KREEKA JA ROOMA EHITUSKUNST, SKULPTUUR JA MAAL Seminaritöö Kreeka kunst oli üks olulisemaid Euroopa kunstiajaloos, kuna mõjutas tänapäeva kunsti väga palju. Klassikalise Euroopa kunstiajalugu algas Kreeta-Mükeene kunstiga 3.-1. saj.e.Kr. ning oli erinevalt Kreekast palju naise kesksem. Rooma kunstiajaloo esimese huvitava osa moodustab etruskide kunst 753.-510.a.e.Kr. Nende kunst ning usulised omapärad sarnanesid väga palju ahhaialaste omale. Etruski kultuurist ja kunstist on väga vähe säilinud, sest roomlased hävitasid sellest enamuse. Homerose ehk pimedal ajastul 9.-8. saj.e.Kr. hakati pidama Olympia mänge. Arhailisel ajastul, 7.-6.saj. arenes kultuur Kreekas kiiremini ning kunstis on märgatavad erinevused eelmiste ajaloo perioodide vahel. Klassikaline periood oli kõige rohkem idealiseeritud, kiireima arenguga ja ka palju uuritud.
Tõeline sõjakunsti valdamise oskus on see, mis mitte ainult ei hoia valitsejat võimul, vaid aitab ka lihtsurelikul saada valitsejaks. Valitseja peab pöörama suurt tähelepanu relvil olekule, sest relvituna olek muudab valitseja põlatuks. Samas peab valitseja veel enam tegelema sõjandusega ja sõjaväega rahuajal. Rahuaega peab valitseja kasutama iseenda treenimiseks ja paikkonna tundmaõppimiseks. Eriti kiidab Machiavelli ahhaialaste valitsejat Philopoimenit, kes igal võimalikul hetkel mõtles vaid sõjapidamise reeglitele ning tänu sellele ei leidnud sõjakäikudel üllatavaid ja lahendamatuid olukordi. Praktiliste harjutuste kõrvalt peab tugev valitseja pöörama tähelepanu ajalooliste suurmeeste tegevusele ja õppima nende võitude ja kaotuste kogemustest. Tark valitseja ei tohi Machiavelli arvates mingil juhul rahuajal käed rüpes istuda, vaid peab harjutama, et olla valmis erinevateks olukorra
Mükeene ümbritsetud linnamüüriga kükloopilised müürid. Müüris oli Mükeene Lõvivärav (monumentaalreljeef), mis koosnes kahest kivimürakast ja neile toetuvast kiviplaadist, millel on sammas kahe lõviga. Kuppelhauad kaevusarnased, kaetud kividega, sideainena muld Mükeene kujutav kunst ei olnud nii omapärane. Kõrgel järjel oli tarbekunst (kullassepatöö, keraamika). Mükeenest on leitud ka nn. Agamemnoni kuldmask (hauast) Trooja sõda ahhaialaste sõjakäid Väike-Aasiasse 12.-13. saj eKr. Trooja leiti H. Schliemanni poolt.
vägede juhtimisel ja teiste valitsemisel. Tõeline sõjakunsti valdamise oskus on see, mis mitte ainult ei hoia valitsejat võimul, vaid aitab ka lihtsurelikul saada valitsejaks. Valitseja peab pöörama suurt tähelepanu relvil olekule, sest relvituna olek muudab valitseja põlatuks. Samas peab valitseja veel enam tegelema sõjandusega ja sõjaväega rahuajal. Rahuaega peab valitseja kasutama iseenda treenimiseks ja paikkonna tundmaõppimiseks. Eriti kiidab Machiavelli ahhaialaste valitsejat Philopoimenit, kes igal võimalikul hetkel mõtles vaid sõjapidamise reeglitele ning tänu sellele ei leidnud sõjakäikudel üllatavaid ja lahendamatuid olukordi. Samas praktiliste harjutuste kõrvalt peab tugev valitseja pöörama tähelepanu ajalooliste suurmeeste tegevusele ja õppima nende võitude ja kaotuste kogemustest. Näidetena toob Machiavelli suurmehi, kes on omakorda võtnud eeskuju varasematest suurmeestest: Aleksander Suur Achilleusest, Caesar omakorda Aleksandrist
) 3 Machiavelli Valitseja teiste iseärasusi. Valitsejal, kel sedalaadi vilumust napib, on puudu peamisest, mis ühele väejuhile vajalik; sest just see õpetab teda leidma vaenlast, valima laagripaiku, juhtima vägesid, korraldama lahinguid ja asuma piiratava linna ümber soodsalt laagrisse. 4. Nende kiituste seas, mida kirjanikud ahhaialaste valitsejale Philopoimenile 4 jagavad, on muu hulgas ka see, et ta polevat rahuajal eales mõelnud muule kui sõjapidamise reeglitele; sõpradega maal ringi ratsutades peatus ta sageli ja arutles nendega järgmiselt: kui vaenlased oleksid sellel mäekurul ja meie oma vägedega paikneksime siin, kummal meist oleksid eelised? Kuidas saaksime rivikorda säilitades vaenlast ootamatult rünnata? Kui meil tuleks taanduda, kuidas peaksime siis seda tegema
) 4 Machiavelli Valitseja teiste iseärasusi. Valitsejal, kel sedalaadi vilumust napib, on puudu peamisest, mis ühele väejuhile vajalik; sest just see õpetab teda leidma vaenlast, valima laagripaiku, juhtima vägesid, korraldama lahinguid ja asuma piiratava linna ümber soodsalt laagrisse. 4. Nende kiituste seas, mida kirjanikud ahhaialaste valitsejale Philopoimenile 4 jagavad, on muu hulgas ka see, et ta polevat rahuajal eales mõelnud muule kui sõjapidamise reeglitele; sõpradega maal ringi ratsutades peatus ta sageli ja arutles nendega järgmiselt: kui vaenlased oleksid sellel mäekurul ja meie oma vägedega paikneksime siin, kummal meist oleksid eelised? Kuidas saaksime rivikorda säilitades vaenlast ootamatult rünnata? Kui meil tuleks taanduda, kuidas peaksime siis seda tegema
joonia ja dooria murret kõnelevate kreeklaste vahel näiteks Sürakuusa ja Akragas kuulusid doorlastele, euboialaste kolooniates räägiti aga joonia murret. Seevastu Sitsiilia lääneosas kindlustusid foiniiklased ja saare sisealad jäid veel sajanditeks põliselanike sikelite, sikanite ja elüümlaste võimu alla. Ka Itaalia lõunaranniku kolonisatsioon algas juba 8. sajandi lõpus ja jätkus järgmisel sajandil. Suuremad linnad rajati siin Kroton ja Sybaris ahhaialaste poolt, Taras oli aga spartalaste rajatis. Umbes samal ajal hakkasid kreeklased koloniseerima Egeuse mere põhjarannikut (Traakia rannikut) ja Musta mere väinu. Väinades, nagu Mustal merelgi, kuhu kolooniate rajamisega jõuti tõenäoliselt alles 7. sajandi keskpaiku, oli ülekaalukalt aktiivseim Mileetose linn. Kuid edasises ajaloos kõige tähtsamaks osutunud asula Byzantioni (tänapäeva Istanbul) rajasid 670. a. paiku siiski Megara elanikud Kesk-Kreekast.
päritolust. Aratos ise tõusis pikaks ajaks Ahhaia liidu strateegina selle etteotsa. Ka Ahhaia liidul oli regulaarselt kokkutulev koosolek ja nõukogu (bule); strateegile lisaks valiti igal aastal 10 kõrgemat ametnikku (damiurgoi). Aratose juhtimisel seisis Ahhaia liit vastu Makedoonia mõju tugevnemisele Peloponnesosel, püüdes samal ajal omaenda võimu ja liikmeskonda laiendada. 249 eKr liitus Korintos ja 243 eKr langes ahhaialaste kätte Makedoonia üks tähtsamaid tugipunkte Akrokorintos. Suhted Aitoolia liiduga olid samal ajal vaenulikud. 6. Kreeklased Itaalias ja Sitsiilias: Agathokles, Pyrrhos. 7. Religioon ja kultuur. Idamaised mõjud religioonis. Müsteerionikultuste levik. Aleksandria kultuurikeskusena (Museion). Aleksandria luule (Kallisthenes, Apollonios Rhodoselt, Theokritos). Uus-Attika komöödia. Hellenistlik filosoofia: stoitsism (Zenon) ja Epikurose õpetus. Teadus (Eukleided; Eratosthenes; Archimedes)
annaabi.ee 
