Suurim järv: Eyre 9690km Maavarad: Kuld,vask, Austraalias sajab umbes 633mm aastas, jaanuari keskmine temp. on 20,4 ja juulis 5,5kraadi. Austraalias on väga levinud lamba kasvatus. Tüüpilised loomad on känguru, koaalad,opossumid ja nokkloomad. Suur Veelahkmeahelik Suur Veelahkmeahelik on Austraalia üks väheseid mägismaid, mis on kuiv, madal ja hõredalt asustatud, väljaarvatud idarannikul. Ahelik koosneb tegelikkuses mitmetest katkevatest ahelikest ja platoodest ja kulgeb piki Austraalia ida- ja kagurannikut 3600 kilomeetrit. Keskmiseks kõrguseks on 1200 meetrit, kõrgeim mägi, Kosciusko (2228 m), asub Kagu- Austraalias. Läbi terve aheliku varieerub maastik tugevalt. Cape York'ist põhjas on madalad mäed kaetud vihmametsadega. Edasi lõuna poole, 90 km Sidneyst läänes tõusevad liivakivist Sinimäed tasaste, metsaste kanjonite kohale. Veel edasi lõuna pool asuvad Lõuna-Alpid ehk Lumised Mäed , kus asuvad Austraalia
Moondekivim - on kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim. Maak - on mineraalne maavara, millest eraldatakse metalle. Ookeanilaamade kesksuunaline lahknemine - algab ookeani keskahelikust. Sealt tungib maapinnale vahevööst tulikuum aines, mis rebestab ookeanilise maakoore ja laamad eralduvad üksteisest. Maapinnal tardunud magmast tekib ookeaniline maakoor. Ookeani keskahelik - läbib kõiki ookeane ja koosneb mäestike ahelikest, mida lõhestavad üksteisega paralleelselt, aga ahelikuga risti paiknevad lõhed. Mandri triiv - on mandrite liikumine üksteise suhtes. Kuum täpp - on muutumatu asukohaga keset litosfääri laama asetsev püsiv vulkaanilise aktiivsusega ala. Vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites
Briti-Kolumbia rannikumäestik Loode USA-s: Olümpia mäed Kaskaadid Lääne USA-s: Rocky Mountains Sierra Nevada Kesk-Ameerikas: Sierra Madre del Sur Sierra Madre Occidental Sierra Madre Oriental Kariibi mäed Aleuudi ahelik Aleuudi ahelik asub Edela-Alaskas ja on Alaska ahelikest kõige läänepoolsem. See on Alaske aheliku edelapoolne jätk ja ulatub 1000 km kirdest edelasse mööda Alaska poolsaart, Chakachamna järvest Unimaki saareni. Aleuudi saared on selle ahela jätk, kuhu kuuluvad mitmed tegevvulkaanid. Siin on keskmiseks kõrguseks 1500 meetrit ja enamik mägedest on vulkaanid. Maastik on siin ilus, sisaldades järvi, jõgesid, koski, liustikke ja rannikukaljusid. Aleuudi kõrgemad mäed on: Redoubt Volcano 3 109 m
Nimi,kool,klass LOODUS Rumeenia piirkonniti väga erinev, kuid jaguneb peaaegu võrdsetes osades künklikuks, mägiseks ja tasandikuliseks alaks. Kõrgeim on põhja-ja keskosa. Peamised mäeahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Rumeenias esineb maavärinaid - eriti lõunas ja edelas. Mäestikud Ida-Karpaadid algavad Ukrainast, on Rumeenia põhjapiiril ja keskosas kulgevad Prahova jõe oruni. Mäestik koosneb rööpsetest põhja-lõunasuunalistest ahelikest. Ahelikud lubjakividest ja konglomeraatidest, südame moodustavad kristallsed kivimid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad rohkem kui 2200 m üle merepinna. Lääneservas on vulkaanilisi ahelikke (nt Harghita ahelik), seal on ka Rumeenia ainus kraater Sfanta Ana. Transilvaania Alpide ehk Lääne- Karpaatide ja ühtlasi ka Rumeenia kõrgeim tipp on Moldoveanu (2544 m kõrgusel merepinnast.) Transilvaania Alpid asuvad riigi keskosas ja on ida-lääne suunalised.
algmeridiaani päikeseaeg. Vööndiaeg - ühe ajavööndi piires kehtiv aeg, mida arvestatakse selle ajavööndi keskmeridiaani kohaliku aja järgi. Ajavööndeid on 24. GEOLOOGIA LAAMAD Laamade kokkupõrkamisel maakoor hävid, nende eemaldumisel tekib aga uus. LAAMADE TEINETEISEST EEMALDUMINE - seda põhjustavad vahevöö sügavusest üles kerkivad tulikuumad magmavoolud. See toimub enamasti ookeanide keskmäestikes, mis kujutavad endast paljudest paralleelsetest ahelikest ja nende vahel asuvatest lõhedest koosnevat süsteemi. Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Magmakivimite kuhjudes tekivad neist veealused mäeahelikud, mis üle veepinna ulatudes moodustavad vulkaanilisi saari. OOKEANILISE JA MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE - Raskem ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. Ookeanis tekkib nendesse kohtadesse sügavik.
Relatiivset niiskust väljendatakse harilikult protsentides. Absoluutne niiskus muutub vastavalt õhu temperatuuri muutumisele: Mida kõrgem on õhu temperatuur, seda enam aurab vett ja seda enam on õhus niiskust. Suhteline õhu niiskus muutub sellele vastupidiselt. Temperatuuri langedes õhu küllastus veeaurust aga suureneb. Maakera pinnale jõuab aastas umbes 511 000 km 3 vett, sellest 81% sajab alla merede kohal. Sademete jaotus maakeral sõltub suurtest mäe ahelikest, merede ja maismaa asendist, külmade ja soojade hoovuste paiknemisest, jne. Sademed on maakeral jaotunud väga erinevalt. Indias Cherrapunjis on registreeritud üle 24 000 mm sademe aastas, mis on 40 korda rohkem kui eestis. Atacama kõrbes ja Sahara keskosas on sademeid ainult kuni 10 mm aastas. Inimetegevuse mõju atmosfäärile: Inimkonna tegevus on suurendanud survet looduskeskonnale seal juures ka atmosfäärile. Kivisöe, nafta, põlevkivi põlemisel paiskub õhku
Suur Veelahkmeahelik on mäestik Austraalias. Kulgeb idaranniku lähedal kaarena: mäestiku põhjaosa loode-kagu sihis, keskosa põhja-lõuna sihis, lõunaosa aga kirde-edela ja ida-lääne sihis. Kõrgus kuni 2228 meetrit · Atlas Atlas on idaläänesuunaline mäestik Aafrika loodeosas. Mäestiku kõrgus on kuni 4165 meetrit. Atlase mäestik koosneb edelakirdesuunalistest ahelikest, kõrgplatoost ja tasandikest. 17.7. Mägismaad · Tiibet Tiibeti kiltmaa on suurim kiltmaa maailmas, mis asub Kesk-Aasias, peamiselt Hiinas. Mägismaa pindala on umbes 2 mlj km², keskmine kõrgus 4000-5000 m üle merepinnast. · Brasiilia Brasiilia mägismaa on mägismaa Lõuna-Ameerika idaosas. Mägismaaa
annaabi.ee 
