saavutab sellel l~oigul oma suurima ja v¨ahima v¨a¨artuse. Peale selle, kuna funktsioonil f on l~oigu otspunktides erineva m¨argiga v¨a¨artused, siis on selle funktsiooni suurim v¨a¨artus positiivne ja v¨ahim v¨a¨artus negatiivne. Teisest ku¨ljest: vastavalt omadusele 2 saavutab f iga v¨a¨artuse oma suurima ja v¨ahima v¨a¨artuse vahel. Kuna antud juhul 0 j¨a¨ab suurima ja v¨ahima v¨a¨artuse vahele, siis kuskil peab vaadeldav funktsioon saavutama v¨a¨artuse 0. See t¨ahendabki, et l~oigul [a,b] leidub v¨ahemalt u¨ks punkt c, kus f(c) = 0. 18. Funktsiooni tuletise definitsioon. Funktsiooni f tuletis punktis a on de- fineeritud j¨argmiselt: f'(a) = lim xa f(x) - f(a) /x - a Diferentseeruva funktsiooni ja diferentseerimise mõisted. Kui funktsioon f omab punktis a l~oplikku tuletist, siis ¨oeldakse et ta on selles punktis diferentseeruv. Tuletise arvutamist nimetatakse diferentseerimiseks. Tuletise valem funktsiooni muudu ja argumendi muudu kaudu.
Vektorruumid T~ oestus. Olgu B = {b1 , . . . , bn } vektorruumi V baas ning a = 1 b1 + · · · + n bn = 1 b1 + · · · + n bn V~ordusest a - a = o saame 1 b1 + · · · + n bn - (1 b1 + · · · + n bn ) = (1 - 1 )b1 + · · · + (n - n )bn = o Baasi B lineaarse s~ oltumatuse t~ ottu peab i = i , i = 1, . . . , n mis t¨ahendabki koordinaatide u ¨hesust antud baasis. 8.3 Vektorite v~ ordsuse tunnus Teoreem 27. Vektorid on v~ ordsed parajasti siis, kui on v~ ordsed nende vastavad koordinaadid (koordinaatvektorid) mingis baasis. T~oestus. Olgu B = {b1 , . . . , bn } vektorruumi V baas ning a, c V . Siis a = 1 b1 + · · · + n bn ja c = 1 b1 + · · · + n bn Arvutame
13 toodud pidevat joont. Selle joone k~orgeima punkti koordinaadid on (x1 , M ) ja madalaima punkti koordinaadid on (a, m). T~ombame nende kahe punkti vahele suvalise horisontaalsirge. Asugu see sirge x-telje suhtes k~orgusel h. Jooniselt n¨aeme, et see sirge l~oikab vaadeldavat joont u ¨hes punktis (kui valiksime h suurema, l~oikaks koguni mitmes punktis). Olgu l~ oikepunkti x-koordinaat c. Kuna l~oikepunkt asub funktsiooni f graafikul, siis kehtib v~ordus f (c) = h. See t¨ahendabki, et funktsioon f saavutab (suvaliselt valitud) v¨a¨artuse h oma suurima ja v¨ahima v¨a¨artuse vahel. yy M · b2 · h b1 m · G a x0 b x Joonis 2.15
13 toodud pidevat joont. Selle joone k~orgeima punkti koordinaadid on (x1 , M ) ja madalaima punkti koordinaadid on (a, m). T~ombame nende kahe punkti vahele suvalise horisontaalsirge. Asugu see sirge x-telje suhtes k~orgusel h. Jooniselt n¨aeme, et see sirge l~oikab vaadeldavat joont u ¨hes punktis (kui valiksime h suurema, l~oikaks koguni mitmes punktis). Olgu l~oikepunkti x-koordinaat c. Kuna l~oikepunkt asub funktsiooni f graafikul, siis kehtib v~ordus f (c) = h. See t¨ahendabki, et funktsioon f saavutab (suvaliselt valitud) v¨a¨artuse h oma suurima ja v¨ahima v¨a¨artuse vahel. yy M · b2 · h b1 m · G a x0 b x Joonis 2
uu¨siline ja subjekt toimib sensoorselt. 6. K321 , kus kandja on s¨ umbol, objekt osutav, t~olgendamine toimub kehaliselt. 7. K322 , kus kandja on s¨ umbol, objekt ja t~olgendaja on osutavad; 31 Siin on sobilik meelde tuletada k¨aesoleva t¨oo¨ p¨ uu¨et diakroonsusele, mis sisuliselt t¨ahendabki ajamuutuja sissetoomise vajadust. 32 8. K331 , kus nii kandja kui ka objekt toimivad s¨ umbolitena, t~olgen- damine sensoorselt. 9. K332 , kus nii kandja kui ka objekt on s¨ umbolid, t~olgendaja aga osutav. 10. K333 , kus k~oik kolm m¨argikomponenti toimivad s¨ umboltasandil
✂会意 ✁Koosneb esivanemate 祖霊 hingep¨ uhamu 寝廟 kujutisest 宀 ja naisest じょ ぎれい 女, t¨ahistades seal toimetatavat rituaali 儀礼. M¨argi algne t¨ahendus pole lihtsalt あんせい あんねい vaikus 安静, vaid pigem vaikolek, rahu 安寧. 安寧 rituaali on m¨argitud ka pronks- ねい kirja allikates, 寧 m¨ark t¨ahendabki 安 rituaali, kus esivanematele toodi m˜orsja けっせい ほ majja tuleku puhul vereohver 血牲, sarnaselt lapse s¨unni puhul sooritatava 保 ri- ちょう よく えん tuaaliga. M¨arki on kasutatud 鳥・抑・焉 asendajana, kust ka vastavad k¨usis˜ona ja abis˜ona funktsioonid. 議類 ⇒ 悪 源
S2n = u1 - (u2 - u3 ) - (u4 - u5 ) - . . . - u2n , n¨aeme, et osasummad S2n on t~okestatud, sest S2n < u1 . Seega on jada, mille u¨ldliige on S2n kasvav ja t~okestatud, j¨arelikult koon- duv, st lim S2n = S n Paarituarvulise indeksiga osasummade jada liige S2n+1 = S2n + u2n+1 ja teoreemi teise eelduse t~ottu lim S2n+1 = lim S2n + lim u2n+1 = S n n n Aga siis ka lim Sn = S, mis t¨ahendabki, et rida (8.9) koondub. n N¨aide. Rida 1 1 1 1 1- + - + ... = (-1)k+1 2 3 4 k=1 k rahuldab m~olemat teoreemi 1 eeldust, sest 1 1 1 1> > ..
annaabi.ee 
