kasvamist Käbikeha peaajus melatoniin regul. ööpäevaseid rütme, nt: +retardant ärkvelolekut ja und; pigmendid -akselerant Kilpnääre kõri ees ja külgedel türoksiid mõjutab erutusprotsesse ja +kõhnumine ainevah. kiirust -kretinism, struuma Kõrvalkilpnäär- kõri piirkond parathormoon kontrollib Ca ja P ainevah- +rabedad luud med organismis -erutuvus, krambid Neerupealised neeru peal adrenaliin, kortisool, tõstab veresuhkru taset; regul. +kiire ainevah., ainevah. oldosterool ainevah
Kordamine 1. Luud ja liigesed ül: tugifun., vereloome (luuüdi), elundite kaitse, liikumine, min.ainete ainevah. luud: kolju: ajukolju -- otsmiku-, oimu-, kiiru-, kukla-, sõel- (ülem. ja keskm. karbik), kiilluu (vastsünd. lõgemed, täiskasv. luust. - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna-, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1
Sümpaatiline südametegevus kirieneb parasümpaat- südametegevus aeglustub- neg mõju. Südametöö tsükkel- südamelihase süstolid ja diastolid vahelduvad korrapäraselt. 3 kihti- 1-diastol-kojad täituvad vereda osa verd voolab vatsakesse 2-kodade süstol- kojab tõmbuvad okku pumpavad vere vatsakesse 3. vatsakese süstol. Vatsakesed tõmbuvad okku pumbates vere südamest välja kogu oranismi laiali.-süda ja verson ül- tsikulatsioon, elindite var O2 ga, ainevah produktide väljaviimine, humoraalne regul- sis näärmed eritAVAD sekreedi vereingesse Südatöötab- oma erutussüsteem, võiem rütmilsielt iseseivalt töötada, koosneb lihasrakkused : K-F sõll, A-t, hisi kimp-purkinje kiud. Refraktaarsuse periood- süstoli ajal ei vasta südamelihas äritiajatele uue erutuse tekekga,0,2 sek.Arterid vere südamest eemale, O2 rikas veri. Veenid- verd südame poole savad laguse arterites.
loomariik. Rakk- rakumemb, tsütoplasm, organell, tuum- regul raku elutegevust. Tsütoplasm - vesi(60- 90%), selles on lah paljud org ja anorgained( tasakaalus Ph). Sisald: aminohap, nukleotiide,mono- ja oligosahh, organi happeid, esind kõik biopolüeerid, polüsahh, valgud, nukleiinhapp. Ül:seob kõik rakuorganellid tervikuks, toitainete laiali kandmine, jääka eritumis koht, sisal pigmente. Rakutuum - ümbris koos 2 membraanist, milles pooride kaudu toimub ainevah tuuma sisemusse ja välja. Tuumasisene plasma- karüoplasm- sisald DNA ja RNA-d ja mitm ühendeid. Kromosoom on oluline tuuma osa. Toimub rRna sünt ja ribosoomide mood. ÜL:Rakutuum regul kõiki rakus toimuvaid protsesse, sisal ja säilit raku pärilikku infot, juhib raku elutegevust.. Kromosoom - 46, 23 paari, homoloogilised kromos sisald samu pärilikke tunnuseid määravaid geene, erandi mood ( X; Y) määravad soo. Erinev igal liigil.
Kasutamine: Kanna niisutav kreem kergelt masseerides puhtale nahale, kuni kreem on täielikult imendunud. Pakend: 50 ml Deborah Bioetyc "Shoki" efektiga tselluliidivastane kreem Ts elluliidi mo o d u stav a d organis mi kuhjunud jääkaine d, mille toimel rakud paisuvad, hakkavad tasapisi muutum a ja tekib 'ap el siinikoor e' nahk. Kree m stimule e rib naha verering et, aitab kaa s a kud e d e st m ürkid e ja ainevah etu s e jääkainete välja viim Parand a b kude d e hapnikuga varusta mi st ja aitab kaas a naharakkud e uuen e m i s e l kollag e e ni tootmis e kasvu. Toimeained: Pruunvetika ekstrakt stimuleerib nahaalust vereringet ja aitab organismist rasva ning jääkaineid välja viia. Scopariane vetikaekstrakt võitleb rasvarakkude vohamisega, aitab sünteesida kollageeni. Methylsilanol mannuronate on tugev niisutaja (tagab vajaliku kollageeni
Nt äädikhappebakterid paljunevad happelises keskkonnas. Fotosünteesivad bakterid vajavad ka valgust. Osa baktereid vajab õhuhapnikku, osa mtite. 6. millistel tingimustel moodustuvad spoorid ning kuidas spoorid levivad? Spoorid tekivad äärmuslikel tinigmustel. Siis kui bakterid iseseisvalt ei suudaks ellu jääda. SPOORID ON ERILISED MITME PAKSU KESTAGA KAETUD RAKUD, VEESISALDUS ON NEIS VÄHENENUD JA AINEVAH. AEGLUSTUNUD. MA EI TEA KUIDAS NAD LEVIVAD! LIHTSALT:D 7. anaeroobsed bakterid elavad hapnikuvabas keskkonnas ning hapnik võib mõjuda hukutavalt. Aeroobsed ie suuda hapnikuta elada ja nad kasutavad hapnikku toitainete lagundamiseks. 8. aeroobseid on sellepärast rohkem et hapnikuvabasid kohti on vähe. Vaid põhjamuda, mulla süvakihid ja loomade soolestik. Iu
sooritamise kiirus *väheneb vahetu mälu maht ja meenutamiskiirus XI vanuri e raugaiga(75-surm)- *füüsikal ja vaimne funtsiooneerimine halveneb kiiresti *iseseisev toimetulek häiritud,vajab abi *soodsalt mõj lähedus ja hoolitsus NÄRVIRAKU JA PEAAJU EHITIS. Peaaju ehituse ül- 1)Mõhnkeha-ühendab 2 ajupoolkera 2)Naalduv tuumake-naudingukeskus 3)Hüpotalamus-kontrollib sisenõresüsteemi ja autonoomset (ainevah, tempkohanemine, janu/nälg),seksuaalkeskus,valukeskus,stressikeskus 4)Ajuripats 5)Ajusil-refektoorne keskus,närviimpulsside ülekande keskus,une ja ärkveloleku regulatsioon 6)Piklikaju e seljaaju- südametalitluse-,seedimis-,kaitsereflekside- ja hingamiskeskus 7)Väikeaju-kordineerib liigutusi,hoiab keha tasakaalus 8)Keskaju-kordineerib liigutusi,selle vahendusel kantakse edasi lihastesse reflekse,liigutusi.
maksas suurel hulgal, vit D vähesel hulgal maksas, vit E maksas, vit K vähesel hulgal maksas. Vere lipoproteiinide koostis ja põhiklassid. Veres on lipiidid seotud lipoproteiinidega. Lipoproteiine liigitatakse nende tiheduse alusel- mida vähem rasva seda tihedam. Suure tihedusega lipoprt- lipiidide osakaal väike, valgu osakaal suur. Väikese tihedusega lipoprot- valguline osakaal väike, lipiidide osakaal suur. Muudes kudedes toimuvad lipiidide ainevahetusega seotud protsessid: Lipiidide ainevah on tihedalt seotud valkude ja SV ainevahetusega. Organismi sattunud liigsed SV ja valgud muudetakse rasvaks. Rasva kasut. energiaallikana pikaajalisel ja vähe intensiivsel kehalisel tööl.. Lipiidide hormonaalne regulatsioon. Lipiidide AV kontrollib hüpotalamusEpinefriin, norepinefriin, glükagoon- stimuleerib lipolüüsi, glükokortikoid- lõhustavad triglütseriide ja vere rasvhapete nivoo tõuseb, kasvuhormoon- vähendab rasvavarusid, insuliin hüpofüüsi
epilep siat, nakkush aigu Tänapsi jm. ä e v al selgunud booriüh e n dite küllaltki suur . Boor mürgisu organiss mi s (loo m s e s ) osal e b Ca ja Mg ainevah etu s e s (horm o o nid e aktiivsus e regulatsiooni kaudu) m õjutab näärm et e tegevu st osale mõjutab b en s üü m pr ots e s s i d rakum e m b r a a nid e aktiivsust ja ioontransp .Kasut. orti
Heterog süst koosn 3) F.Mundi reegel ühesug. tüüpi orbitaalid täit-d esmalt ühesug. Neid jag. N: kordinatsiooniarvu järgi, ligandite doonoraatomite mitmest eriom-ga osast e.faasist. Süst on avatud, kui tema ja spintkvantarvuga ekt-dena st.ekt-d asuvad antud alatasemel aga järgi, tsentraalaatomite järgi. ümbruse vahel toim ainevahetus. Süst on suletd, kui ainevah puud. igaüks eraldi orbitaalidele, paaristumata elektronidena. Aatomite 4) Aine agregaatolekud. 5.2 Keemiliste reaktsioonide soojusefektid. elektronkatete ehituse sümboolseks tähist kasut (2.5) Mok-de vah jõudusid nim.van der Waasi jõududeks ja nad on ting Reakts-i soojusefekti all mõist-se soojushulka, mis püsival temp-l
ole suunatud kitsalt teiste näärmete funktsiooni reguleerimisele,vaid laiem. *Kasvuhormoon kudede kasvu stimuleeriv, sest KH soodustab aminohapete trantsporti rakkudesse,samal ajal intensiivistades valgu-sünteesi;lipolüüsi stimul efekt rasvkoes(keha rasvade kasutamine energeet. otstarbel);mõjub süsivesikute ainevahetusele (piirab glükoosi tarbimist)tänu kahele viimasele korraldab KH süsivesiku varude säästlikku kasutamist.KH toime võib olla 1. otsene(mõju ainevah. protsessidele),2. Kaudne (kasvuprot-sessid- soodus-tab selliste ühendite sünteesi maksas,mis stimuleerivad kasvuprotsesse /insuliinitaolised kasvufaktorid I ja II /. *Prolaktiin (naistel) piimaproduktsiooni stimul.-ne rinnanäärmetes, soodustab FSH ja LH retseptorite arvu suurenemist munasarjades ja seeläbi tugevdades nende toimet. · Neerupealise koor. Neerupealise koor- ja säsiollus. Neerupealised paarilised kehakesed neerude ülaosas. Koosneb
nende kasvu) ja küpsemist muna-sarejades ja munandites.FSH soodustab folliikulite valmimist munasarjas ja seemnerakkude valmimist testistes. LH soodustab folliikulite purunemist,kollaskeha moodustamist. Hüpofüüsi eessagara mitteglandroopsed H-d. *Kasvuhormoon kudede kasvu stimuleeriv, soodustab aminohapete transporti rakkudesse,samal ajal intensiivistades valgu-sünteesi;lipolüüsi stimul efekt rasvkoes. KH toime võib olla 1. otsene(mõju ainevah. protsessidele),2. Kaudne (kasvuprotsessid- soodustab selliste ühendite sünteesi maksas,mis stimuleerivad kasvuprotsesse. *Prolaktiin (naistel) piimaproduktsiooni stimul.-ne rinnanäärmetes, soodustab FSH ja LH retseptorite arvu suurenemist munasarjades ja seeläbi tugevdades nende toimet. NEERUPEALISE KOOR Neerupealised paarilised kehakesed neerude ülaosas. Koosneb 1)koorest (mood aldosteroon, kortisoon ja hüdrokortisoon. 2) säsist (mood adrenaliin ja noadrenaliin).