,,kleepuvad" otsad ühinevad. 4.DNA ühendatakse ligaasiga kindla järjestuse kohalt. 2. sama töötlemisel.(bakter võtab restriktaasiga lõigatakse välja plasmiide endasse siiratavat geeni sisaldav DNA ümbritsevast kkst saab viia osa. 3. plasmiid ja DNAosa teistesse bakteritesse). segatakse kokku; ,,kleepuvad" Agrobakteriga 1.agrobakteri plasmiidi sisestatakse geen, otsad ühinevad. 4.DNA 2.bakter paljuneb, 3. ühendatakse ligaasiga meristeemsed taimerakud ja töötlemisel.(bakter võtab agrobakterid viiakse ühisele plasmiide endasse ümbritsevast kasvusöötmele,4. Agrobakteri kkst saab viia teistesse plasmiid tungib taimerakku ja bakteritesse).
Geenitehnoloogia Rakendamine taimedel ja loomadel, sellega kaasnevad riskid Marc van Montagu Molekulaarbioloog, kes avastas geenide ülekandumise agrobakteri (Agrobacterium tumefaciens) ja taime vahel. Esimene GMtaim umbrohutõrjet taluv tubakas (1983a) Esimene lubatud GMpõllukultuur pika säilivusajaga tomat (Ameerika Ühendriigid 1994a) GMpõllukultuure jagatakse kolmeks GMtaimed põllumajanduses ja toiduainetööstuses Herbitsiidiresidentsed taimed Suurim grupp kasvatatavatest GMpõllukultuuridest (6372% GM
Geneetiliselt muundatatud taime valmistamine järgmiselt: Et eraldada DNA-ahelast siirdamiseks vajalikke geene, kasutatakse restriktsiooniensüüme, mis lõikavad DNA- ahela soovitud kohast lahti ja valivad vajalikud geenid. Need DNA-lõigud viiakse bakteri DNA-sse plasmiiidi. Bakter paljuneb kiiresti ja lühikese aja jooksul valmistatakse tuhandeid uue geeni koopiaid. Plasmiidis sisalduv DNA-lõik koos uue geeniga kantakse agrobakteri vahendusel taimerakkudesse, mis võimaldab saada transgeense ehk GM-taime. Looduslike ensüümide abil looduses esinevasse plasmiidsesse DNA-sse viidud geen liigub rakutuuma tavalist tuumatransporti kasutades. Kromosoomi siseneb DNA-sse tänu igas rakus toimuvale DNA-rekombinatsioonile. GM-taime tegemine lõpeb võõr- DNA-d sisaldavast rakust uue taime regeneerimisega, mille puhul kasutatakse ära looduses ette tulev taimerakkude totipotentsus
Vektorid on enamasti iseseisvad bakteriaalsed DNA molekulid, mille väikeste mõõtmetega hästi paljunev molekul muudab nad suurepärasteks geenitehnoloogia tööriistadeks. Olles meid huvitava geenijupi teatud ensüümide abil ,,kleepinud" sellise vektori koosseisu ning paljundanud saadud uudse molekuli bakterirakkudes, on meil olemas kõik vajalik GM taime tegemiseks. Selles kõigeolulisemas etapis võidakse kasutada eri meetodeid. Võõr DNA võib viia taimeraku kromosoomidesse agrobakteri abil. Võib ka kasutada näiteks nn. Biolistilist meetodit: võõr DNA ,,pommitatakse" metallpartiklite külge seotuna taimerakkudesse.Kui hästi läheb, siis DNA siseneb rakku ja lausa rakutuuma. Veelgi enam, DNA siseneb ka kromosoomi ja jääb seal püsima, seda ka järgmistes põlvkondades. (Truve. E, Geneetiliselt muundatud taimed pole ohtlikud // Eesti Loodus. 2004. Nr.2. Lk. 6-9.) GMO de (geneetiliselt muundatud organismide) kahjulikust keskonnale pole
omadused. 1.2. GMOde saamine GMOsid saadakse geenitehnoloogia abil. Geenitehnoloogia on molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilisi informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute organismide loomiseks. Neid võib saada mitmel viisil. Esimene võimalus on kasutada bakterid. Mullas elav agrobakter suudab viia ühe osa oma DNAst täiesti normaalse loodusliku protsessi käigus rakku. Asendates agrobakteri geenid meie poolt soovitutega, saamegi võimaluse selle bakteri abil viia võõrad geenid pärilikuainesse. Teine meetod, mis on laialt kasutatud, võiks nimetada GNA püssiks. Selle abil võib taimerakku tulistada väikesi kulla- või volframiosakesi, kuhu oli ennem seotatud võõras DNA. Raku sees võõras DNA tuleb välja ja liitub raku pärilikkuse ainesse. Muundamiseks ei piisa vaid ühe geeni lisamisest. Tundmaks ära, millised
uksnes need on veel sailitanud totipotentsuse. Diferentseerunud taimerakkudega tootamine ning nendest lahtudes uute terviklike taimede regenereerimine eeldab aga haid teadmisi taimede koekultuurist. Koekultuuri rakkudega oige manipuleerimine ongi peaaegu koigi hetkel inimese kasutuses olevate transgeensete taimede konstrueerimise meetodite kasutamise eelduseks. Vooraste geenide taimedesse viimiseks kasutatakse: 1) agrobakteri poolt vahendatud geeniulekannet, 2) otsene DNA sisseviimine keemiliselt, elektriliselt voi mehhaaniliselt toodeldud protoplastidesse, 3) taimede pommitamine metalliosakestega, 4) taimede elektropoleerimine, 5) DNA sisseviimine mikroskoopiliste fiibritega voi ultraheliga mehhaaniliselt vigastatud taimekudedesse. Kloonimine Korgemate loomade kloonimise pohimottelisi meetodeid on kaks: 1. Embruokloonimine embruo tukeldamine parast sugoodi pooldumist (blastomeeride
Parandada saaduste tarbekvaliteeti (säilivust, ainelist koostist, välimust) Suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide (herbitsiidide) suhtes Tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust (külma-, kuuma-, põuataluvust vms) Transgeensete taimede loomine on üldiselt lihtsam kui transgeensete loomade loomine. See on ühitatud meristeempaljundusega (1.Agrobakteri plasmiidi sisestatakse geen, mis annab nt kaitse kahjurpututakse vastu 2. Bakter paljuneb 3. Taimerakud ja agrobakterid viiakse ühisele kasvusöötmele 4. Agrobakteri palsmiid tungib taimerakku ja võõrgeen siirdub kromosoomi 5. Transgeensest rakust kasvatatakse taim, mis on kaitstud kahjurputukate eest). Geenivektori ülekandeks kasutatakse agrobakterit. GM-taimede loojad ja levitajad väidavad, et nende
on veel säilitanud totipotentsuse. Diferentseerunud taimerakkudega töötamine ning nendest lähtudes uute terviklike taimede regenereerimine eeldab aga häid teadmisi taimede koekultuurist. Koekultuuri rakku- dega õige manipuleerimine ongi peaaegu kõigi hetkel inimese käsutuses olevate transgeensete taimede konstrueerimise meetodite kasutamise eelduseks. Võõraste geenide taimedesse viimiseks kasutatakse: 1) agrobakteri poolt vahendatud geeniülekannet, 2) otsene DNA sisseviimine keemiliselt, elektriliselt või mehhaaniliselt töödeldud proto- plastidesse, 3) taimede pommitamine metalliosakestega, 4) taimede elektropoleerimine, 5) DNA sisseviimine mikroskoopiliste fiibritega või ultraheliga mehhaaniliselt vigastatud taimekudedesse. Milleks lisatakse toiduainetele geene? Mais: vastupidavus putukate ja taimekaitsevahendite suhtes
annaabi.ee 
