valitsuse suhtes. Esimesed karistused 34 a lõpus. Märtsis 35 mindi otsese vägivalla teed. Esimesena suleti ajaleht Maaleht (Asunike leht – opositsiooni peamine häälekandja). Juulis 35 võeti ajaleht Postimees Tõnissoni käest ära, pandi sekvestri all. Samuti juulis 1935 võeti üle ka raadio. Mõisteti, et raadio on kujunemas oluliseks propagandavahendiks.
annaabi.ee 
