Kirjanik on väga hästi kirjeldanud oma alluvust armastusele,et ta lihtsalt joobub sellest,ta ei suuda vastu panna nendele suuretele tunnetele ja on sunnitud alistuma. Luuletus "Kiusaja" Luuletuses väljendab Under oma häbi,et ta on suutnud pattu teha.Selle luuletuse valisin ühel lihtsalt põhjusel,see tundus mulle olevat kõige keerulisem loetutest.Ma ei saa päris täpselt aru,mis autoril on sellel ajal mõttes mõlkunud.Minule jäi mulje,et kirjanik tunneb end oma mõtete ahistuses ja palub abi jumalalt,et ta suudaks vastu panna oma ihadele ning seista vastu oma patustele mõttetele.Aga sündmustiku käigus selgub,et inimlikud nõrkused on kindlama kaaluga kui enesetalitsus.Kui me tunneme mingit soovi ja peibutust millegi keelatu järele,siis inimese natuur on juba selline,et ta tahab otsustada asjade kasuks,mis temas seda kirge rahuldaksid,selle tulemusel aga võime pahuksissse sattuda oma põhimõtetega ja kõige sellega,mis on kombekas.Aga
diferentsiaali diferentsiaali ja t¨ahistatakse. dny. Kehtib valem dny(x) = f(n)(x)dxn . Tuletada kõrgemat järku diferentsiaalide valemid. valem dy = f'(a)dx funktsiooni y = f(x) diferentsiaali dy jaoks. Suurus dy s~oltub punktist a, kus ta arvutatakse, ja argumendi muudust dx. Olgu dx konstantne suurus. Siis on dy arvu a funktsioon, st dy(a) = f'(a)dx. T¨ahistame selles valemis suuruse a u¨mber x-ga. Saame dy(x) = f'(x)dx Selles t¨ahistuses on diferentsiaal argumendi x funktsioon. Kui see funktsioon on piisavalt heade omadustega, v~oib temast uuesti diferentsiaali arvutada. Niiviisi saame me funktsiooni f teist j¨arku diferentsiaali. Seda t¨ahistatakse d2y. Tuletame valemi teist j¨arku diferentsiaali jaoks. Kasutades v~ordust arvutame: d2y(x) = d[dy(x)] = d[f'(x)dx] = d[f'(x)]dx = [f'(x)]'dxdx = f''(x)dx2 . Seega d2y(x) = f''(x)dx2 . (3.33)
. . a2n A := . .. := (aij ) .. .. .. . . . ak1 ak2 . . . akn Elemendis aij n¨aitab esimene indeks (i) rida (reaindeks), teine in- deks (j) osutab veergu (veeruindeks), kus element aij asetseb. Ar- vupaari k × n := (k, n) nimetatakse maatriksi A j¨ arguks. Selguse huvides v~oib maatriksi j¨arku n¨aidata ka t¨ahistuses, nt (aij )k × n . Kui k = n, siis ¨oeldakse, et A on ruutmaatriks. Ruutmaatriksi j¨arguks nimetame lihtsalt selle maatriksi ridade (ehk veergude) ar- vu. Elementide j¨arjendit a11 , a22 , . . . nimetatakse (ruut)maatriksi A peadiagonaaliks. K~oigi k × n-j¨arku reaalarvuliste elementidega maatriksite hul- ka t¨ahistame edaspidi Matk × n := Matk × n (R). 1.2 Aritmeetilised vektorid ¨ Uherealisi ja u ¨heveerulisi maatrikseid nimetatakse ka (aritmeeti-
1-y Peale selle, et muutuja y on muutuja x funktsiooniks, on muutuja x vaadeldav muutuja y funktsioonina. J¨arelikult on iga eeskirjaga (tabeliga, graafikuga, anal¨ uu ¨tilise avaldisega) m¨a¨aratud kaks funktsiooni, millest teist nimetatakse esimese p¨o¨ordfunktsiooniks. Edaspidi hakkame funktsiooni y = f (x) p¨o¨ordfunktsiooni t¨ahistama x = (y). Sellises t¨ahistuses langevad p¨oo¨rdfunktsiooni ja selle p¨oo¨rdfunktsiooni graafikud kokku. Tavaliselt aga t¨ahistatakse p¨o¨ordfunktsioonis argument uues- ti x-ga ja funktsioon y-ga ning p¨o¨ordfunktsioon esitatakse y = (x). Kui antud funktsiooni y = f (x) graafikule kuulub punkt koordinaatidega (x; y), siis p¨o¨ordfunktsiooni graafikule kuulub punkt koordinaatidega (y; x). Teise punkti saame esimesest, peegeldades seda koordinaattasandi I ja III veerandi nurgapoolitaja (sirge y = x) suhtes.
s~ tuletis y (n) jne. K~orgemat j¨ arku diferentsiaalid. §3.6 tuletasime valemi dy = f (a)dx funktsiooni y = f (x) diferentsiaali dy jaoks (valem (3.3)). Suurus dy s~oltub punktist a, kus ta arvutatakse, ja argumendi muudust dx. Olgu dx konstantne suurus. Siis on dy arvu a funktsioon, st dy(a) = f (a)dx. T¨ahistame selles valemis suuruse a u¨mber x-ga. Saame dy(x) = f (x)dx . (3.32) Selles t¨ahistuses on diferentsiaal argumendi x funktsioon. Kui see funktsioon on piisavalt heade omadustega, v~oib temast uuesti diferentsiaali arvutada. Niiviisi saame me funktsiooni f teist j¨arku diferentsiaali. Seda t¨ahistatakse d2 y. Tuletame valemi teist j¨arku diferentsiaali jaoks. Kasutades v~ordust (3.32) arvutame: d2 y(x) = d[dy(x)] = d[f (x)dx] = d[f (x)] dx = [f (x)] dx dx = f (x)dx2 . Seega d2 y(x) = f (x)dx2 . (3.33)
tuletis y (n) jne. K~orgemat j¨ arku diferentsiaalid. §3.6 tuletasime valemi dy = f (a)dx funktsiooni y = f (x) diferentsiaali dy jaoks (valem (3.3)). Suurus dy s~oltub punktist a, kus ta arvutatakse, ja argumendi muudust dx. Olgu dx konstantne suurus. Siis on dy arvu a funktsioon, st dy(a) = f (a)dx. T¨ahistame selles valemis suuruse a u¨mber x-ga. Saame dy(x) = f (x)dx . (3.32) Selles t¨ahistuses on diferentsiaal argumendi x funktsioon. Kui see funktsioon on piisavalt heade omadustega, v~oib temast uuesti diferentsiaali arvutada. Niiviisi saame me funktsiooni f teist j¨arku diferentsiaali. Seda t¨ahistatakse d2 y. Tuletame valemi teist j¨arku diferentsiaali jaoks. Kasutades v~ordust (3.32) arvutame: d2 y(x) = d[dy(x)] = d[f (x)dx] = d[f (x)] dx = [f (x)] dx dx = f (x)dx2 . Seega d2 y(x) = f (x)dx2 . (3.33)
Lapselt oodatakse käskluse täitmist. Sellisest lapsest tuleb passiivne, ta ei õpigi midagi tahtma. Teine piirjuhtum on see, kui lapsele antakse järele kõiges ja alati. Kui ta on otsimas tahtmiste piire, ei leia ta neid kuskilt. Laps on kaitsetu. Tal ei ole sel juhul täiskasvanu poolt antavat kaitset. Lapsest kasvab hirmunud ja ahistuses inimene. Kui laps saab alati oma tahtmist ja on täiskasvanust võimsam, võib ta areneda türanniks, kes peab alati võitma. Sellisel lapsel ei kujune koostöö(kokkukuulumise)võimet. Tal on raskusi rühmas toimimisel. Ta kamandab teisi, määrab reeglid, tal on raske taluda kaotusi ja õppida empaatiat. Ta vajab kogu aeg enesele tähelepanu ja otsib seda
annaabi.ee 
