(16 bit) praeguseni kõigis PC-des kasutusel, aga ainult aeglasemate komponentide jaoks. Kuni umbes 1993. aastani valdavad olnud ISA- põhised kuvaadapterid ei sobi graafiliste kasutajaliideste jaoks just kuigi hästi. ISA- siini kadumist uutest arvutitest on oodata paari aasta jooksul. Kuvaadapter oli tarvis protsessorile 'lähemale' tuua, milleks loodi 32 biti laiused lokaalsiinid, VESA LB ja PCI.. Esimene neist läks hingusele koos 486- protsessoritega, teine oli kuni üsna viimase ajani ainuvaldav viis kuvaadapteri ühendamiseks Pentium ning uuemate 486 arvutitega ning püsib muude lisaseadmete ühendamise standardina kasutusel kogu ettenähtavas tulevikus. Kuna ruumilisuse tulekuga jääb kitsaks ka PCI, on uuemates arvutites kuvaadapter ühendatud AGP- porti. Accelerated Graphics Port (AGP) põhineb PCI uuemal ja kiiremal variandil ning on mõeldud eranditult kuvaadapteri jaoks. Selline port peaks standardvarustuses olema kõigil Pentium II või uuema protsessoriga
aeglasemate komponentide jaoks. Kuni umbes 1993. aastani valdavad olnud ISA- põhised kuvaadapterid ei sobi graafiliste kasutajaliideste jaoks just kuigi hästi. ISA- siini kadumist uutest arvutitest on oodata paari aasta jooksul. Kuvaadapter oli tarvis protsessorile 'lähemale' tuua, milleks loodi 32 biti laiused lokaalsiinid, VESA LB ja PCI.. Esimene neist läks hingusele koos 486- protsessoritega, teine oli kuni üsna viimase ajani ainuvaldav viis kuvaadapteri ühendamiseks Pentium ning uuemate 486 arvutitega ning püsib muude lisaseadmete ühendamise standardina kasutusel kogu ettenähtavas tulevikus. Kuna ruumilisuse tulekuga jääb kitsaks ka PCI, on uuemates arvutites kuvaadapter 7 ühendatud AGP- porti
ainult aeglasemate komponentide jaoks. Kuni umbes 1993. aastani valdavad olnud ISA põhised kuvaadapterid ei sobi graafiliste kasutajaliideste jaoks just kuigi hästi. ISA siini kadumist uutest arvutitest on oodata paari aasta jooksul. Kuvaadapter oli tarvis protsessorile 'lähemale' tuua, milleks loodi 32 biti laiused lokaalsiinid, VESA LB ja PCI.. Esimene neist läks hingusele koos 486 protsessoritega, teine oli kuni üsna viimase ajani ainuvaldav viis kuvaadapteri ühendamiseks Pentium ning uuemate 486 arvutitega ning püsib muude lisaseadmete ühendamise standardina kasutusel kogu ettenähtavas tulevikus. Kuna ruumilisuse tulekuga jääb kitsaks ka PCI, on uuemates arvutites kuvaadapter ühendatud AGP porti. Accelerated Graphics Port (AGP) põhineb PCI uuemal ja kiiremal variandil ning on mõeldud eranditult kuvaadapteri jaoks. Selline port peaks standardvarustuses olema kõigil Pentium II või uuema protsessoriga
aeglasemate komponentide jaoks. Kuni umbes 1993. aastani valdavad olnud ISA- põhised kuvaadapterid ei sobi graafiliste kasutajaliideste jaoks just kuigi hästi. ISA- siini kadumist uutest arvutitest on oodata paari aasta jooksul. Graafikakaart oli tarvis protsessorile "lähemale" tuua, milleks loodi 32 biti laiused lokaalsiinid, VESA LB ja PCI. Esimene neist läks hingusele koos 486- protsessoritega, teine oli kuni üsna viimase ajani ainuvaldav viis graafikakaardi ühendamiseks Pentium ning uuemate 486 arvutitega ning püsib muude lisaseadmete ühendamise standardina kasutusel kogu ettenähtavas tulevikus. Kuna ruumilisuse tulekuga jääb kitsaks ka PCI, on uuemates arvutites kuvaadapter ühendatud AGP- porti. Accelerated Graphics Port (AGP) põhineb PCI uuemal ja kiiremal variandil ning on mõeldud eranditult graafikakaardi jaoks. Selline port peaks
printsiipidest ja võttis kasutusele binaarse nomenklatuuri - igal liigil on kahest sõnast koosnev ladinakeelne nimetus, millest esimene on perekonna nimi. Nii loetaksegi taimede (incl. seente) süstemaatika formaalseks algus- punktiks tema tööd 1753. aastast ja loomade osas 1758. aastast. - Linné süsteem oli tüüpiline kunstlik süsteem; hiljem jõudis ta loomulike süsteemi kujundamise alguseni. Tänapäeval on bioloogias ainuvaldav taotlus luua loo- mulikku süsteemi. Selleks on mitu teed sõltuvalt süstemaatiku poolt raken- datavast paradigmast (teooriate ja vaadete, tõekspidamiste kogumist). Vaat- leme neist nelja. 6.2.1. Empiiriline (artistlik-intuitiivne) ehk kogemuslik süstemaatika, mis on enam kunst kui teadus, oli veel hiljuti ainuvalitsev. See tugineb enam või vähem subjektiivselt hinnatud ja tõlgendatud sarnasusel ja (osal süstemaatikuist) oletataval evolutsioonil. Tegelikult on enam või vähem
..) Erinevatel kasutajatel on objektidele erinevad õigused Autentimise abil saime teada, kes on kes · => Vaja õigusi autenditud kasutajatele volitada Juurdepääsu kontroll Diskretsionaarsed pääsupoliitikad · Lühend DAC (Discretionary Access Control) - igal objektil on oma omanik, kes haldab teiste õiguseid · Põhineb informatsiooni omamisel ja õiguste delegeerimisel · Levinuim laiatarbesüsteemides (peaaegu ainuvaldav) · Kinnine DAC-poliitika: vaikimisi keelatud, pääsuluba antakse subjekt-objekt paaride määratlemisega - loetleme üles, missugused objektid missugustele ressurssidele ligi pääsevad · Lahtine DAC-poliitika: vaikimisi lubatud, paaridega määratakse keelatud tegevused - kasutusel harvem, kuna oht vaikimisi saada liiga suured ligipääsuõigused · Igal objektil on omanik (mingi subjekt) - identifitseeritav nt isikukoodi põhjal vms · Omanikul on objektile maksimaalsed õigused
Kuni umbes 1993. aastani valdavad olnud ISA- põhised kuvaadapterid ei sobi graafiliste kasutajaliideste jaoks just kuigi hästi. ISA- siini kadumist uutest arvutitest on oodata paari aasta jooksul. Kuvaadapter oli tarvis protsessorile "lähemale" tuua, milleks loodi 32 biti laiused lokaalsiinid, VESA LB ja PCI.. Esimene neist läks hingusele koos 486- protsessoritega, teine oli kuni üsna viimase ajani ainuvaldav viis kuvaadapteri ühendamiseks Pentium ning uuemate 486 arvutitega ning püsib muude lisaseadmete ühendamise standardina kasutusel kogu ettenähtavas tulevikus. Kuna ruumilisuse tulekuga jääb kitsaks ka PCI, on uuemates arvutites kuvaadapter ühendatud AGP- porti. Accelerated Graphics Port (AGP) põhineb PCI uuemal ja kiiremal variandil ning on mõeldud eranditult kuvaadapteri jaoks. Selline port peaks standardvarustuses olema kõigil Pentium II või uuema
ebahuvitava teksti kvaliteetset tõlkimist võimatuks (1995: 99). Douglas Robinson (2004), ei esita mudelit ega tõlgete kahetist jaotust, aga kirjeldab tõlkimist kui üht meetodit asjade tegemiseks sõnade abil, sarnaselt kõnelemisele. Silvia Bernardini väitel on tõlkimine tähenduse konstrueerimine, mitte rekonstrueerimine (2004b: 20) ja tõlkimisoskus on suhtlemisoskuse alamhulk (2004a: 109). Isegi ilukirjandustõlkes, kus keelekeskne lähenemine on olnud traditsioonili- selt ainuvaldav, leidub vastupidist arvamust: võrreldes tõlkekirjanduse hulgas hästikirjutatud ilukirjandusteoseid (st selliseid, kus tõlkija on käitunud autorisarnaselt) originaalteoste imitatsioonidega, eelistab Anthea Bell esimesi, väljendades sümpaatiat kirjastajate sooviga mitte jääda raamatuga liiga suurde kahjumisse (2006: 65). Ka Bassnett väljendab arusaamatust, miks on tõlkimist ja kirjutamist hakatud erinevateks tegevusteks pidama (Bassnett 2006).