kihistuse, mis on ühtlasi põhjuseks sellest ansamblist tänapäevases kontekstis rääkida kui eesti rockmuusika suurest alustajast. Hilisemad analoogid eesti "levimuusikas" on tavaliselt RUJA kloonid. Loominguline eksperimentaalsus, sõnumi kirglikkus ja iseenesestmõistetav vastandumine lamedale massikultuurile oli selle aja kontekstis tähelepanuväärne. Oluline osa selle aja loomingust on salvestamata tehnoloogiliste võimaluste ahtruse tõttu, samas on sellest perioodist pärit ka tänapäeval igati moodsalt ja aktuaalselt kõlavad seaded ja lindistused. Perioodi lõpp langeb kokku RUJA liikmete erinevate kõrgkoolide lõpetamise ajaga ja on mõistetav, et elumere lained viisid need erakordsed isiksused teineteisest mõneks ajaks kaugemale... 1980. a. alustasid osa RUJA liikmeid, Alender esiotsas, ansambliga "Propeller", see aga häiris tõsiselt Nõgistot
tiinestu ega anna järglasi. Mullikaid peaks seemendama esmakordselt 15-18 kuu vanuselt, et nende esmaspoegimisiga (EPI) oleks 24-26 kuud (15...18+9 kuud tiinust). Mullikad, kes ei ole tiinestunud 21 vanuselt, loetakse ahtraks. Eestis on lehmade kesk. esmaspoegimisiga keskmiselt 28,5 kuud. Lehmad loet. ahtraks, kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale pg. tiinestunud. Optimaalseks loetakse kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. Ahtruse vältimiseks tuleb: suguloomi hoida õiges toitumuses, mis saavutatakse nõuetekohaste söötmis-pidamistingimustega, avastada loomade ind õigeaegselt , õigeaegselt looma seemendada, korralik veterinaarne kontroll, kasut. seemendusel kvaliteetset ja kontrollitud spermat. 19. Majanduslik kasutusiga ja eluiga - Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest karjast väljaminekuni. Majandus. on kasulik, et see periood kujuneks
56. Kunstlik seemendamine Tänapäeval seemendatakse enamus lehmi kunstlikult, loomulikku paaritamist kasutatakse vähe. Kunstliku seemenduse eeliseks on on võimalus saada ühelt pullilt palju kordi rohkem järglasi, kui loomuliku paaritamise korral. See omakorda võimaldab hoida kokku pullide ülalpidamisele tehtavaid kulutusi ja teiselt poolt annab võimaluse valida pullide hulgast parimad (paremate ja kõrgema toodanguga vanemate järglased). 57. Ahtruse mõju veisekarja majanduslikkusele Kui lehm ei tiinestu ettenähtud aja jooksul, siis on tegemist ahtrusega. Meil loetakse ahtraks lehm, kes ei ole tiinestunud kahe poegimisjärgse kuu jooksul. Ahtruse põhjuseks võivad olla suguorganite haigused ja söötmisvigadest tingitud närvi- ja hormonaalsüsteemi häired. Näiteks, kui loom ei saa söödaga mõne hormooni tootmiseks vajalikke mikroelemente piisavas koguses, võib indlus hilineda,
Tiinus Tiinus kestab tavaliselt 9 kuud (270-292 päeva). Tiinuse esimeseks tunnuseks on inna ärajäämine. Tiinuse soodustab toodangutaseme langust. Kaheksandal tiinuse kuul jäetakse lehm kinni (s.t enam ei lüpsta). Kinnisperiood ei tohi olla lühem kui 1 kuu ja ei pruugi olla pikem kui 1,5 kuud. Kui lehm ei tiinestu ettenähtud aja jooksul, siis on tegemist ahtrusega. Meil loetakse ahtraks lehm, kes ei ole tiinestunud kahe poegimisjärgse kuu jooksul. Ahtruse põhjuseks võivad olla suguorganite haigused ja söötmisvigadest tingitud närvi- ja hormonaalsüsteemi häired. Näiteks, kui loom ei saa söödaga mõne hormooni tootmiseks vajalikke mikroelemente piisavas koguses, võib indlus hilineda, ära jääda, esineda ebaindlus või tekkida nümfomaania. Samasugused tulemused võivad ilmuda mürgituse puhul, ka hämaras ja niiskes ruumis pidamine võib põhjustada sugulise aktiivsuse langust ning ahtrust. Läheneva poegimise tunnused
Ahtraks nimetatakse looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. peaks mullikaid seemendama esmakordselt 15-18 kuu vanuselt, et nende esmaspoegimisiga (EPI) oleks 24-26 kuud (15...18+9 kuud tiinust). Mullikad, kes ei ole tiinestunud 21 vanuselt, loetakse ahtraks. Eestis on lehmade kesk. esmaspoegimisiga keskmiselt 28,5 kuud. Lehmad loet. ahtraks, kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale pg. tiinestunud. optimaalseks loetakse kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. Ahtruse vältimiseks tuleb: suguloomi hoida õiges toitumuses, mis saavutatakse nõuetekohaste söötmis- pidamistingimustega, avastada loomade ind õigeaegselt , õigeaegselt looma seem., korralik veterinaarne kontroll, kasut. seemendusel kvaliteetset ja kontrollitud spermat. 13. MAJANDUSLIK KASUTUSIGA JA ELUIGA Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest karjast väljaminekuni. Majandus. on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste
peab ise koju kätte tulema; üksik hing; Lugu: Eluaeg töötas ta taludes ja sovhoosis lüpsjana ning ootas seal oma unelmate printsi, kes aga ei kavatsenudki tulla. Temast jäid maha kaanest kaaneni täis hoiuraamat ja murtudsüdame põõsas. Kuna parajasti puudus surmatõendi blankett, kirjutas külanõukogu sekretär tema surmatõendi zootehnilise lehe pöördele, mille teisel poolel ilutses loosung: "Võidelge igati ühisloomade ahtruse vastu!" Surmapõhjus: loomulik surm 4.55. Oskar Alapuu Sünnikoht: Harala Olemus: laisk; unine; rikas; Lugu: Neljakümne esimesel aastal küüditati ta koos naisega. Raudteejaamas ei saanud naine asju kohvrist kätte ja otsimisaega ka ei antud. Nad saadeti erinevatesse kohtadesse ning nad ei näinud teineteist enam kunagi. Oskar naasis Haralasse ja võttis uue naise, kes pani ta tööd tegema ega lasknud niisama vedeleda. Oskar ehitas Harala ja Tsirgusilma teeristi maja. Õnn oli
..18+9 kuud tiinust). Mullikad, kes ei ole tiinestunud 21 vanuselt, loetakse ahtraks. Eestis on lehmade keskmine esmaspoegimisiga keskmiselt 31 kuud, mis on tingitud nõrgast söötmisest üleskasvatamisperioodil. Lehmad loetakse ahtraks, kui nad ei ole kolme kuu möödudes peale poegimist tiinestunud. Majanduslikult optimaalseks loetakse seda, kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. Ahtrus on majanduslikult kahjulik, sest saamata jääb piimatoodang ja kasum lehma kohta tervikuna. Ahtruse vältimiseks tuleb: a) suguloomi hoida õiges toitumuses, mis saavutatakse nõuetekohaste söötmis-pidamistingimustega b) avastada loomade ind õigeaegselt c) õigeaegselt looma seemendada d) korralik veterinaarne kontroll e) kasutada seemendusel kvaliteetset ja kontrollitud spermat. 3.6.6. MAJANDUSLIK KASUTUSIGA JA ELUIGA Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest karjast väljaminekuni.