tegevusvaldkondades) TEENUS→ KULU → HIND → VÄÄRTUS → KLIENT i. Piirkulu hinnakujundusmeetod 1. Hinnakujundus sotsiaalse piirkulu alusel (SRSC-meetod); Tee hoolduskulud, sh materjali ja tööjõu otsekulu; Eratarbija ajakulu; Väliskulud, sh ummikute, keskkonna- ja õnnetuste kulud. Piirkulu hinnakujundusmeetodi erimeetodite tüpoloogia lähtub asjaolust, et küllaldaselt pika ajahorisondi puhul on kõik infrastruktuuri majandamise kulud muutuvkulud. 2. Hinnakujundus nõudluse hinnaelastsusest lähtuvalt – sõltub toote hinnast ja toote piirkulust. Kui on suurem kui 1 , siis on hinnaelastne. (Hind-piirkulu)/hind 3. Kulupõhine (cost-plus) hinnakujundus (milline on hinnakõrgendi majanduslik sisu?) ehk kohaldatud keskmise kulu meetod. majanduslik sisu - piirkulule lisatakse teatav protsent ehk hinnakõrgend püsivkulude
mis võivad sobida ühe strateegia puhul, kuid ei sobi mõne teise puhul. Lõplik ja sobivaim strateegia kujuneb välja aastate jooksul; seni aga peab proovima mitmeid variante ja kombineerima enda jaoks parima lahenduse. Esmalt peab kaupleja välja selgitama, milline on tema „kauplemisiseloom“, mis peab sobima tema isikuomadustega, ajavõimalustega, riskitaluvusega ning loomulikult ka rahaliste võimalustega. Kauplejatüüpe võib esmalt jaotada ajahorisondi järgi, kui pika aja peale positsioone võetakse. Väga lühikese ajahorisondiga kauplejad võtavad positsioone kõigest sekunditeks või minutiteks ning nende eesmärk on suure mahuga tehingute puhul väikesemate liikumiste pealt kasumit teenida. See on kõige riskantsem strateegia, kuna suurte tehingumahtudega võib kaasneda väga kiirelt ka suured kahjumid. Päevakauplejad võtavad positsioonid ainult päevasiseseks kauplemiseks. Järgmine tüüp
Kui tähistada populatsiooni suurust N ja aega t, saab mudelit formuleerida diferentsiaalvõrrandina, kus G tähistab populatsiooni juurdekasvu ajaühikus: N G rN 1 K kus r tähistab juurdekasvu määra and K on keskkonna kandevõime ehk populatsiooni maksimaalne suurus. Ajaühik on tavaliselt 1 aasta. Juurdekasvu mõjutavad nii ressursside olemasolu kui vaadeldava perioodi ehk ajahorisondi pikkus. Ka keskkonnateguritel (toidu hulk ja kvaliteet, populatsiooni vanuseline struktuur, kasutajate hulk) on oluline roll. Taastuvate ressursside juurdekasvu lihtsaim modelleerimise viis on oletada, et juurdekasv perioodil t (Gt) on funktsioon praegusest varu suurusest St Gt G ( St ). GMSY = HMSY G1 = H1 0 S1U SMAX S1L SMSY Joonis 6.2. Populatsiooni loomuliku juurdekasvu kõver (allikas: Perman, 1999)
Prognoosimise aluseks võetakse oletus, et sama põhjuse-tagajärje süsteem, mis kehtis minevikus, kehtib ka tulevikus. Prognoosid on harva täiuslikud. Faktilised andmed erinevad prognoositutest. Keegi ei suuda ennustada, kuidas suur hulk tegureid mõjutab vastavat muutujat. Tulemust mõjutavad ka juhuslikud tegurid. Seega peame leppima prognoosivea olemasoluga. Objektide grupi prognoosid on täpsemad üksikobjektide prognoosidest. Prognoosi täpsus väheneb ajahorisondi kaugenedes. Seega on lühiajalised prognoosid pikaajalistest täpsemad. Prognoose kasutatakse kahel viisil. Esimene võimaldab operatsioonijuhil planeerida süsteemi, teine planeerida süsteemi kasutamist. Prognoosimise meetodid ja etapid. Meetodid on: 1) kvalitatiivsed meetodid (subjektiivsed, hinnangulised; toetuvad hinnangutele ja arutlustele). ,,rohujuuretasandi meetod" nt võib määrata nõudluse suuruse, kogudes kokku kõikide müüjate prognoositava müügimahu,
Alles kasumi kasutamisel 16 saab vastata küsimusele, kas kasumi antud kasutusviis tekitab ettevõttele maksukohustuse või ei. Sellise ebamäärase maksukohustuse tähtaja otstarbekus on kaheldav. Ettevõtte tulumaksu sisulise kaotamise spetsiifikast on otseselt determineeritud ka tema tulemused. Neist on kõige paremini välja toodav riigieelarve tulude vähenemine. (Tõsi, ajahorisondi pikenedes muutub ka see üha raskemaks). Ettevõtte tulumaksu laekus 1998 aastal (1999 aasta andmed pole enam "puhtad", sest kuna tulumaksu sisuline kaotamine oli ette teada, kasutasid paljud ettevõtted raamatupidamise võimalusi, et näidata kasumi tekke ajaks mitte 1999 aasta teine pool, vaid 2000 a. algus) 1914,1 miljonit krooni. 2000 aastal oli see summa 854 miljonit, 2001 aastal 570 miljonit, 2002 aastal 1348 miljonit (2002 aasta...: lk.4-6) ja 2003 a
1. Turundusstrateegiad Eri tasandite strateegiad: D kontsernitasandi strateegia - määrab ära ärid, milles osaletakse D äritasandi strateegia - määrab ära selle, kuidas konkureeritakse D funktsionaalse tasandi strateegia - aitab saavutada konkurentsieeliseid. Strateegilise planeerimise ülesanded: D strateegiliste edutegurite määratlemine D strateegiliste toodete teenuste määratlemine D ajahorisondi määratlemine D strateegiate formuleerimine D strateegilise planeerimise ülesanded. Plaanimisprotsessi faasid: D info hankimine - selekteeritakse välja info, mis on ettevõtte tegevuse plaanimiseks olulise tähtsusega ja mille baasil on võimalik teha otsuseid D keskkonna ja ettevõtte analüüs - analüüsitakse poliitilist, majanduslikku ja ühiskondlikku arengut, turgu, tegevusvaldkonda, konkurente, ettevõtet
· ressursside allokeerimine ja eesmärkide seadmine toimub dünaamiliselt, vastavalt äritingimuste prognoositavatele muutustele; 53 · ettevõttel on igal ajahetkel ainult üks eelarve jooksev äriplaan, mida aeg- ajalt uuendatakse, ja mis on kõigile asjaosalistele pidevalt kättesaadav; · igaks järgnevaks perioodiks ei koostata uut dokumenti, selle asemel toimub jooksva plaani algusperioodi ja ajahorisondi edasinihutamine; · samaaegselt, sama mudeli piires, planeeritakse ja prognoositakse nii lühemaid perioode (kuud, kvartalid), kui ka pikemaid ajavahemikke; · vähenevad kulutused planeerimisprotsessile, väheneb vigaste juhtimisotsuste tõenäosus - kasvab ettevõtte väärtus. Ärisimulatsioon Dünaamiline eelarvestamine on reeglina seotud ärisimulatsiooni võimalustega. Ärisimulatsiooni kaudu saab kavandaja riskivabalt katsetada, millised oleks ühe või