saa sammugi paigast. 3 1870. 1880. aastatel kirjutab palju satiirilisi teoseid M. Saltõkov Stsedrin (1826 1889), milles ei jätnud häbimärgistamata ühtki olulist kaasaja elu pahelist nähtust, näiteks "Ühe linna ajalugu", "Psehhonje vana-aeg". Tippteoseks kujunes romaan "Härrased Golovljovid", mis ülesehituselt on romaan-kroonika, ühe aadliperekonna mandumise ja allakäigu kroonika. Omapärase ainevalla tööstuskeskkonna tõusmine kirjaniku tähelepanu alla tõi kirjandusse D. Mamin- Sibirjak (1852 1912) oma teostega "Privalovite miljonid", "Mägipesa", "Kuld". 4
1875-1934 Lasteajakirja "Laste Rõõm" toi- ilma, kõlakujundite rikkuse ja ehtlapsepärase sisu metaja. poolest. Lapselähedane lihtsus ja soojus ühineb poee- tilise kunstipärasusega. Oskab puudutada lapsele olu- listeelunähtuste ringi- aastaringide tsükkel. Julius Oro (Oengo) Luuletaja, prosaist, näitekirjanik, Mitmekesise ainevalla ja käsitluslaadiga, emotsionaal- 1901-1941 pedagoog. ne ja mahukas looming. Jõululaulud, aastaaegade va- 1923-1934 "Laste Rõõm" toimet.heldumine, spordi- jamängulaulud, humoorikad lastest ja loomadest-lindudest kõnelevad luuletused. Iseloo- mulik dünaamilisus ja pildilisus. Paljud luuletused vii-
MIS MUL TULEKS MEELDE JÄTTA? Kui mõtled veidi järele, oskad ehk ette kujutada MILLEKS ANNAB ÕPITUT EDASPIDI KASUTADA. Enne uuele teemale üleminekut püüa luua endale asjast orienteeriv üldpilt. Enamik õppijaid ei märka seda teha, üldjuhul võetakse kohustuslik teos lihtsalt ette ja asutakse seda otsast peale või valikuliselt lugema. Nii talitades takerdub uuest asjast arusaamine ning palju aega kulub tarbetu ja teisejärgulise tudeerimisele. Ainevalla tervikpilti aitab kujundada temaatika ja probleemistiku eelnev piiritlemine. Siin võib abiks olla õppeprogramm, mille osi mingi raamat katab, ent ka teose sisukord, aineloend, kokkuvõte ja nimeregister. Tervikpilti aitab luua raamatu silmav lappamine, kusjuures tähelepanu alla võetakse alapealkirjad, skeemid, pildid, rasvases kirjas osad ja üksikteemade esiletõstetud kokkuvõtted. Uuema aja õpikuis korratakse ainekäsitluse põhipunkte veidi teisendatud
algoritmilise keele programmidega), raskelt formaliseeritavateks või mitteformaliseeritavateks (intuitsioon, üldised teadmised, oskused) ja kogemuslikeks (ekspert-, heuristilised teadmised - kehtivad enamasti, kuid mitte alati). 23. Programmides, andmebaasides, ekspertsüsteemides kasutatavaid teadmisi. 24. Teadmussüsteemi mõiste. Näited rakendustest. Realiseerimie ja testimine. Teadmussüsteem- Infotöötlussüsteem, mis aitab lahendada teatava ainevalla või rakendusala probleeme teadmusbaasist järelduste tegemisega. 25. Teadmiste esitamise formalisme. Teadmiste esitamiseks võib kasutada mitmesuguseid keeli ja formalisme, näiteks loomulikku keelt, semantilisi võrke, mitmesuguseid loogikaid, reegleid, freime, närvivõrke, andmebaaside kirjelduskeeli, algoritmilisi keeli, otsustuspuid, graafe jm Teadmuse kujutamise keeli saab liigitada deklaratiivseteks ja protseduurseteks
(arvestada tuleb protsessi mõjutavate tegurite interaktsioone s.o. koosmõju). 48. Joonista matemaatilise mudeli põhimõtteskeem? Mudeliga püütakse haarata mingi nähtuse või protsessi aspekte, mis pakuvad huvi antud probleemi lahendamisel. Matemaatilise mudeli põhimõtteskeemil märgib sümbol M sisendeid sisendid M väljundid 49. Mis sõltub teriklõikamise mõistete ja nende määrangute ratsionaalsusest? 1) ainevalla süstematiseeritavus; 2) probleemide kompaktne käsitatavus; 3) ainevallaga seotud teooria areng. 50. Millal on standardites toodud määrangutest erinevate määrangute kasutamine põhjendatud? 82 aastas. 51. Kuidas jaotatakse lõigatava tooriku pindu? Nelja rühma: 1) seadepinnad kasutatakse tooriku lôikamiseks ülesseadmisel 2) kinnituspinnad vôivad ühtida seadepindadega 3) vaatluse all oleva operatsiooni seisukohalt vabad pinnad,4) lôigatavad pinnad. 52. Mis on lõigatav pind
suhtleid. Fakti-, nime-, sõna-, koja-, sündmuse- ja nägudemälu Materjali meeldejätmise tasandid Mehaaniline mälu õpitakse pähe, takerdutakse sõnadesse Sõnalis-loogiline mälu Materjali mõtestaval organiseerimisel kasutab mälu jägmisi võtteid: aineühikute rühmitamine, liigitamine ja järjestamine alljaotuste ja hierarhiate moodustamine orienteerivate tugipunktide kindlaksmääramine ainevalla siseseoste (sõluvuse, kokkukuuluvuse) määratlemine õppimiskava koostamine Meenutamine mittetahteline ja tahteline mälu reprodutseeriine (meenutamine) kaitsepidurdus mäletamine unustamine Mõtlemine Mõtlemist on peetud sümbolite, kujundite ja sõnade teadliku ja alateadliku kasutamise protsessiks. Mõtlemine on tegelikkuse vahendatud tunnetamine keele märkide ja sümboolika vahendusel. Mõtlemine
tehes järeldusi teadmusbaasist, mis on rajatud inimkogemuste alusel. MÄRKUSED: 1. Terminit kasutatakse mõnikord teadmusbaasisüsteemi sünonüümina, kuid harilikult kasutatakse teda ekspertteadmuse rõhutamiseks. 2. Mõned ekspertsüsteemid on võimelised täiustama oma teadmusbaasi ja töötama välja uusi järeldusreegleid eelmiste probleemidega saadud kogemuse põhjal. Teadmussüsteem (teadmuslik süsteem) on infotöötlussüsteem, mis aitab lahendada teatava ainevalla või rakendusala probleeme teadmusbaasist järelduste tegemisega. MÄRKUS: 1 Mõnikord kasutatakse "teadmussüsteemi" ekspertsüsteemi sünonüümina, harilikult aga piirdub ekspertsüsteem ekspertteadmusega. 2 Mõned teadmussüsteemid on õppimisvõimelised. A.2.3.3 Selgitada andmebaaside, andmekaevandamise ja andmeaitade põhimõisted . Explain the concept of databases, data mining and data warehousing
Neid aegu täitis kirjandus ja kunst, tuues kaasa kogemusi mis väljapaistvate looduse antud eelduste ja paljutõotava hariduspõhjaga võimaldasid tal astuda poliitikurolli eas, kui teised hakkavad eluotsi juba kokku tõmbama. Tema kirjanduslik pärand ei ole mahult suur, küll aga originaalne. Lisaks mitmele väärtteose tõlkimisele sai üheks tema elutööks Siberi ja Soome- Ugri rahvaste uurimine niihästi filmina kui raamatutes. Selle ainevalla vahendamine aitas tervel põlvkonnal Eestlastel tundma õppida esindamata rahvaste saatust N Liidus ning teravdas meie endi ohutunnet, arendas meie identiteeti. Erakordse ajalootunnetuse tõttu oli Meri lähenemine ka poolmüütilisele ainele äärmiselt tänapäevane, ta lõi sildu eri valdkondade ja uurimismeetodite vahele. ,,Hõbevalged" jäävad omaette peatükiks Eesti kultuuri- ja kirjandusloos. Lennart Meri oli hingelt kunstnik ja poliitika oli tema kirg, need moodustasid imetabase