Järgmine tund oli hirmus. Nägin ainult nukraid inimesi ja neid oli palju. Sain veel kord kinnitust, et meie memm oli tuntud, austatud ja armastatud inimene oma külas. Vahetult enne surnuaiast lahkumist kutsus kabelivaht meie pere enda juurde." No mis siis nüüd", mõtlesin ma. Ta rääkis ja rääkis ning lõpuks ütles, et hauda kaevates leidsid nad väga vana sarga. See sarnanes pigem sarkofaagile, kui traditsioonilisele kirstule. Kuna see oli ajahamba poolt nii puretud ja liigutades varises veel rohkem kokku, pudenes kusagilt sisemusest välja paberrull, mis oli seotud kokku linanööriga. Kalmistuvaht ütles, et kõik muu peale paberirulli pandi tagasi ning tõenäoliselt on mingite alkeemiliste vahendiga paberit töödeldud, et see nii hästi säilinud on. Sammuti rääkis ta, et vanasti olevat olnud tavaks lahkunule üht-teist kaasa panna. Tõenäoliselt oli sellel lahkunul soov, et lisaks pannakse kaasa ka kiri
Maali mõõtmed on 420.0 x 880.0 sentimeetrit (15 jalga x 29 jalga). Söögisaalides on Milanos kasutatud teema (Püha õhtusöömaaeg) traditsiooniline, ent Leonardo teostus on palju realistlikum ning sügavam. Söögisaali laes moodustab kolmevõlviline lagi otsekui kuusirbi ning sinna on maalitud Sforza vapid. Vastassein on kaetud Donato Montofano freskoga, millele Leonardo lisas figuure Sforza perekonnast temperana. Needki figuurid on samamoodi halvenenud kui maal "Püha õhtusöömaaeg", ajahamba tõttu. Leonardo ei töötanud selle teose kallal kogu antud aja vältel tihedalt. Selle maali puhul on igale apostlile antud täpne reaktsioon sellele, kuiJeesus sõnas, et üks nende seast teda reedab. Kõigil kaheteistkümnel apostlil on erinev reaktsioon uudistele - erinevad variatsioonid vihast ja ehmumisest. Maalil asetsevad apostlid vasakult paremale: Bartolomeus, Jakob Alfeuse poeg ja Andreas on esimesne kolmene grupp,
Maali mõõtmed on 420.0 x 880.0 sentimeetrit (15 jalga x 29 jalga).Söögisaalides on Milanos kasutatud teema (Püha õhtusöömaaeg) traditsiooniline, ent Leonardo teostus on palju realistlikum ning sügavam. Söögisaali laes moodustab kolmevõlviline lagi otsekui kuusirbi ning sinna on maalitud Sforza vapid. Vastassein on kaetud Donato Montofano freskoga, millele Leonardo lisas figuure Sforza perekonnast temperana. Needki figuurid on samamoodi halvenenud kui maal "Püha õhtusöömaaeg", ajahamba tõttu.Leonardo ei töötanud selle teose kallal kogu antud aja vältel tihedalt. Selle maali puhul on igale apostlile antud täpne reaktsioon sellele, kui Jeesus sõnas, et üks nende seast teda reedab. Kõigil kaheteistkümnel apostlil on erinev reaktsioon uudistele - erinevad variatsioonid vihast ja ehmumisest. Maarja kuulutus Mona Lisa (Õlimaal puitpaneelil,tuhmid
Levinud idee: Me praegu ei tea vastsündinud teose tõelist väärtust, ent „aeg annab arutust”, „aeg paneb kõik paika” „eks aeg näitab” Tõeliseks hindajaks on aeg, mille käigus selgub, milline kunstiteos on tõeliselt hea, milline halb. 2. Kuidas võiks perspektivismi kritiseerida? 1)Temporaalne kaalutlus a)Positiivsete hinnangu järgnevuste probleem: Sajandeid, ajastuid, põlvkondi. Kui kaua? Kas tehakse finalismi eeldus? 2) Ajahamba kaalutlus Võib väita, et ajapikku muutub teose tegeliku väärtuse kindlakstegemine progresseeruvalt üha raskemaks? (Värv kahvatub ja praguneb jne). eeldus, et head koopiat või reprot ei ole 3. Kas ja kuidas on „hinnangunihked“ probleemiks nii perspektivismile kui historitsismile? Hinnangunihete probleem: “... mingile luuletajale või maalikunstnikule langetatud hinnang muutub ajastust ajastusse. El Greco või Shakespeare’i
Geeniusekontseptsioon romantiline geeniusekontseptsioon: geeniuse looming olemuslikult sedasorti asi, mille õigeks mõistmiseks ja hindamiseks tema kaasaegsetel paratamatult võime puudub. Geeniuse mõistesse kuulub see, et ollakse oma ajast ees. Aeg ei ole veel küps mõistmaks geeniuse teosed. 2. Kuidas võiks perspektivismi kritiseerida? Temporaalne kaalutlus positiivsete hinnangu järgnevuste probleem. Hinnangunihete probleem: kellegile antud hinnang muutub ajastust ajastusse. Ajahamba kaalutlus võib väita, et ajapikku muutub teose tegeliku väärtuse kindlakstegemine progresseeruvalt üha raskemaks(värv kahetub ja praguneb jm). Vastu: programmeeritud värv. Loomishetkel ei saagi teost pädevalt hinnata, sest värvid on segatud eeldusel, et nad oleksid haripunktiks mingi aja pärast. Samas, kunstnik ei saa eeldada, et 1000 aasta pärast pole kõlblik kuni möödas. Episteemiline kaalutus kui distants on liiga suur algusallikaga, siis seda vähem toetub
5. geeniusekontseptsioon – geeniuse looming olemuslikult sedasorti asi, mille õigeks mõistmiseks ja hindamiseks tema kaasaegsetel paratamatult võime puudub. 2. Kuidas võiks perspektivismi kritiseerida? 1. temporaalne kaalutlus – positiivsete hinnangu järgnevuste probleem: kui kaua? Kas tehakse finalismi eeldus? Hinnangunihete probleem (erinevatel ajastutel erinevad hinnangud) 2. ajahamba kaalutlus – võib väita, et ajapikku muutub teose tegeliku väärtuse kindlakstegemine üha raskemaks? (värv kahvatub ja praguneb jne) 3. episteemiline kaalutlus - “Mida suurem ajaline distants meid eraldab kirjandusnähtusest … seda vähem toetub hinnang algallikale endale ja seda tähtsamat rolli etendavad kõiksugu vahendajad – kriitika, ajakirjandus, koolikäsitlus...“ 3
· surnud teejuht inimeste senised tõekspidamised on lõplikult surnud, patriarhaalse küla kadumine, usu kaotamin. · kauge tuletorn merel lootus. · väike laps uus väärtus, uus jumalus, see, mis võib inimesi edasi viia. Allegooria nii üheselt mõistetav, sümbolit võib iga üks vastavalt endale võtta. ,,Tintagiles surm" saar kuuvalgel ööl, ümberringi meri. Seekord on saare keskel loss, see on muidu üleni lagunenud ja ajahamba poolt puretud, aga üks torn on terve ja seal elab üks kuri kuninganna, kellest kõik räägivad, aga keegi ei ole näinud. Ei näita ennast kunagi saare elanikele. Hästi vana, armukade ja umbusklik. Tal seletamatu võim saareelanike üle. Sest iga kord, kui tema vastu on püütud välja astuda, on inimesed jäänud kaotajaks. Nüüd on kuri vana kuninganna andnud käsu tuua enda juurde väike poiss Tintagiles. Väga ärev õhkkond, poolpime öö, tugev
annaabi.ee 
