P, K – väetised: Saak suureneb 10-30% Liblikõielised heintaimed tahavad fosforit, kõrrelised kaaliumi koos lämmastikuga. Orgaanilised väetised: Perioodiliselt antavad väetised. Sõnnikut või komposti võib anda suuri koguseid, 50-100 t/ha rajamise alla. Pealtväetisena kuni 30 t/ha. Talvel lumele sõnnikut panna ei tohi. Läga: org/anorg väetis Kartul, teraviljad, rohumaad, palju toorproteiini söödas peab olema Seemnesegude koostamine ja heintaimede agrobioloogilised erinevused Heintaimede bioloogilised ja majanduslikud omadused Kevadel varajase arenguga – lutsern, kerahein Kevadel hilise arenguga – Kastehein, timut Varakult õitsvad – lutsernid, kerahein Hilja õitsvad – kastehein, timut Heintaimede kasvulaad Pealisheinad – luste ja päideroog ei sobi karjamaale, sest pikad ja lehm ei paista välja, sest neil pole peale niitmist palju lehti, toitaineid vaja juurtest , kurnab taime ära. Alushein- aasnurmikas, madalakasvuline
- milline on masinapark ja tööjõud See on vajalik, et valida külvikorda kutuurid, mis kohalikesse oludesse kõige paremini sobivad. Külvikord on pikaajalise kestusega erinevaid viljelustehnoloogiaid hõlmav kompleks. Integreeritud 9 süsteemina sisaldab külvikord pikema perioodi peale etteplaneeritud mullaharimis,- väetamis,- umbrohutõrje ning taimehaiguste ja kahjuritetõrje tehnoloogiaid. Agrobioloogilised alused kultuuride paigutamisel 1) kultuuride otsene ja kaudne mõju mulla keemilistele, füüsikalistele ja bioloogilistele omadustele ning taimekasvuteguritele mahetootmises on oluline teada kultuuride väetistarvet; 4.9-10.5 mg/100 g P-sisaldus, st väetistarve on väike. Selle järgi saame arvestada millist kultuuri külvata neis piirkondades näiteks, kus P ja K sisaldus on väike
Siia kuuluvad tülikad umbrohud, nagu ohakas, piimohakas, orashein jt. Levik Umbrihutde seemned kukuvad kasvukohal mullapinnale, osa satub koristamisel kultuuri seemnete hulka. Lendkarvadega, siis kannab neid tuul (võilill). Umbrohud kasutavad ära valgustingimusi. Umbrohud on kohanenud levima loomade karvades, seedetraktis jne. Vegetatiivselt levivavd umbrohud varre- või juureosade abil, kas mullas või selle pinnal. 8. Umbrohtude agrobioloogilised rühmad 1. Toitumisviis · mitteparasiitumbrohud · parasiitumbrohud - toituvad osaliselt või täielikult peremeestaimedel. Poolparasiittaimedel pole praktilist tähtsust. Väga ohtlikud on täisparasiidid - Võrmid (neil eiole lehti, ega juuri. Väändunud varrel on iminapad, mis kinnituvad peremeestaimele ja siis toituvad selle kaudu. Raskesti tõrjutav.) 2. Paljunemisviis enamus paljuneb seemnetega (e. generatiivselt), pikaealised on aga võimelised
· karjamaataimed: valge ristik, sirplutsern,aasnurmikas, punane aruhein · kombineeritud kasutuslaad (niitmine vaheldub karjatamisega): aas-rebasesaba, kerahein, harilik, aruhein, põldtimut Külv -head eelviljad paljudele kultuuridele -ei ole nõudlikud eelviljade suhtes -Heintaimede külvil peab mullapind olema hästi tasandatud -Reaskülv annab paremaid tulemusi kui hajukülv -Optimaalne külvisügavus enamikul heintaimeliikidel on 1- 2 cm 37. Umbrohtude agrobioloogilised rühmad 38. Kaudne umbrohutõrje, tema erinevad liigid Kaudne tõrje: profülaktika survetõrje Profülaktiline umbrohutõrje · seemne puhastamise ja sorteerimine · Väljaspool kasvavate umbrohtude hävitamine.Põllu äärtest · Tühikute kaotamine põllul · Pinnakattematerjalide ehk multside kasutamine. Survetõrje · Otstarbekas mullaharimine. Mullaharimine on agrotehniliste võtete alus. · Väetamine,mis paneks kultuurtaimed lopsakalt kasvama · Õige külviaeg
käärimisel tekkinud ja sõnnikust väljaimbunud vedelikke ja mis sageli on lahjendatud tehno- ja sademeteveega. 3. Turvas ja kompostid 1. melioratiivturvas 2. aiandusturvas 4. Sapropeel e. järvemuda 5. Põhk väetisena 6. Haljasväetised Umbrohuliik Asukoht Kultuuristatud muld Levikuviis Süsteemitu maaviljelussüsteemi suhtes Mõjutasand Saagikust ja vähendav ning tootmiskulutusi suurendav UMBROHTUDE AGROBIOLOOGILISED RÜHMAD TOITUMISVIIS PARASIITUMBROHUD MITTEPARSIITUMBROHUD 1. TÄISPARASIIDID ARENGUTSÜKLI KESTUS 2. POOLPARASIIDID LÜHIEALISED MITMEAASTASED 1. SUVIUMBROHUD VEGETATIIVNE LEVIK 2. TALVITUVAD JA VÄHELEVIVAD HÄSTILEVIVAD TALIUMBROHUD 1
Kas puhas või segukülvid? · heintaimi kasvatatakse kas puhaskülvis või kõrreliste ja liblikõieliste heintaimede segudena · puhaskülvis kasvatatakse ristikut, lutserni, kõrrelisi heintaimi · liblikõieliste puhaskultuur on tähtis valgurikka sööda allikas ja oluline mullaviljakuse parandaja · kõrrelisi võib kasvatada puhaskultuuris kui muld on viljakas ja kasutatakse ohtralt lämmastikväetisi · enamasti kasutatakse 2-3 liigilisi segusid 37. Umbrohtude agrobioloogilised rühmad Parasiitumbrohud 1. Täisparasiidid 2. Poolparasiidid Mitteparasiitumbrohud I Lühiealised umbrohud 1. Üheaastased umbrohud Suviumbrohud Talvituvad ja taliumbrohud 2. Kaheaastased umbrohud II Mitmeaastased (pikaealised) umbrohud 1. Paiksed umbrohud Sammasjuurelised umbrohud Narmasjuurelised umbrohud Puhmikulised umbrohud Mugul- ja sibulumbrohu 2. Rändlikud umbrohud Võsundilised umbrohud Risoomidega umbrohud Roomjuurelised umbrohud
Ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje Käärimata ja väikese kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks Vead kompostimisel Sisseküntud sõnniku pinnaletoomine Agrotehnilised vead Koorimise puudulik teostamine Teravilja monokultuur Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel 63. Umbrohtude klassifikatsioon: agrobioloogilised rühmad, iseloomustus, umbrohtude levimise viisid. LEHEL!!!!!! Agrobiloogilised rühmad: I parasiitumbrohud 1. Täisparasiit- neil puuduvad lehed ja nad kinnituvad iminappadega nt võrm 2. Poolparasiit- neil on lehed ja on võimelised iseseisvalt toituma nt põld-härghein II mitteparasiitumbrohud 1. Lühiealised- viljuvad ühe korra, siis surevad. Paljunevad seemnetega peamiselt. 1.1 suviumbrohud- 1.2 talvituvad ja taliumbrohud 2. mitmeaastased 2
annaabi.ee 
