Lisades veele lahustuvat soola , alust või hapet , siis need ained lahustuvad ja lagunevad elektrolüütiliselt laetud ioonideks, sellist protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Asetades elektrolüüti elektroodid ( metallvardad ) ja juhtida neist läbi elektrivool, hakkavad ioonid korrapäraselt liikuma, vastavalt iooni teooriale 1833 a. sõnastas inglise füüsik farade elektrolüütilise seaduse: elektrolüüsilt elektroodile eraldunud ainemass on võrdne voolutugevuse ja ajaga: M Elektrolüüsil sadestunud puhas metall K Elektrokeemiline ekvivalent ,mis on igal metallil erinev M= KQ Q=JT M=KJT Elektrolüüsis rakendatakse : · Galvanosteegias ( kus põhimetall kaetakse teise õhukese metalli kihiga, vältimaks korrosjooni) · Galvanoplastika ( metall jäljendite valmistamine ) · Metallide refereerimine ( puhaste metallide tootmist)
1. Mool - aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 1023 aineosakest. (n, mol) 2. Molaarmass - ühe mooli ainemass grammides. (M, g/mol) 3. Molaarruumala - suurus, mis on arvuliselt võrdne ühe mooli selle aine osakeste ruumalaga.(Vm, n = V / Vm) gaaside puhul Vm=22,4 dm3/mol 4. Keemiline reaktsioon - protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest tekib keemiliste sidemete moodustumise ja/või katkemise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet. 5
Molaarmass ja molekulmass Mool on ainehulga ühik. 1 mool on selline ainehulk, mis sisaldab sama palju molekule, kui on 12g süsinikus aatomeid. Seda arvu nimetatakse avokaadro arvuks. Na = 6.02 * 10astmel 23 (M) molaarmass on ühe mooli antud ainemass (kg/mol) (Mr) molekulmass on molekuli massi ja 1/12 süsinikaatomi massi suhe (m0) molekulimass (kg) Nüü ainehulk (keemias p, mis on kontsentratsioon) m/M = N/Na Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Mida kiiremini liiguvad molekulid, seda kõrgem on temperatuur. Temperatuuri, mis on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga nim. absoluutseks temperatuuriks. Ekin = 3/2 kT
), m-mass (kg), molaarmass M (kg/mol), R-gaasi universaal konstant, T-absoluutne temp (K) R- on arvuliselt tööga, mida teeb 1mol gaasi isobaarilisel paisumisel kui temperatuur tõuseb 1K võrra. Ainehulk- antud keha molekulide arvu ja 0,012kg süsiniku aatomite arvu suhe. N ν= ν −ainehulk , N-osakeste arv N a -6,02x 1023 mol−1 Na Molaarmass- 1 mooli ainemass M= m0 N A M- molaarmass ( kg/mol), m0 -1 molekuli mass ( kg ), NA - 23 −1 6,02x 10 mol Keha mass M=m0N = m0 ν NA = ν M m ν= M Kirjutame olekuvõrrandi välja kahe oleku jaoks: I olek – p1 v2 T1 II olek – p2 v2 T2 p1 V 1 m p1 V 1 p2 V 2 pV = R → = ehk =const
hajuvad ja keegi teine hingab need sisse. 3. Elea koolkond – näilisus ja tegelikkus. Ratsionalismi ajaloolisteks eelkäijateks olid elea koolkonna filosoofid, neist kuulsamad Parenides (u. 540-480 eKr) ja Zenon (u. 490-430 eKr). Nad esitasid kahesugust arusaama maailmast. Arusaam tõeõpetuse järgi Arusaam arvamusõpetuse järgi maailm(olemine) – kogu Maailmale on omane paljusus, maailmon ühtne ainemass, sest asju saab üksteisest eristada, puudub tühjus mis ainet ainest see tähendab maailm ei ole eraldaks ühtne ainemass maailm on liikumatu maailmas toimub liikumine õpetus tugineb mõistusele õpetus tugineb meelte andmetele
Ta alustas kõiges kahtlemises, ka selles, et ta on olemas. Kahtlus tulenes asjaolust, et meeled võivad meid petta. Ta jõudis järeldusele, et siis kui ta mõtleb on ta olemas. Cogito ergo sum. 9. Elea koolkond kui ratsionalismi eelkäija: · Miks võib koolkonda nimetada ratsionalismi eelkäijaks? · Parmenidese ja Zenoni arusaam maailmast. Arusaam tõeõpetuse järgi Arusaam arvamuse õpetuse järgi Mm on ühtne ainemass, sest puudub tühjus, mis mm-le on omane paljusus ja asju saab üksteisest ainet ainest eraldaks eristada Mm on liikumatu Mm-s toimub liikumine Õpetus tugineb mõistusele Õpetus tugineb meelteandmetele Tegelikkus Näilisus · Elea koolkonna tähtsus.
Kirjutas luuleteose ,,Loodusest" tema filosoofia on olemas ainult muutumatu ja kadumatu maailm, kui meile näib teisiti, siis meie meeled petavad meid. Seepärast tuleb usaldada mõistust. Ta eitas tühjust ja väitis, et universum on ainega täidetud, sellest tulenes 3 järeldust. 1. Liikumine pole võimalik, sest pole kusagile liikuda 2. midagi ei teki ega hävine, sest mõlemad protsessid eitavad mitte olemist 3. Olemine on ühtlane kogumaailm-ühtlane ainemass. Zenon- Parminedese õpilane u 460 eKr. Võttis esimesena kasutusele dialoodivormi ja oli vaidluskunsti isa. Ta püüdis tõestada Parminedese õpetust kaudselt ning kasutas selleks apooriaid 45, säilinud9. Platon 427-347 eKr. Sokratese õpilane, peale Sokratese surma viibis 12 a Kreekast eemal, kui ta Ateenasse tagasi jõudis asutas ta oma akadeemia, mis töötas ligi 900 aastat. Tema loomingust säilinud 30 dialoogi. Temalt pärineb mitmeid õpetuso, mis mõjutasid filosoofia arengut
tõed- kõik ülejäänud on aga empiirilised. Induktsioon- suure kogemusmaterjali põhjal järelduste tegemine. Deduktsioon- mõnes kindlast aktsioonist või eeldusest lähtudes loogilise järelduse tegemine. Ratsionalismi ajaloolisteks eelkäijateks olid Elea koolkonna filosoofid, nendest kuulsamad Parmenides ja Zenon. Nad eristasid kahesugust arusaama maailmast. Arusaam tõeõpetuse järgi Arusaam arvamusõpetuse järgi Maailm (olemine) on ühtne ainemass, sest Maailmale on omane paljusus, asju saab ka puudub tühjus , mis ainet eraldaks. üksteisest eristada. Maailm on liikumatu, muutumatu. Maailmas toimub liikumine. Õpetus tugineb mõistusele Õpetus tugineb meelteandmetele tegelikkus näilisus Elea koolkonna tähtsus seisneb selles, et esmakordselt filosoofia ajaloos püstitasid nad
Uurimustöö tulemusena jõudsin järeldusele, et tähed sünnivad suurtes tolmuosakestest ja gaasilisest vesinikust koosnevates pilvedes, mida nimetatakse udukogudeks. Raskusjõud tõmbab udukogu osakesi kokku tompudeks, mis omakorda tõmbuvad veel kokku, hakkavad kiiresti pöörlema ja jagunevad lõpuks mitmesajaks väikesiks osakeseks, millest igaühest saab lõpuks täht. Tähe saatuse otsustab see, kui suur on temas sisalduv ainemass ja kui kuumalt ja heledalt see põleb. Mida kuumemalt põleb, seda lühem on eluiga. Tähed sünnivad prototähena, küpseks saades püsivad tähed suurema osa oma elust. Kui vesinik saab tähe sisemuses otsa, tõmbub suure massiga tähe südamik kokku, täht paisub ja muutub punaseks hiidtäheks ja lõpetab supernoova plahvatusega. Suure massiga tähed plahvatavad ja moodustavad musta augu, väiksema südamikuga tähed muutuvad neutrontähtedeks
soojusenergia, mis kohaneb ümbritseva temperatuuriga, soojendades inimlikku ihu, kuid inimliku ihu temperatuur on ühtlane kõikjal. Füüsiline vahelesekkumine ainelagunemise protsessi muudab aine temperatuuri, kuid ei tähenda aine põlemist. Põleb hapnik aga mitte ainekoostisosad, mille kaudu laguneb aine ainekoostisosadeks. Kui inimene lõikab leiva pooleks või miljoniks ühikuks ei muutu selle kaudu ainemass ja kaal. Kui inimlik organism toodab valkudest verd ainevahetuse teel sellisel juhul muutuvad aine funktsioonid, siis tekkib küsimus millistest koostisosadest koosneb bioloogilise energiaühik. Valkaine rikastudes valguskiirega saavutab energia tootmises aine staatuse. Seoses inimese täiskasvanuks saamisega kaob inimlikus ihus kasvu vajadus ja tekkib energiaevolutsiooni vajadus vaimseks rikastumiseks ainevahetuse seaduste alusel. Inimlikus
S päikesekiirguse intensiivsus atm-i ülemisel piiril, kui päikesekiired langevad risti pinnaga. h päikesekiirte langemisnurk.Solaarkonstant Päikese kiirgusnivoo tihedust väljaspool Maa atmosfääri, Maa keskmisel kaugusel Päikesest nim solaarkonstaniks.Solaarkliima Nim. Päikese kiirguse teoreetilist jaotust atmosfääri ülemisel piiril.Massiarv ja selle sõltuvus Päikese kõrgusest Arvu mis näitab, mitu korda kiirte teele jäänud ainemass on nende kaldu langedes suurem kui vertikaalselt langedes, nim massiarvuks m´. Massiarv sõltub Päikse kõrgusest h . Mida väiksem on h , seda suurem on m´. Atmosfääri läbipaistvus ja selle karakteristikud Atmosfääri läbipaistvust reguleerivad temas sisalduv veeaur ja aerosoolid. Suuremad muutused tulenevad aerosoolide sisalduse ja koostise muutumisest Atmosfääris. Aktinomeetrias on kõige rohkem levinud Bougier läbipaistvuse koefitsient Pm ja Linke sumedustegur Tm
difusioonikiirus. Laengut kandvate ainete liikumist mõjutab elektrivälija iseloomustab Nernsti võrrand: E ioon=RT/FZ ln (ioonide rakuväline gradient/ioonide rakusisene gradient) kus R-univ.gaasikonstant;T-absoluutne temp (K), F-Farady konstant, Z-iooni valents. 2 Aineosede difusioon sõltub ka membraani permeaablusest, mis väljendub: Dm/Dt=P*A*c Dm/dt-membraani läbiv ainemass ajaühiku kohta P -membraani permeaablus A -membraani pindala c-aine kontsentratsioonide diferents K+ ja Na + ebavõrdne jaotus rakus ja rakuvälises ruumis hoitakse üleval ATP-abil töötava Na+-K+-pumba abil, mis viib Na+ rakust välja kõrgema kontsentratsiooni suunas, K+ aga sisse, kuna K+ ioonid liiguvad kontsentratsioonigradiendi tõttu pidevalt rakust välja. Raku elektriline potensiaal haarab rakumembraani lähiümbrust, sellest oleneb membraani
"mitteolemine". Põhiseisukoht: kõik, millest me mõtleme, on olemas. Mitteolemist ei saa olla, sest ta pole mõeldav - ainuüksi mõte mitteolevast muudab selle olevaks. Mitteolemise samastab Parmenides tühjusega, olemise ainega. Siit järeldas, et maailmas ei ole tühjust, ning sellest omakorda, et liikumist pole olemas (pole ju tühjust, kuhu liikuda), midagi ei teki ega hävi (see eeldaks muutumist mitteolevalt olevale), kogu maailm on ühtne ainemass (kehade vahel pole tühjust, mis neid eraldaks). Seda, et meie ümber aga liikumine ja hävimine siiski olemas tunduvad olevat, seletas Parmenides järgmiselt: on olemas tõeõpetus (maailm on ühtne ja liikumatu) ja arvamuseõpetus (maailmas on paljusus ja liikumine). Tõeõpetus tugineb mõistusele, arvamuseõpetus meelelisele tunnetusele, mis meid petab meeleline maailmapilt on illusioon. Zenon (u.490 - 430 e. Kr.) ei loonud oma õpetust, vaid tõi juurde argumente Parmenidese
ilmavaatluseks Eestis võib Andres kõrgusest Arvu mis näitab, mitu korda tiheduse lugeda konstatseks vaid Maa ja atmosfäärikiirgus Soojuskiirgust, Tarandi arvates pidada õhurõhu ja kiirte teele jäänud ainemass on nende kaldu mõnekümne meetri paksuses kihis tugevasti temperatuuri vaatlusi, mida tegi langedes suurem kui vertikaalselt langedes, mida kiirgab välja aluspind või atmosfäär, kuumenenud aluspinna lähedal, sellisel juhul
annaabi.ee 
