kuid on teadmata, kui kaugele nad siirduvad. Hakk on varesest väiksem, üleni mustja, kõhu alt natuke heledama - musthalli -sulestikuga lind. Haki tunneb ära silma värvuse järgi, mis on helehall. Eestis on hakk levinud kõikjal. Hakid on suhteliselt lärmakad linnud. Üksiku haki häälitsuseks "kjakk-kjakk". Hakk toob inimesele kasu, hävitades suurel hulgal kahjurputukaid. Vares on tark lind. Sageli istub ta aiateiba otsas või katusel ja kraaksub. Käib teiste lindude pesades mune rüüstamas ja sööb kõike, mida kätte saab. Harakas on ereda must-valge sulestiku, pika saba ja kädistava häälega lind. Haraka pesa on tugev ja toekas ehitis. Harakas tekitab mõningast kahju, rüüstates teiste lindude pesi- munavaras. Harakas on tuntud oma vargaloomuse poolest. (läikivad esemed:lusikad, võtmed!?) Värvuselt põhiliselt hallikas.
Puhkama asudes nõidus tige sorts mehele pika une ning ta magas 7 nädalat. Unenägu äratas ta üles. Rännak laudadega oli pikk ning teel kohtas mees palju asju. Kalevipoeg võtab ette teekonna allmaailma, mis kujuneb üsna hirmsaks. Eest leiab ta põrgupiigad, kellele ta allmaailmast pääsemist lubab. Teisel päeval teevad piigad Kalevipojale tutvustuse allmaailmast. Sarvik tuli koju ning meeste vahel käis võitlus kuni Kalevipoeg Sarviku maa sisse torkas nagu aiateiba. Seejärel võttis Kalevipoeg mõõga, varandusekotid ja tüdrukud õlale ning lahkus. Kalevipoeg pääses põgenema tagaajajate eest tänu sellele, et neid nõidus maa ta jalge all veeks. Olevipojaga hakkab Kalevipoeg linna ehitama ning saab linna valitsejaks. Piigad saavad kositud Alevi poegade poolt. Kalevipoeg laseb teha hõbedast laeva ning paneb sellele nimeks Lennuk. Mees tahab laevaga maailma otsa rännata. Teekonnal kohtab mees Lapu tarka Varrakut, kelle Kalevipoeg laevale
ning saab pääsukeseks; 6. Ämm lööb minial saba lõhki; 7. Pääsuke on saanud orjatüdrukust, kel olnud vähe süüa ja palju tööd, sest ajast on tal must rätt õlgadel; 8. Jumal (sant, nõid) muudab rikka talu pulmaseltskonna pääsukesteks. Pääsukese sabaharude saamislugusid on veel: selle eest, et pääsuke inimest kaitses, hammustas madu tal tüki sabast välja; pääsuke jäi aiateiba otsa kinni; naeris enda saba lõhki. Pääsukest on nimetatud ka jumala kanaks (lutsi keelesaare eestlased) või Jeesuse linnuks, seletusega, et Jeesus lapsena teinud savist lindusid ja neist saanud pääsukesed. Pääsukeste elutsemist maja juures on peetud hea õnne märgiks. Pääsupesa mahakukkumine, pääsukeste loobumine pesitsemisest maja juures tähendas loomaõnnetust, tulekahju, tüli, pahandust, koguni majaomaniku surma
eest. Jumala sünnilugu: Tulutooja sünnilugu on siiani teadmata, aga teatakse, et iga põllumees valmistas endale naabri viljapeadest tulutooja. Jumala kujutamine: Tulutooja valmistas põllumees oma käteka võõralt põllult võetud viljapeadest. Viljadest valmistati mingi looma kuju, kellel oli ainult kolm jalga. Jumalaga seotud uskumused: Usuti, et enne tulutooja aiateiba otsa panemist tuli lausuda ,,Taevast tulgu, putku mingu", sest alles siis ärkab tulutooja ellu ja asub oma töökohustusi täitma. Levinud oli uskumus, et tulutoojat tuleb valmistada võõra põllu pealt võetud viljapeadest, sest muidu ei saavat tulutooja oma isandale kusagilt vilja tuua.
Täna, 7. septembril(,) saavad huvilised… 14. märtsil, Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval(,) peetakse emakeelepäeva. RIND- JA KOONDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Sina küsid, mina vastan. Juhan on muidu tubli mees, kuid armastab vahel viina võtta. Oleme täna käinud Ardus, Olustveres ja Puiatus. Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, (nii)…kui (ka) puhul koma harilikult ei kasutata Vihma sajab ja päike paistab. Vares istub aiateiba otsas või katusel. Mehel polnud sõpru ega vaenlasi. Tal leidub nii sõpru kui ka vaenlasi. Koma on soovitatav panna, kui sidesõna alustab järsult uue mõttega lauset või kui temaga väljendatakse vastandust, seletust või järeldust. Ta ehmus, ja rõõm segunes vihaga. Oli juba möödunud kümme tundi, ja mehi polnud ikka näha. Lapsed tulevad meiega suvitama, või me loobume üldse maale minekust.
Varblane laulab: Siit särat, särat siit Särat, särat üle aia Jüri, Mari odraaeda Siit-sirr! (rahvaluule) q Varblane J. Oro Varblane, pisike linnuke, õue peal nokitseb kaeru. Näkitseb, nokitseb tilluke, keksib ja kihistab naeru. ,,Hiirekütt, pilusilm Antsuke, mis sa seal liputad saba? Asjata vaevad end, Intsuke, varblast sa siiski ei taba." Väle on pisike linnuke, kargaski hops! aiateiba. ,,Pühi suu puhtaks, va' kiisuke, mine, saad mujaltki leiba!" q Varblase pesa Leida Tigane Varblased tahtsid endile pesa ehitada. Hästi kiiresti pidi see valmis saama. Juba õhtuks. Aga nad olid ise natuke laisavõitu. ,,Kui kutsuks õige teised appi, siis on meil vähem vaeva," arutasid nad. ,,Paneme nad materjali kokku kandma, siis pole endal muud teha kui tõsta aga üks kõrs teise peale." Loomad ja linnud, kelle poole varblased pöördusid, nõustusid meeleldi
tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb tilluke, keksib ja kihistab naeru. ,,Hiirekütt, pilusilm Antsuke, mis sa sääl liputad saba? Asjata vaevad end, Intsuke, varblast sa siiski ei taba." Väle on pisike linnuke, kargaski hops aiateiba! ,,Pühi suu puhtaks, va kiisuke, mine, saad mujaltki leiba!" Lapse palve tibukesele Tibukene, ütle mulle, millal hakkad munema! Iga päev toon teri sulle, mune ikkagi ei saa- Sõit Sõidan sõitu rutulist, mul on tore sõiduriist, rattad tal on valgest vasest, rattarummud kõvast kasest. Rattad aina vuravad, kivikillud kargavad. Sõida, hobu, sõida, hopp! Üle nurme kopp-kopp-kopp! Nurmes naerid hiigelsuured, põllul petersellijuured!
harakas välja. Nii tekkinud esimene harakas maailma. Teise teisendi järele loonud vanapagan haraka. Sakslased peavad harakat nõialinnuks ja lasevad nõidu endid harakateks moondada; nad väidavad, et ta neetud olla, sest et ta Kristuse ristilöömise ajal leinamise asemel kädistanud. Nagu palju muid, kuulub harakaski ettekuulutavate lindude hulka.Kui harakas ukse ees kädistab, tuleb külakubjas pea kutsega. Kädistab ta kolm korda, toob külakubjas uudiseid. Ka aiateiba otsas kädistamine kuulutab niisama külakupja tulekut. Kädistamine katusel teatab külaliste tulekut; kädistamine läve ees kellegi surma või tüli majarahva keskel. Ei ole kaitsealune liik. 2. Vares (Corvus) Elupaiga ja toidu suhtes pole varesed nõudlikud. Enamasti on nad segatoidulised ja kõigesööjad. Seetõttu on mitu vareseliiki hästi kohanenud inimtegevusega, elades linnades ja toitudes inimtegevuse jäätmetest. Talviti rändavad mitmed
kõrvuti/koos. Algas töö ja täiskasvanuks kasvamine. Isad õpetasid poegi ja emad tütreid. Noorusesse kuulus armulaual käimine 1516 aastasena, kuhu pääses, kui tundsid ristiusu põhiteadmisi/tõdesid. Täisea mõõdupuuks peeti teatud oskuste valdamist. Poisi kõlblikkuse prooviks oli ree painutamine, vitsa panek toobrile, kirvevarre voolimine ja aiateiba käsitsi teritamine. Tüdrukutelt nõuti kõiki naistele omaste käsitööde tegemist. “Et oskaks sukka kahandada ja kanda ahendada ja mehele meele järgi olla” öeldi Perhoses. Tüdrukult oodati ka füüsilist küpsust. Pats pidi ulatuma ümber pea veetuna 67 suhu ja sääred pidid olema kaks korda
annaabi.ee 
