Konvendid:4-9 valda, 1500-2000 talu. Kohalikel konventidel olid omad ülesanded. Nõuandetalitus Juhtis põllumajanduslikku nõudetööd. 1930. a.oli koosseisus 72 mitmesugust maatulunduskonsulenti. Suur tähelepanu suunatud uudismaade ülesharimise korraldamisele. Konsulendid organiseerisid võistlusi, kursusi, koosolekuid ja mitmesuguseid erialaseid päevi. Konsulentide töökohustuste hulka kuulus uute organisatsioonide asutamine ning eriülesannete täitmine. Agronoomide Koda(1935.a.) Esindas ja kaitses agronoomide huve. Arendas koostööd, teostas järelvalvet, avaldas arvamust, pidas nimekirju ja registreeris agronoome. Maatööliste ja Väikemajapidajate Koda Maatöökiste ja väikemajapidajate haridusalane koolitus. Ühistegevuskoda Orienteerunud ühistutele ning nõustamis-tegevus toimus eelkõige selles suunas. Lisaks andsid nõu mitmed ühingud ja seltsid. Suuremad organisatsioonid Eesti Aianduse ja Mesinduse selts (1902)
Viimase üleminekul loodud Põllutöökoja alluvusse siirdus Th. Pool püsivalt elama Piistaoja tallu. Biograafilised andmed Th. Pool oli tegev Põllumajandusliku Uuri-mise ja Katseasjanduse Komitee mitmes sektsioonis, Riigi Majandusnõukogus, Veiste Tõuaretuse Komitees, Karja Kontrollühingute Liidus, Seakasvatajate Seltsis, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühingus, Riigimõisade Valitsuse nõukogus, Põllutöökojas, A.S. "Eesti Fosforiidi" nõukogus ja Eesti Agronoomide Koja nõukogus. Th. Pool oli Eesti Hollandi-Friisi Karja Tõuseltsi asutajaliige ja seltsi esimees 20 aastat. Ta oli Eesti Niidu ja Karjamaa Arendamise Ühingu esimees üle 10 aasta. Ka oli Th. Pool mitme põllumajandusajakirja toimetuse liige (J. Mets, 1965). Biograafilised andmed Th. Pool sai tuntuks ka rahvusvaheliselt. Tunnustust avaldas talle suur teadlane Nils Hansson. Ta viibis korduvalt välisriikides Saksamaal,
· Keskparteid Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Asunikud · Vasakparteid Sotsid Iseotsid Kommunistid (pärast 1.12.1924 keelatud 10. Kutsekojad Alates 1938. aasta valimistel · 1924 Kaubandus-tööstuskoda · Loomaarstide · 1931 põllutöökoda · Maatööliste · 1934-36 Arstide · Majaomaike · Agronoomide · Meierite · Ametnikkude · Rohuteadlaste · Insenerikoda · Tööliskoda · Kalandus · Õpetajate koda · Kodumajandus · Ühistegevuskoda 11. Kultuurautonoomia Rahvusvähemuse õigus omavalitsuslikuks kultuuritegevuseks, ilma et riigiorganid sellesse sekkuksid. 12. Kultuurkapital
meeleolu ja toredust. Villa läheduses paiknesid ilusad ja puhtad talumajad, eeskujulikud farmid, kaunis kunstlik järv ja suurepärased tallid Verdi tõuhobuste tarvis. Ent tänavalt seda kõike ei näinud. Imepäraseid kaunidusi varjas kiivalt karge müür. A. Ghislanzoni arvates peitus Sant' Agatas, nagu Verdi loomuseski, midagi kaksipidist. Kui aiamuru, tihedad puud, idüllilised aiamajakesed ja maaliline järv tüüpilist kunstnikunatuuri peegeldasid, siis inglise ja prantsuse agronoomide eeskujul rajatud avarad põllud kinnitasid praktilise ja korda armastava peremehe arukust. Jooned, mis ülevoolava fantaasia ja temperamendiga harva kaasas käivad. Ilu ja lihtsuse, elegantsuse, tervislikkuse ja mugavuse süntees paistis silma ka Palazzo Verdi sisustuses. Salong Giuseppina Strepponi klaveriga oli luksuslik, söögituba pretensioonitu, kontoriruum oma vähese ja tahumatu mööbliga aga hoopis tagasihoidlik
1931 kutsuti ellu Põllutöökoda (suurtalude esindajad). 30ndate alguses kodade tähendus muutus. Mitmed pol jõud hakkasid üha enam propageerima kutseesinduslike kodade loomist, mis pidid hakkama asendama erakondi. Sellest mõttest innustus pärast riigipööret ka Päts. Esimesed uutlaadi kojad moodustati 1934 lõpus: inseneride, arstide ja farmamatseutide kojad. Esimesed kojad ilmselt õigustasid neile pandud lootusi valitsuse silmis. Kodade loomise tippaeg 1935, mil loodi 7 uut koda (agronoomide, meierite, loomaarstide, maatööliste, majaomanikkude, kodumajandus- ja ühistegevuskoda). 1936 lisandusid veel mõned 79 samalaadsed (kalandus-, tööliste, õpetajate, käsitööstus-, eraettevõteteametnikkude koda). Kokku loodi 34-36 veel 15 uuetüübilist koda. Kokku 17. aeg-ajalt on selles osas paralleele tõmmatud Itaaliaga. Itaalia kutskodade puhul üritati koondada kõik
Kui palju seal seda vabamõtlemist oli, oli kaheldav. 1934. aasta jooksul loodi 3 esimest uuetüübilist kutsekoda: insenerikoda, arstide koda ja rohuteadlaste koda. Väidetavalt spetsialistide enda algatuse loodud kojad. Konstantin Päts teatas riigipeane, et edaspidi tulebki Eesti ühiskonda organiseerida elukutsete alusel. 1935. aasta kujunes kodade kuldaastaks - ühtekokku loodi 7 uut koda, nende hulgas ka kitsamaid erialade kaupa: majaomanikkude koda, loomaarstide koda, maatööliste koda, agronoomide koda, kodumajanduskoda, vahel nimetatud ka naistekojaks, ühistegevuskoda, meierite koda (osad ei ole elukutsed). 1936. aastal kodade loomine jätkus - loodi 5 uut ja reorganiseeriti üks endine: kalanduskoda, maatööliste ja väikemaapidajate koda, tööliste koda (hiigelsuur), õpetajate koda, käsitööstuskoda, eriettevõtete ametnikkude koda. Pärast 1936. aastat ei loodud juurde ühtegi koda. Kojad avalik-õiguslikud asutused
olulised. Võrreldes stalinismiga olid NEP-i aegsed repressioonid suhteliselt tagasihoidlikud. Said alguse 1930ndate alguses seoses industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega. Otsiti kahjureid, kes olid süüdi selles, et NL majandus ei arene piisavalt kiiresti. Alati pidid leiduma konkreetsed süüdlased, kes on majandust pidurdanud. Enamasti leiti neid nö vana intelligentsi hulgast- inseneride, agronoomide, majandusteadlaste hulgast, kes olid saanud hariduse-töökogemuse tsaariaegsel Vm-l, olid seni töötanud lojaalselt enamlastega, aga keda kuni lõpuni ei usaldatud. Esimene taoline protsess juba 1928, on tuntuks saanud kui Šahtõ protsess- söepiirkonnas linn, kus arreteeriti terve hulk kohalikke insenere, keda süüdistati kahjurluses, pandi nende süüks varingud, inimeste hukkumised, tehnika rikki minekud jne. Hiljem on selge, et need juhtumid olid, aga mitte inseneride süül
annaabi.ee 
