Asi, 2011). Joonis 5. Püsivaatlusala skeem. (E. Asi, 2011). 8 Joonis 6. Seireobjektid. (E. Asi, 2011). Vähemalt 20 puul hinnatakse igal aastal puude võrade seisundit. Iga 5 aasta järel mõõdetakse kõigi puude rinnasdiameetrit ja kõrguse juurdekasvu ning viiakse läbi alustaimestiku detailne inventuur püsiruutude meetodil. Iga 10 aasta järel võetakse erinevatest mullahorisontidest proovid mulla happesuse, põhiliste agrokeemiliste näitajate (huumus, Nüld, CaCO3, Püld, Küld, Caüld, Mgüld, Mnüld), asenduskatioonide (Ca, Mg, K, Na, Al, Fe3+, Mn, H) ning raskmetallide (Cu, Pb, Cd, Zn) määramiseks. Samuti kogutakse igal aastal lüsimeetrite abil mullavee proovid, kus määratakse erinevad näitajad (pH, elektrijuhtivus, NH3, NO3, Nüld, SO4, K, Ca, Alüld, Mn, Fe, DOC ehk vees lahustunud süsinik). Iga 2 aasta järel võetakse viie
Peab olema hekseldatud. Peale koristamsit võimalikult kiiresti segada mullaga, ~1 kuu pärast künda. Väga C rikas ja N vaene. Ühe tonni põhu kohta 5-6kg N'i, 1ha-100kg salpeetrit. Hoiab ära kasutamata N välja leostumise. 32. Turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses Allapanuks. Pinnase ja mulla parandamiseks. Kompostide, väetissegude tegemiseks. · Melioratiivturvas kerge ja raske lõimisega muldadel. Füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks. · Aiandusturvas Kompost Kasutatakse madalsooturvast. Lagunemisaste üle 20%, tuhaelemente alla 20%. Ei tohi olla ülekuumenenud. Ei tohi kasutada, kui saastunud raskemetallidega(heitveesette muda kasutamine). Kompostimisetapid: · Materjalide kokkukogumine segatult või kihtidena. · Käärimisprotsesside käivitumine(temperatuuri märgatav tõus) · Temperatuur langeb, haigustekitajad kaovad.
Peab olema hekseldatud. Peale koristamsit võimalikult kiiresti segada mullaga, ~1 kuu pärast künda. Väga C rikas ja N vaene. Ühe tonni põhu kohta 5-6kg N'i, 1ha-100kg salpeetrit. Hoiab ära kasutamata N välja leostumise. 32. Turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses Allapanuks. Pinnase ja mulla parandamiseks. Kompostide, väetissegude tegemiseks. · Melioratiivturvas kerge ja raske lõimisega muldadel. Füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks. · Aiandusturvas Kompost Kasutatakse madalsooturvast. Lagunemisaste üle 20%, tuhaelemente alla 20%. Ei tohi olla ülekuumenenud. Ei tohi kasutada, kui saastunud raskemetallidega(heitveesette muda kasutamine). Kompostimisetapid: · Materjalide kokkukogumine segatult või kihtidena. · Käärimisprotsesside käivitumine(temperatuuri märgatav tõus) · Temperatuur langeb, haigustekitajad kaovad.
läbi lauda käinuna. Peab olema hekseldatud. Peale koristamsit võimalikult kiiresti segada mullaga, ~1 kuu pärast künda. Väga C rikas ja N vaene. Ühe tonni põhu kohta 5- 6kg N’i, 1ha-100kg salpeetrit. Hoiab ära kasutamata N välja leostumise. 32. turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses. Allapanuks. Pinnase ja mulla parandamiseks. Kompostide, väetissegude tegemiseks. *Melioratiivturvas – kerge ja raske lõimisega muldadel. Füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks. *Aiandusturvas. Kompost – Kasutatakse madalsooturvast. Lagunemisaste üle 20%, tuhaelemente alla 20%. Ei tohi olla ülekuumenenud. Ei tohi kasutada, kui saastunud raskemetallidega(heitveesette muda kasutamine). Kompostimisetapid: *Materjalide kokkukogumine segatult või kihtidena. *Käärimisprotsesside käivitumine(temperatuuri märgatav tõus). *Temperatuur langeb, haigustekitajad kaovad. 1-3 korda läbi segada. Kui tingimused täidetud, siis 2-3 kuuga kompost valmis
..4 nädalat hiljem sügiskünniga mulda viia. Põhk on süsinikurikas ja lämmastikuvaene (C:N 75...100:1). Seetõttu tuleb 1 tonni põhu kohta anda mulda 5...10 kg lämmastikku. Kui lämmastik jäi vegetatsiooniperioodil taimede poolt kasutamata, aitab mulda küntud põhk ära hoida lämmastiku leostumise. 32. turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses Väetusturvas- Madalsooturvas, mida kasut. kergete ja raskete muldade süüdikaliste ning agrokeemiliste omaduste parandamiseks. Lag. aste mitte alla 20%; kuivaine mitte alla30% 7 Aiandusturvas- Rabaturvas, mida kasut. kasvu-substraatide valmistamiseks katmikaianduses. Kuivaine mitte alla 40%; Lag. aste mitte üle 15% 33. vedelsõnnnik ja virts väetisena Vedelsõnnik Tekib loomade väljaheidete vee lisamisel. Hästi pumbatav, lämmastiku kadu väike, saab kasutada pealtväetisena.
6 II VÄETISED TURVAS, KOMPOSTID JA PÕHK VÄETISENA TURVAS Turvast kantakse loomadele allapanuks, mullaomaduste parandamiseks ( e. melioratiivsetel eesmärkidel), aianduses kasvusubstraatide valmistamiseks, kompostide tegemiseks jne. Erinevatel eesmärkidel kasutatakse erinevat turvast: 1) Melioratiivturvas kasutatakse madalsooturvast; eelkõige kergetel ja rasketel muldadel füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks. Turvas on õhuke ja org. aine rikas; muudab kerged mullad viljakamaks ja vettpidavamaks, rasked mullad pareminiharitavaks. Turvas peab olema: * kuivainesisaldusega vähemalt 30% * tuhasusega mitte >35% * pHKCl mitte <5 * lagunemisaste ei tohiks olla <20% * oluline, et poleks raudoksiidi >1% 2) Aiandusturvas kasutatakse rabaturvast; istikute kasvatusel, kasvusubstraadina, katmikaianduses. * kuivainesisaldus >40%
Ohtlike gaaside tekkimise oht laotada 3. Patogeensed bakterid ja umbrohu 3. Nõuab eraldi laotustehnikat seemned säilitavad eluvõime virtsale 4. Ebameeldiv lõhn 4. Toitainete hulka raskem määrata 5. Ei saa kasutada põhku 5. Madalam lämmastikusisaldus Väetusturvas (melioratiivturvas) • Madalsooturvas, mida kasutatakse kergete ja raskete muldade füüsikaliste ning agrokeemiliste omaduste parandamiseks • Kuivaine mitte alla 30% • Tuhasus mitte üle 35% • Üle 200 mm osakeste mass mitte üle 10% • pH mitte alla 5,0 • Lagunemisaste mitte alla 20% • Raudoksiidi sisaldus mitte üle 1,0% Aiandusturvas • Rabaturvas, mida kasutatakse kasvu-substraatide valmistamiseks katmikaianduses • Kuivaine mitte alla 40% • Tuhasus mitte üle 10% • pH mitte alla 2,5 • Lagunemisaste mitte üle 15%
lk. 19...20 14. Kuldkepp, P. Väetussüsteemi koostamine talule. EPMÜ. Tartu 1994. 19 lk. 15. Kuldkepp, P., Roostalu, H. Kartuli väetamine. Koost. Jõudu, J. Kartulikasvatus. EV Põllumajandusministeerium. EPMÜ. Tartu 2002. lk. 147...180 16. Kuldkepp, P./Koost./ Väetised ja nende kasutamine. Teatmik. Tallinn 1992. 91 lk. 17. Kärblane, H./Koost./ Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat. EV Põllumajandusministeerium. Tallinn, 1996. 18. Loide, V. Test-uuring Eesti põllumuldade agrokeemiliste omaduste seisundist ja täiendavaid andmeid väetistarbest. Vaadatud aadressil: http://www.pmk.agri.ee/est/index.php?sid=76&mid=66 19. Nurmekivi, H. Mõistete seletusi. Koost. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 7...8 20. Olausson, I. Kompost. Kirjastus Tänapäev. 2005. 101 lk 21. Põldma, P. Väetamise mõju köögiviljade saagikusele ja saagi kvaliteedile. Katsetöö aruanne. 6 lk 22. Põllumehe käsiraamat. Kemira GrowHow tootekataloog.147 lk 23. Rooma, L
annaabi.ee 
