Samal ajal vajas Orzel kaitset ja Saksamaa vallutas Poola ning maailma tähelepanu oli suunatud sellele. 4. Iseloomustage NSV Liidu tegevust agressorriigina Teises maailmasõjas. Dateerige see periood. Agressorriigiks sai ta 17. septembril 1939. aastal rünnates Poolat. 1939.-1940. aasta talvel toimus Talvesõda Soome ja NSVL vahel, mille Soome kaotas, aga ta suutis jääda iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood lõppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSVL-i. 5. Dateerige: II maailmasõja algus 1 sept 1939 a) Saksamaa kallaletung NSV Liidule 22. juuni 1941 b) USA sõttaastumine detsember 1941 c) Kurski lahing 1943. a suvi d) Saksamaa kapituleerumine 8. mai 1945 e) Talvesõda november 1939 – märts 1940 f) Stalingradi lahing
tähendas, et loota oli vaid oma jõududele. Samalajal vallutas Saksamaa Poolat ja maailma tähelepanu oli suunatud sellele sündmusele. 4. Iseloomustage NSV Liidu tegevust agressorriigina Teises maailmasõjas. Dateerige see periood. (5p) Agressorriigiks sai ta 17. septembril 1939. aastal rünnates Poolat. 1939.-1940. aasta talvel toimus Talvesõda Soome ja NSVL vahel, mille küll Soome kaotas, aga ta suutis jääda iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood lõppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSVL-i. 5. Dateerige: a) Antikominterni pakti sõlmimine 25. november 1936 b) Saksamaa kallaletung NSV Liidule 22. juuni 1941 c) USA sõttaastumine 7. detsember 1941 d) Itaalia kapituleerumine 3. september 1943 e) Kurski lahing Juuli-august 1943 f) Saksamaa kapituleerumine 8. mai 1945 g) Talvesõda 30. november 1939 13. märts 1940 h) Stalingradi laghing 14. juuli 1942 2
lahkuks okupeeritud aladelt ja nad saaksid taastada oma iseseisvuse. 3. NSV Liidu tegevus agressorriigina Teise maailmasõja algul. Agressorriigiks sai ta 17. septembril 1939. aastal rünnates Poolat. NSV Liit surus Eestile, Lätile ja Leedule baaside lepingut peale. 1939.-1940. aasta talvel toimus Talvesõda Soome ja NSVL vahel, mille küll Soome kaotas, aga ta suutis jääda iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood lõppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSVL-i. 4. Suur murrang Teises maailmasõjas Saksamaa õnn hakkas pöörduma 1943.aastal. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega. Kurski lahing lõppes samuti Saksa vägede lüüa saamisega. 5. Teine rinne 6.juunil 1944 avati Normandias teine rinne Saksamaa vastu. Vägede juhiks
Eesmärgid: rahvusvahelise rahu, kollektiivse julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine, tüliküsimuste rahumeelne lahendamine, igakülgse rahvusvahelise koostöö edendamine, majanduslik ja kultuuriline koostöö, lõpetada võidurelvastumine) Rahvasteliit ei suutnud oma eesmärki täita, sest: 1) RL põhikiri võimaldas RL Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (keeld), sellega oli võimalik nurjata nt RL poolt kohandatud sakntsioone mõne agressorriigi vastu. 2) mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale (USA, Saksamaa 26-34.a lahkus ise, Nõukogude Liit 34-39.a visati välja agressiooni pärast Soome vastu) 3) hõlmas peamiselt Euroopa riike, Ladina-Ameerikast üksikud liitujad, Aasias ja Aafrikas iseseisvaid riike käputäis. 4) 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu 1935, Jaapan hõivab territooriumid Hiinas
osalenud riigid); kaotajaid esialgu liikmeteks ei võetud. · Kuigi RL-i eesmärk oli ära hoida I maailmasõjagaga sarnaseid konflikte, organisatsioon oma põhiülesannet täita ei suutnud. Selle põhjused olid: RL-i põhikiri, mis võimaldas RL-i Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (e. keeld)- sellega oli võimalik nurjata näiteks RL-i poolt kohaldatud sanktsioone mõne agressorriigi vastu. Mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale: USA Senat ei ratifitseerinud (e. ei kinnitanud) RL-i põhikirja, kuigi Wilson oli üks RL-i loomise peamisi initsiaatoreid (USA ei tahtnud loobuda isolatsionismipoliitikast ja kardeti, et selle liikmena tõmmatakse USA mõnda konflikti, milles osalemisest ise ei oldud huvitatud); Saksamaa lahkus ise 1934.a. (liikmeks sai 1926.a.); Nõukogude Liit visati välja 1939.a.
Rahvasteliidu roll sõdadevahelisel ajal- organisatsiooni eesmärgina nähti riikidevaheliste tülide lahendamist rahumeelsete vahenditega ja majandusliku ning kultuurilise koostöö teostamist liikmesriikide vahel. Versailles´i süsteemi kokkuvarisemine- süteem varises kokku sest: RL-i põhikiri, mis võimaldas RL-i Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (e. keeld)- sellega oli võimalik nurjata näiteks RL-i poolt kohaldatud sanktsioone mõne agressorriigi vastu. · Mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale · RL hõlmas peamiselt Euroopa riike; · 1930-ndatel ei suudetud vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale · RL-i mannetust ja jõuetust näitas otseselt II MS-i puhkemine, mis viis organisatsiooni sisulisele lagunemisele. Saksamaa relvastumine- 1933. a. lõpul lahkus Hitler Rahvasteliidust, väites demagoogiliselt, et see ei suutvat täita oma peamist eesmärk - saavutada täielikku desarmeerimist.
riigid); kaotajaid esialgu liikmeteks ei võetud. 47* Kuigi RL-i eesmärk oli ära hoida I maailmasõjagaga sarnaseid konflikte, organisatsioon oma põhiülesannet täita ei suutnud. Selle põhjused olid: 31* RL-i põhikiri, mis võimaldas RL-i Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (e. keeld)- sellega oli võimalik nurjata näiteks RL-i poolt kohaldatud sanktsioone mõne agressorriigi vastu. 32* Mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale: USA Senat ei ratifitseerinud (e. ei kinnitanud) RL-i põhikirja, kuigi Wilson oli üks RL-i loomise peamisi initsiaatoreid (USA ei tahtnud loobuda isolatsionismipoliitikast ja kardeti, et selle liikmena tõmmatakse USA mõnda konflikti, milles osalemisest ise ei oldud huvitatud); Saksamaa lahkus ise 1934.a. (liikmeks sai 1926.a.); Nõukogude Liit visati välja 1939.a
annaabi.ee 
