1)Vabade valimiste toimumine(õige toimimine-mitte ainult formaalselt, vaid ka tegelikult,et tulemusi ka võimude kokkupanemisel arvestatakse) 2)võib olla küll.Nt norras:valitseb küll monarh,kuid toimuvad nii parlamendi kui ka kohalike omavalitsuste valimised(vabad val.om dem.tunnuseks); lisaks on kehtestatud põhiseaduslik kord, mis mõneti riigivõimu piirab. 3)ei ole kindel tagasi. Üks sõna ei muuda midagi, kui keegi tahab ainuvalitsust moodustada.Enamustel juhtudel peab paika , nt Saksamaa Sots.dem vabariik 4)Presid.riigis valib rahvas parl. Ja presidendi, parl.riigid ainult parlamendi.Pres.riigis valib president valitsuse ja nimetab ministrid, parl.riigis valib parl.presidendi ja valitsuse. Pres.riigis on täidesaatvaks võimuks lisaks valitsusele ka president. Parl.riigis on president "sümboolne tasakaalustav jõud" Mõlema riigikorra puhul veto-õigus:õigus seadus keelata. 5)Pres. Riigis presidendi ees, parlam
ühenduse rolli. Ta peab üldise tahte tööle rakendama ning omavahelist suhtlemist korraldama. Valitsuse roll riigis on seaduste täideviimine ja realiseerimine ning indiviidide kui suverääni vabaduse säilitamine. Riigis tasakaalu säilitamiseks peab valitsuse võim olema võrdne kodanike võimuga ning tavaliselt ka selle absoluutne võim ei muutu ajas. Kui riigis sõltub üldiselt jõu käsutamine just tahte tugevusest, siis Rousseau peab efektiivsemaks valitsuseks just ainuvalitsust. Ühiskondlik leping kehtestab kodanike vahel säärase võrdsuse, et nad kõik võtavad endile kohustused ühtedel ja samadel tingimustel ning neil kõigil peavad olema ka ühesugused õigused. Niisiis, vastavalt lepingu loomusele kohustab või soosib iga suveräänsuse akt kõiki kodanikke võrdselt. Üldine tahe on alati õiglane ja rahva kasuks ning Rousseau arvates on kõikide kodanike tahe kokku üldine tahe ning peab lähtuma kõigist, et kehtida kõigi kohta.
Sulla võitis -kehtestas diktatuuri...järgmisena kerkisid esile Crassus, Pompeius, Caesar (triumviraat) Crassus langes , puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel sõda-Caesarist ainuvalitseja. Caesar tapeti. Nüüd tõusid esile Antonius ja Octavianus-läksid tülli , Antoniust toestas Kleopatra...Octavainus sa võimule, tema valitsemisaega loetakse Rooma vabariigi lõpuks. Varane keisririik: Octavianus=Augustus..järjekindel , tasakaalukas valitseja, kui ta suri, pidas enamik roomlasi ainuvalitsust normaalseks. Rooma impeerium jõudis tippu Traianuse valitsusajal., riik hõlmas Belgiat, Prantsusmaad, Austriat jne..kehtis nn Rooma rahu-Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Rooma sõjavägi- peamine väeüksus oli leegion, koosnes 5000 mehest. Pidasid tähtsaks sõjatehnika täiustamist. Roomlased panid aluse õigusteadusele. Rooma provintsid:Idaprovintsid -Kreeka , Väike-Aasia, arenenud majandusega maad. Vabad talupojad
197a. 18 Gnostitsismi vastu kirjutas ta mitu traktaati, millest tuntuimaks sai De praescriptione haereticorum (Vasuväited/hereetikutele).19 Tertullianuse kõige pikemaks teoseks sai tema viie-köiteline teos ,,Markioni vastu". Markion oli nimelt 2.sajandi suurim hereetik. Tema õpetuseks oli segu gnostitsismist ja Pauluse kristlusest. Tertullianus nägi kreeka filosoofias eksiõpetuste sigitajat.20 Samuti kirjutas Tertullianus ka monarhismi vastu. Monarhistide õpetus rõhutas Jumala ainuvalitsust. Kolmainsuse õpetust nägid nad selles, et Isa, Poeg ja Püha Vaim on kolm 13 Lane 2002, lk. 20 14 LAHE Jaan. Gnoosis ja algkristlus. Tallinn Kodutrükk, 2001, lk. 105 15 Lane 2002, lk. 20 16 Lane 2002, lk. 20-21 17 Lane 2002, lk. 21 18 Lane 2002, lk. 22 19 Lane 2002, lk. 23 20 Lane 2002, lk. 23 4 nime samale Jumalale, kes teostab kolme eri rolli, aga mitte kolm eri Jumalat. 21
Rooma riigile igati soodne. Kodusõdadele järgnenud pikal rahuperioodil arenes tõhusalt majandus ja valitseja sai pühenduda riigi sisekorralduse täiustamisele. Augustus oli järjekindel ja tasakaalukas valitseja, kes suutis oma plaanid järk-järgult ellu viia ning hoidis samal ajal häid suhteid nii Rooma lihtrahva kui ka aristokraatidega. Seetõttu vähenes endise vabariikliku korra pooldajaskond ning Augustuse surma järel pidas juba enamik roomlasi ainuvalitsust enesestmõistetavaks. Ehkki Augustuse järglaste hulgas nii mõnigi teenis halva valitseja kuulsuse, ei toonud see kaasa riigi nõrgenemist. Poliitiline korraldus täiustus sisemistest vastuoludest hoolimata ja jätkus ka Rooma riigi väline laienemine. 30. a. löödi risti Jeesus Kristus Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel. 41.-45.a. vallutasid roomlased Britannia. 64. a. toimus Rooma linna suur põleng, milles süüdistati keiser Nerot. Viimane ajas aga süü süütute
– 14 pKr) oli Rooma riigile igati soodus. Kodusõdadele järgnenud pikk rahuperiood tagas majanduse tõhusa arengu ja lubas valitsejal pühenduda riigi sisekorralduse täiustumisele. Augustus oli järjekindel ja tasakaalukas valitseja, kes suutis oma plaanid samm-sammult ellu viia, hoides samal ajal häid suhteid nii lihtrahva kui aristokraatiaga. Seetõttu vähenes tema valitsusajal tunduvalt endise vabariikliku korralduse pooldajaskond. Kui Augustus suri, pidas enamus roomlasi ainuvalitsust enesestmõistetavalt sobivaimaks riigikorralduseks. Mitmed Augustuse järglased valitsesid oma lähikondsete ja Rooma ülikkonna suhtes ülekohtuselt ja teenisid julma valitseja kuulsuse. Kuid see ei toonud kaasa riigi nõrgenemist. Jätkus ka Rooma riigi väline laienemine. I sajandi keskel vallutati enamus Suurbritanniast. Traianuse valitsusajal (98 – 117) saavutas Rooma impeerium oma välise võimsuse tipu: vallutati Daakia (tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia
vastutust elukeskonna säilitamise eest ka tulevikus. Täiesti teistsugune käsitlus pärineb Hans Kelsenilt, kelle puhta õiguse teooria kohaselt on riika ja õiguskord üks ja see sama. Ehk riik ongi õigusaktide süsteem. Riigi normid ehk riigikord. Riig iseloomustavad riigi välist struktuuri ja võib tuua kaks jaotust: 1. valitsemise vormid, milleks on monarhia ja vabariik. 2. korralduse vormideks on unitaarriik ja föderatsioon. Monarhia kujutab endast ainuvalitsust, riigi eesotsas seisab monarh, kellel on eluaegne mandaat, ning see on päritav. Monarhiks on kuningas, keiser, suurhertsog etc. vabariik kujutab endast riiki, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad kas otse rahvapoolt või siis parlamendi poolt moodustatavad/valitavad. Kusjuures see kas tegemist on monarhia või vabariigiga ei ütle kas tegemist on ainuvalitsuse või demokraatiaga, sest ainuvalitsus võib esineda ka vabariigi puhul, ning selle nimeks on diktatuur
maailmas Väike-Aasiast Itaalia ja Sitsiiliani. Sisevastuolud polistes viisid vahel ka relvakonfliktidele ja võimuhaaramistele, mille tagajärjel mitmetes linnades tõusid võimule ainuvalitsejad ehk türannid. Sõnad türann (tyrannos) ja türannia (tyrannis) on arvatavasti Anatoolia päritolu ja võeti kreeklaste poolt kasutusele 7. sajandil. Esialgu tähistasid need lihtsalt tugeva võimuga valitsejat ja monarhiat, ent kuna enamus Kreeka linnriike ainuvalitsust omaks ei võtnud seda käsitati tavaliselt normaalse riigikorra rikkumisena , siis omandasid nad klassikaliseks 12 perioodiks tauniva tähenduse. Türanniat kui vägivaldset ja halba ainuvalitsust hakati vastandama kuningavõimule (basileia) kui heale ning seaduslikule monarhiale. On põhjust arvata, et varasemate türannide esiletõus ei tekitanud laialdast vastuseisu.
annaabi.ee 
