Agressioon 2. Austria Anschluss Austria liitmine Saksamaaga. 3. Sudeedimaa hõivamine Müncheni kokkulepete alusel - 4. Hispaani kodusõda 5. Etioopia vallutamine Itaalia poolt 6. Mandzuuria vallutamine Jaapani poolt, jne. Tähtis on põhjendada, kuidas valitud sündmus oli kriisisituatsiooniks (milline konflikt oleks võinud tekkida või tekkis) 6. Agressorite bloki kujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale? Berliin-Rooma telg pani aluse agressorite bloki kujunemisele, Antikomiterni pakt, Teraspakt ja Kolmikpakt (lepingute sisu ja millised riigid liitusid) Eesti 1930ndatel: 7. Eesti valitsemine 1930ndatel: II ja III põhiseadus Miks oli vajadus uue põhiseaduse järele, vapside roll ja taotlused, Eesti ,,Vaikival ajastul", III PS ja juhitav demokraatia.. 8. Baaside lepingu põhjused ja tagajärjed. Välispoliitika 1930ndatel
Miks oli Eesti sunnitud alla kirjutama vastastikuse abistamise paktile NSV Liiduga?Milline sündmus toimus Euroopas samal ajal? Kuna eestil jätkunuks sõjavarustust vaid paariks kuuks ning selle juurdevedu olnuks raskendatud ja Eesti oli sattunud välispoliitilisse isolatsiooni. Samal ajal vajas Orzel kaitset ja Saksamaa vallutas Poola ning maailma tähelepanu oli suunatud sellele. 4. Iseloomustage NSV Liidu tegevust agressorriigina Teises maailmasõjas. Dateerige see periood. Agressorriigiks sai ta 17. septembril 1939. aastal rünnates Poolat. 1939.-1940. aasta talvel toimus Talvesõda Soome ja NSVL vahel, mille Soome kaotas, aga ta suutis jääda iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood lõppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSVL-i. 5. Dateerige: II maailmasõja algus 1 sept 1939 a) Saksamaa kallaletung NSV Liidule 22. juuni 1941 b) USA sõttaastumine detsember 1941
Omavahel olid vastaseisus: Rahvarindevalitsus (toetasid NL, vabataht.) ---- Rahvuslik kaitse (toet. Saksa ja Itaalia) 1938 NL vähendas oma abi vabariiklastele. Franco võitis. 5. Etioopia vallutamine Itaalia poolt 6. Mandžuuria vallutamine Jaapani poolt, jne. Tähtis on põhjendada, kuidas valitud sündmus oli kriisisituatsiooniks (milline konflikt oleks võinud tekkida või tekkis) 6. Agressorite bloki kujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale? 1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandžuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi – Mandžukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. 1936. a. okt. – Berliin-Rooma telg (Saksamaa liit Itaaliaga) – pani aluse agressorite bloki
1938 viis Saksa väed Austriasse ning märtsis liideti Austria Saksamaaga. 3) Hiina-Jaapani sõda (1937). Jaapan tahtis saada ülemvõimu Aasias. Jaapanis kärbiti sõjalaevastikku ning see ei meeldinud Jaapanile. 1931 vallutab Mandžuuria Hiinas.Peale seda liigub Jaapan agressiivsuse poole. 1937 kasutab ära võimualust, et Hiina on nõrk ning mahajäänud riik ning tungib Hiinasse ja algab Hiina-Jaapani sõda. 7. Agressorite bloki väljakujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale? 1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandžuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi – Mandžukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. 1936. a. okt. – Berliin-Rooma telg (Saksamaa liit
NSV Liiduga? (3p) Milline sündmus toimus Euroopas samal ajal? (2p) Kuna eestil jätkunuks sõjavarustust vaid paariks kuuks ning selle juurdevedu olnuks raskendatud. ja Eesti oli sattunud välispoliitilisse isolatsiooni, mis tähendas, et loota oli vaid oma jõududele. Samalajal vallutas Saksamaa Poolat ja maailma tähelepanu oli suunatud sellele sündmusele. 4. Iseloomustage NSV Liidu tegevust agressorriigina Teises maailmasõjas. Dateerige see periood. (5p) Agressorriigiks sai ta 17. septembril 1939. aastal rünnates Poolat. 1939.-1940. aasta talvel toimus Talvesõda Soome ja NSVL vahel, mille küll Soome kaotas, aga ta suutis jääda iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood lõppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSVL-i. 5. Dateerige: a) Antikominterni pakti sõlmimine 25. november 1936 b) Saksamaa kallaletung NSV Liidule 22. juuni 1941 c) USA sõttaastumine 7. detsember 1941
Samuti oli huvidega vastuolus punkt, mis nägi ette loobuda territoriaalvaldustest, kuna Nõukogude Liit taotles maailmarevolutsiooni, mis nägi ette kõikide rahvaste ühendamist. Samuti oli Atlandi hartas kirjas see, et alla kirjutanud riigid ei taotle mitte mingisugust omakasu. Okupeeritud rahvad arvasid, et sõja lõppedes nõuavad Lääneriigid, et NSVL lahkuks okupeeritud aladelt ja nad saaksid taastada oma iseseisvuse. 3. NSV Liidu tegevus agressorriigina Teise maailmasõja algul. Agressorriigiks sai ta 17. septembril 1939. aastal rünnates Poolat. NSV Liit surus Eestile, Lätile ja Leedule baaside lepingut peale. 1939.-1940. aasta talvel toimus Talvesõda Soome ja NSVL vahel, mille küll Soome kaotas, aga ta suutis jääda iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood lõppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSVL-i. 4. Suur murrang Teises maailmasõjas Saksamaa õnn hakkas pöörduma 1943.aastal. Idarindel oli sakslaste suurim
lepingut samal eesmärgil kuna ei tahtnud nõrkadega koostööd teha. 8 KORDAMISKÜSIMUSED + 2 kaarti 1) Saksamaa 30. Aastail Natside võimulesaamise põhjused ja natside sisepoliitika. (sõjaväekohustus, juutide vastased seadused, riigivõla kasvamine, tööpuudus kadunud) 2) Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut, purustamaks Versaille süsteemi? 3) Agressoritebloki väljakujunemine. Mis põhjustas Jaapani muutumise agressorriigiks ja lähenemise Saksamaale. 4) Lepituspoliitika ja tähtsamad sündmused sellega seoses. 5) Iseloomusta kriisisituatsioone ja sõjalisi konflikte mis leidsid aset 30. Tel aastatel. 6) Eesti valikud 39 aastal seoses MRP-ga. (Sõlmiti kahe total. Riigi poolt, Eestil oli valida kas võtta vastu paaside leping või mitte. Mis ühe mis teise pooltargumendid) (Soomega seotud talvesõda) 9
annaabi.ee 
