ravimine, kellel on kõrvalekaldeid normaalsest psüühikast. 2. Agressiivsuse teooriad Agressiivsus on tegevus, mille eesmärk on vigastada/kahjustada isikut,kes on motiveeritud seda vigastust vältima. -Bioloogilised teooriad- 1.agressiivsuse etoloogilised teooriad-aagressiivsusel peab olema mingi mõte. See on kohastumiseks vajalik sisemine tung. 2. Agressiivsus ja populatsiooni tihedus- tiheliolek muudab agressiivseks. 3. Füsioloogilised faktorid ja agressiivus- testosterooni kõrge tase muudab agressiivseks. -Psühholoogilise teooriad 1. Frustratsiooni/agressiooni hüpotees-frustratsioon motiveerib agressioonile;mõne agressioonivormi jaoks on frustr. Olulisem kui teiste jaoks. 2. Valu ja agressiivus- valu põhjustab agressiivsust. 3.Kogemus ja agressiivsus. 4. Agressiivsus ja keskkonnastressorid- agressiivsust provotseerivad keskk-st lähtuvad stiimulid. -Psühhoanalüütilised teooriad- kolm eeldust : -agressiivsus on sisemine tung; - see on
(meie-nemad), madal enesehinnang, intellektuaalsed probleemid toimunu ja olemasoleva mõtestamisega 25. Äärmusgruppide liikmete pastoraaldiagnostilised kriteeriumid. - pastoraaldiagnostika inimese religioossusele analüütilise hinnangu andmine - kogemuslikud kriteeriumid: mida inimene on kogenud ja kuidas see mõjutab tem edasist hingeelu ja käitumist - käitumuslikud kriteeriumid: ühiskonna normid, agressiivus millegi suhtes, ennast või teisi ohustav käitumine - uskumuspõhised kriteeriumid: oma seisukohtade süsteem (eksklusiivsed inimesekäsitlused 26. Teadvuse teisenenud seisundid. Fischeri mudel. -
(meie-nemad), madal enesehinnang, intellektuaalsed probleemid toimunu ja olemasoleva mõtestamisega 17. Pastoraaldiagnostika mõiste ja kriteeriumid. - pastoraaldiagnostika inimese religioossusele analüütilise hinnangu andmine - kogemuslikud kriteeriumid: mida inimene on kogenud ja kuidas see mõjutab tem edasist hingeelu ja käitumist - käitumuslikud kriteeriumid: ühiskonna normid, agressiivus millegi suhtes, ennast või teisi ohustav käitumine - uskumuspõhised kriteeriumid: oma seisukohtade süsteem (eksklusiivsed inimesekäsitlused
Individualistlikust lähenemisest aitavad inimesed tänu süütundele ja tänu asjaolule, et see on normaalne osa suhete võrgustikus. Abistavat käitumist mõjutavad: sotsiaalsed institutsioonid (perekond, kool), abistamise positiivsed ja negatiivsed tulemused; vastutuse hajumine/jagamine; vastastikkus; individuaalsed erisused. Agressiivsus Käitumise eesmärgiks on teisele elusolendile kahju tekitamine. Agressiivus tuleneb alati frustratsioonist, jäik ja autoritaarne kasvatus kujundab agressiivsust, agressiivsus on õpitav. Ego kaitsemehhanismid Allasurumine tahtlik tähelepanu kõrvaleviimine negatiivseid emotsioone tekitavatelt mõtetelt. Sublimatsioon seksuaalse ja agressiivse energia kasutamine sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel (sotsiaalselt vastuvõetaval viisil). Alturism inimene püüab oma sisemistest või ka välistest pingetest põhjustatud konflikti
* Kriitiliseim vanus on 4-6 aastat ja sel ajal oleks vaja, et lastel oleks eeskujusid ning selles vanuses hakkavad neil tugevalt avalduma soorollid. * Hüsteerilised inimsed on suured rivaalitsejad ja ületrumpajad. * Kooselus vaieldakse tihti kes on süüdi teemal ja kasutatakse laimamist ning intriige. * Hüsteerilise inimese agressiivsus meenutab sageli rivaalitsemist ning seisneb ületrumpamises. -) Eelkõige seisneb see soovis oma väärtust tõestada. -) Hüsteerilise inimese agressiivus on spontaane, muretu ja annab kiirelt järele. - ) Sageli esineb see läbi hooplemise ja liialdamise. -) Väliselt sarnaneb see tormaka liikumistungiga. -) Konfliktide puhul on ta esimene ründaja (eriti käib see kriitika kohta). *) Selle taga seisneb hirm olla mitte armastusväärne. -) Iseloomulik agressiivsuse vorm on intriig ning tihti kütab hüsteeriline inimene end üles läbi publiku. * Hüsteerilise inimese tekkepõhjused:
Ärevus, depressiivsus, süütunne, madal enesehinnang, häbelikkus, tujukus, irratsionaalsus, emotsionaalsus. Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega. Ekstravertsus – introvertsus. Suhtlemise aktiivsus. Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega. Psühhootilisus – impulsi kontroll. Agressiivus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus. Korrelatsioonid hormonaalse tasemega. Kõrge ekstravertsusega mehed valivad endast pikemat ja tüsedamat naist. SUUR VIISIK (BIG FIVE): Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned: a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H
· Viha kui koos füsioloogilise aktivatsiooniga ilmnev emotsioon on agressiivsuse emotsionaalne ehk afektiivne komponent · Vaenulikkus koos eneses sisalduva pahatahtlikkuse ja ebaõiglusega kujutab endast agressiivsuse tunnetuslikku aspekti Agressiivsuse bioloogiline komponent · Kaksikute uuringud osutavad, et kuni 50 % agressiivsuse uuringute tulemuste varieeruvusest on tingitud pärilikkusest · Agressiivus lastel seostub rohkem keskkonnateguritega ja hilisemas eas rohkem pärilikkusega. Seda saab seletada asjaoluga, et alles varase ea keskkonnapiirangute ületamisega pääsevad pärilikud tegurid mõjule · Uuringud näitavad, et impulsiivsus kui temperamendi omadus seostub agressiivsuse ja antisotsiaalse käitumisega ning vahendajaks võib siin olla serotoniin · Serotoniini rohkus tekitab reaktsioonide pidurduse ja serotoniini puudus saamde reaktsioonidega seotud ajustruktuuride