Eks spordiringid töötasid ka siis, tähtsaimad olid kergejõustik ja suusatamine. Näiteks sellist ala nagu judo veel paarkümmend aastat tagasi ei tuntudki. Poisid käisid palju ka vabamaadluse trennis. Ema on ühes klassis õppinud mitme Eesti noortemeistriga. Palju klassivälist tegevust oli seotud pioneerinduse ja komsomoliga. Suviti töötasid pioneerilaagrid, ihaldatuim laager oli Musta mere ääres asuv Artek, sinna said vaid kõige tublimad. Olulisemad ringid olid ikkagi ainealased ringid, näiteks minu ema käis mitu aastat matemaatika ringis. Kusjuures vahepeal toimus see ring kell 7 hommikul, enne tundide algust. Töötasid veel inglise, saksa ja hispaania keele ringid jne. Kui ema koolis käis, olid õpetajad rangemad kui tänapäeval. Aga üldiselt oli väga erinevaid õpetajaid. Õpetajasse suhtumine oli teistsugune, neid austati ja veidi ka kardeti. Tänapäeva koolile on see täiesti vastupidine. Ka siis oli õpetajaid, kes
avaldamise protseduuri. Iga õppeaine kohta koostab õppeainet õpetav(ad) õppejõud /õpetajad aineprogrammi. Klassi ainekava kirjeldab kokkuvõtvalt antud klassis saavutatavaid õpitulemusi, õppesisu, õppetegevusi, hindamise põhimõtted jmt. AINE NIMETUS / ÕPETAJA ÕPPEAASTA KLASS TUNDIDE ARV Kasutatav õppekirjandus Aine õpetamise eesmärgid Ainealased pädevused Õpitulemused / Osaoskuste kaupa. Suuline ja kirjalik suhtlus. Teksti vastuvõtt. Tekstiloome. Õigekeelsus ja keelehoole. 12. Töökava, kes selle koostab ja mida sisaldab. Õpetaja töökava on õpetaja isiklik töödokument, mis kajastab antud klassis sel õppeaastal toimuvat. Õpetaja töökava peaks vastavalt konkreetse õppegrupi vajadustele, päevakajalistele teemadele jmt pidevalt täienema ja muutuma
tulenevad otsused õppekava suhtes, mil määral õp/treener saavutab planeeritud eesmärgi, kehalise ettevalmistuse sobitamine õppekavasse, millised on noortel spordiga tegelemise tagajärjel saavutatavad tulemused ja väljundid. Õpetamiseks vajalikud teadmised Shulman. Lee Shulman kirjeldab oma 1987 a. ilmunud raamatus õpetamises vajalike teadmiste põhiprintsiipe ja lõimimist õppeprotsessi. 7 kategooriat: ainealased teadmised; üldised pedagoogilised teadmised; õppekavaalased teadmised, ainealased pedagoogilised teadmised (ainedidaktika); teadmised õpilastest; kasvatusalased teadmised; teadmised hariduse eesmärkidest. Uuemad ideed keskenduvad õpetamise fenomenoloogistele aspektidele ja õpetaja õpetamisele, sest õpetaja mõtlemine ja tunnetuslik protsess avaldab toimet tema otsuste tegemisele. Tunnetuse teaduslikud uuringud käsitlevad teadmisi ja teadmiste struktuuri rolli kogemustes
- töö autori suulist kokkuvõtvat kaitsmist, - töö teostamisel juhendist kinnipidamist, - retsensendi arvamust - juhendaja hinnangut 14 - autorikaitse nõuetest kinnipidamist. Praktilise töö hindamisel lähtutakse 5 palli süsteemis ning juhindutakse koolis kinnitatud hindamisjuhendist! ,,5" väga hea - on omandanud väga heal tasemel ainealased pädevused säilitades seejuures isikupärase väljenduslaadi, suurepärased praktilise töö tehnilise teostuse oskused, tasakaalustatud praktilise töö sisu ja vormistuse hea kooskõla, esteetiliselt korrektne vormistus, juhendist lähtuvate nõuete täpne kinnipidamine. ,,4" hea - on omandanud heal tasemel ainealased pädevused, hea praktilise töö tehniline teostus (juhendaja näeb õpilases paremaid võimeid, kuid neid ei suutnud
(sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms); 7. kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid; 8. kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust. Ainealased põhimõtted ehk printsiibid: Kõnetegevuse kujundamine praktilise tegevuse ja suhtlemise kaudu ning jaoks. Lapse praktiline tegevus ja tunnetustegevus on kõnetegevusega dünaamilistes suhetes. Algklassides on mitteverbaalse tegevuse osa kõne omandamises eriti suur. Selle käigus kujunevad kujutlused esemetest, nende tunnustest, tegevustest ning objektide seostest. Kõik see on baassõnavara ning baaslausemallide omandamise aluseks. Eriti
vahendusel. Kaasatud 55 ained: kirjandus, muusika, IT, religiooniõpetus, kunst jm. Eesmärgiks on teadvustada ja suhestuda minapilti ümbritsevaga, tajuda erinevate väärtushinnangute tekkepõhjusi. Kehaline kasvatus Omaloominguline temaatiline maastiku seiklusmäng. Võib kaasata sporditarvete abivahendeid, muud atribuutikat, mis sobib seiklusmängu teemasse. Samuti võib mängu põimida ainealased teadmised loodusõpetusest, emakeelest. Kaasatud ained: eesti keel, kunst, loodusõpetus, bioloogia. Eesmärgiks on arendada kehalisi võimeid, teadmisi loodusõpetusest, fantaasiat.. Tantsuline etteaste erinevas temaatikas. Kasutada võib erinevate maade tantse, erinevaid stiile, aga ka konkreetsele valitud teemale seatud tantsulist etteastet. Kaasatud muusika, rütmika, erinevad keeled, mille sõnumit tantsu kaudu väljendada, ajalugu. Lõimuda võib teiste muusikaliste numbrite või
2. Mitmes praktikumis oled osalenud? ________ (kokku on toimunud 6 praktikumi) 3. Kui kaua valmistusid eksamiks? ________ (ettevalmistusaeg tundides) 4. Kas see valmistumisaeg oli sinuarvates piisav (materjali omandamiseks)? ______________________ ANDMEANALÜÜS: statistiline andmestik ja kirjeldav statistika. 2010/11 K.Osula -2- 5. Milliste materjalidega töötasid eksamiks valmistumisel: Üldse mitte Vähesel määral Keskmiselt Põhjalikult Loengukonspektid (veebis) Oma konspekt Ainealased raamatud, lisamaterjalid Kordamisülesanded Midagi muud, täpsusta 6. Vali väited, millega oled nõus: ___ Kordamisküsimuste lahendamine lihtsustas eksamiks ettevalmistumist ___ Kordamisküsimused arendasid statistilist mõtlemist ___ Kordamisülesanded aitasid materjali kinnistada/korrata ___ Kordamisküsimused sisaldasid sinu jaoks uut materjali ___ Kordamisküsimused olid arusaadavad ___ Tagasiside vastustele oli selge, arusaadav 7
annaabi.ee 
