NSV Liit saatis Afganistani küll üle 50 000 mehe, kuid sellest ei piisanud, et võita Afganistanis tekkinud sisesõda. Maailm ei kavatsenud Nõukogude Liidu tegevusele reageerimata peale vaadata: 1980. aasta olümpiamänge boikoteeriti. Sõda kurnas NSVL-i nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka moraalselt ning oli selge, et ka Nõukogude Liit on haavatav. Nõukogude Liidu nõrgenemist ei märgatud kõikjal, riiki peeti endiselt tugevaks ega aimatud, et supervõimu lõpp on lähedal. Nii Nõukogude Liit kui ka USA kartsid vastase võimalikku sõjalist rünnakut ning teineteist püüti hoida konstantselt hirmu all USA president Ronald Reagan oli kommunismi vastu võidelnud aastakümneid, olles veendunud, et Lääs ei pea mitte ainult kommunismi levikut piirama, vaid selle täielikult hävitama. Reagan uskus, et kui NSVL-ile peale suruda tõsine konkurents, siis variseb too kokku. USA ,,kuulutas" Nõukogude
Chesapeake'i lahe ääres on oluline kala- ja austripüük. Pealinn: Richmond. Suuremad linnad: Virginia Beach, norfolk, Arlington. Huviväärsused: Virginias on 178 muuseumi ja ajaloomälestist. Richmondi Virginia Museum of Fine Art on USA esimene riiklik kunstimuuseum. Muuseumis on esemed alates Vana- Egiptusest kuni Salvador Daili moodsate kunstiteosteni. 280 pealtvaatajakohaga Virginia teadusmuuseumi planetaariumis on järele aimatud maailmaruumi ja külastajad võivad sooritada omapärase ekskursiooni tähtede maailma. Sport: Põhja-Ameerika suurtesse profiligadesse kuuluvad Võistkondi Virginias ei ole. Populaarsemad spordialad on tennis, golf, ujumine, sõudmine, purjetamine ja veesuusatamine. Osariigis on 180 avalikku ja eragolfiväljakut. Tuntumad inimesed: Virginias on sündinud kaheksa Usa presidenti: George Washington, Thomas Jefferson, James Madison, James Monroe, William Henry Harrison, John Tyler,
kunstistiili avaldused arhitektuuris. Erilist tähelepanu väärib seejuuures Narva, mille ajaloos on Rootsi aeg kõige edukam. Kajuks purustasind Narva kauni vanalinna 1994. aastal Nõukogude väed ja pärast sõda varemed lammutati. Alles jäi vaid raekoda, mis tänapäeval asub täiesti üksikuna ilmetute tüüpelamute keskel ja mõjub seetõttu kohatuna. Õnneks jõuti vana Narva enne hävitamist põhjalikult läbi uurida ning dokementeerida, justkui oleks tulevikku ette aimatud (Vahtre 2000). 17. sajandi lõpupoole algatas kuningas Karl XI Eesti- ja Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise. Üritus vaibus aga peatselt saabunud ränkadel aegadel. 1700 aastal alanud Põhjasõda tõi hävingut kümneks aastaks, kuni Venemaa liitmiseni 1710. Samal aastal alanud katkuepideemia süvendas sõja tehtud rüüstetööd veelgi. Selleks 3 ajaks jäi Eestisse arvatavasti vaid 120 000 kuni 140 000 elanikku (entsüklopeedia 1998). 4
13. Millised suhted on võimalikud erinevate kultuuride vahel? Kultuurid võtavad teistest kultuuridest üle elemente nii ebateadlikult, teadlikult kui pealesunnitult. Kui toimusid kultuurikontaktid koloniaalvallutuste kaudu, siis oli inimeste ettekujutus kultuurist, kui millestki, mida saab prognoosida ning mille seaduspäraseid arenguid peavad kõik läbi tegema. Enne II MS tähendas kultuuriline ,,teine" niisiis barbarit. Peale II MS toimus loobumine suurtest narratiividest ning ei aimatud enam järele Lääne kultuurikäitumist. Tekkisid uued teooriad nagu kultuurisõltelisus ja kultuuriuniversalism. Kultuurisõltelisus arvab, et iga kultuur vajab mõistmiseks teooria kohaldamist oma kultuuri eripärale. Kultuuriuniversalism väidab, et inimloomus on universaalne ning kõiki kultuure võib uurida samade meetoditega. Tegelik tõde on kusagil vahepeal. Kultuurikooslusi on palju erinevaid sümbioos, kus erinevad kultuurid eksisteerivad rahulikult koos; assimilatsioon,
mitmel pool Euroopas ning ootamatult sattusid vaatluse alla ka Euroopa servaaladel elavad ning selle ajani vähemalt kultuurilises mõttes küllalt- ki omaette olnud rahvakillud.1 Eestlase suhteid looduskeskkonnaga on oma maarahva-ainelistes kirjutistes puudutanud mitmed 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse kirjamehed, nagu näiteks Otto Reinhold von Holtz, Otto Wilhelm Masing, Peter August Friedrich von Mannteuffel jt.2 Ka Kristjan Jaak Petersoni pastoraalides on aimatud püüdu edasi anda eestlaslikku loodustunnetust (Speek 2002). Eestlaste esimest rahvuslikku ärkamisaega 1860.–1880. aastail iseloo- mustavad baltisaksa kõrgkultuurist lähtuvate ja sellele vastanduvate eesti soost haritlaste identiteediotsingud. Olukorras, kus talurahvas määratles end peamiselt maaomandi kaudu, sai lähedus paikse küla- kultuuriga üsna enesestmõistetavalt ka tekkiva rahvusliku intelligentsi enesemääratluse lähtekohaks. Toonane huvi talurahva maailmapildi ja
helikeel. see pole muidugi juhus. filmikunst oli vaja maha müüa keskklassile, kes on ostujõuline. film pidi lahti saama vooliku peal seismise efektist. selleks et filmikunst saaks läbi lüüa, pidi ta kasutama olemasolevaid kunstiesteetika raame. vaja oli ostujõulise keskklassini jõuda. sellistel võis kodus olla ka mõni noot ja isegi klaver. ja seega sobis romantilise klaverimuusika traditsioon väga hästi. mitte ainult ei aimatud järele romantilise muusika laadi, vaid tsiteeriti suurte lõikude kaupa. massikultuur kujunes välja klassikalise muusika baasil. tõsi küll, adorno ei aimanud, et modernistlikku atonaalset muusikat hakatakse kasutama õudusfilmides, kuhu see tõesti väga sobib. näiteks kui jack nicholoson ajab kedagi kirvega taga, mängitakse pendereckit. arnold : [vaata järgi] adorno : põhiline pole mitte see, mis ähvardab ühiskonnas kehtivaid norme, vaid vastupidi, probleem
inimene oleks liiga palju.*30 Eraldi väärib äramärkimist eelnõu teksti teoreetiline nõrkus käitumisteaduslikes küsimustes. Kuigi niivõrd erilise kurjategijate kontrolli meetme kasutuselevõtt oleks eeldanud paratamatult vastavate spetsialistide kaasamist, pole neid eelnõu autorite ega ekspertide hulgas. Nõnda pole keeruliste küsimustega silmitsi 24 sattutes vist isegi mitte aimatud nende tegelikku keerukust. Näiteks on ebakorrektne kasutada terminit nagu ,,kriminogeenne käitumine", mida erinevalt ,,kriminaalsest käitumisest" on vaevalt üldse võimalik rahuldaval viisil defineerida. Kriminaalpoliitika efektiivsust ei pea siduma niisuguste raskelt piiritletavate ja vaieldava sisuga mõistetega nagu ,,ohtlikud kalduvuskurjategijad", ,,kuritegelik kalduvus" või ,,isiku ohtlikkus" jms. *31
annaabi.ee 
