Schulze-Hardy reegel. Kolloidsüsteemi omadust säilitada muutumatuna oma olekut, nimetatakse kolloidsüsteemi püsivuseks. Võrreldes molekulaarsete süsteemidega (näiteks elektrolüütide lahused) on kolloidsüsteemid vähepüsivad. Kineetilist püsivust iseloomustab osakeste ühtlane jaotus kolloidlahuses. Püsivas lahuses on osakestel omadus Browni liikumise (difusiooni) tagajärjel säilitada hõljuvat olekut dispersioonikeskkonnas ja jaotuda ruumis ühtlaselt. Agregatiivne püsivus - võime säilitada dispergeerimisastet. Seda tagab nii kolloidosakeste ühenimeline laeng (tõukuvad) kui ka solvaatkatte teke osakeste ümber, milline takistab osakeste lähenemist ühinemiseks vajaliku kauguseni sest eespool vaadeldud termodünaamilistel põhjustel on kolloidsüsteem alati valmis oma faasidevahelist piirpinda vähendama. Koagulatsiooniks nimetatakse kolloidsüsteemi osakeste ühinemist suuremateks osadeks.
Schulze-Hardy reegel Kolloidsüsteemi omadust säilitada muutumatuna oma olekut, nimetatakse kolloidsüsteemi püsivuseks. Võrreldes molekulaarsete süsteemidega (näiteks elektrolüütide lahused) on kolloidsüsteemid vähepüsivad. Kineetilist püsivust iseloomustab osakeste ühtlane jaotus kolloidlahuses. Püsivas lahuses on osakestel omadus Browni liikumise (difusiooni) tagajärjel säilitada hõljuvat olekut dispersioonikeskkonnas ja jaotuda ruumis ühtlaselt. Agregatiivne püsivus - võime säilitada dispergeerimisastet. Seda tagab nii kolloidosakeste ühenimeline laeng (tõukuvad) kui ka solvaatkatte teke osakeste ümber, milline takistab osakeste lähenemist ühinemiseks vajaliku kauguseni sest eespool vaadeldud termodünaamilistel põhjustel on kolloidsüsteem alati valmis oma faasidevahelist piirpinda vähendama. Koagulatsiooniks nimetatakse kolloidsüsteemi osakeste ühinemist suuremateks osadeks.
Tihedusest sõltuvad tegurid - Liigisisene konkurents - Kisklus - Parasitism - Haigused - Isegõrenemine tiheduse suurenedes arvukus langeb Tihedusest sõltumatud tegurid - Temperatuuri järsud muutused - looduskatastroofid Liigi levila e areaal geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad. TERRITORIAALSTRUKTUUR kirjeldab, kuidas populatsiooni piires on isendid jaoutunud ( juhuslik jaotumus, rühma-e agregatiivne jaotumus, ühtlane e. Regulaarne jaotumus) Võimalikud nende kolme põhitüübi kombinatsioonid->( nt Rühmad on jaotunud ühtlaselt) Alelobaatilised võimed taimede võime eritada juurtest tokslisi aineid, et hoida eemal liigikaaslased, et ei tekiks konkurentsi. Gruppidesse kogunemise phjused Kasvukeskkonna lokaalsed erinevused Ööpäevased ja sesoonsed( aastaajased) muutused ilmastikus Seosed paljunemisperioodiga.
Vähendavad pindpinevust, näiteks seep, parkained ja värvained. Need on ained, millel on poolkolloid omadused. 51. Kolloidsüsteemide stabiilsus. Termodünaamiliselt ebastabiilne. Püsivus seisneb kineetilistel iseärasustel e kineetiliselt stabiilne. Stabiilsuse põhjustab kolloidosakese elektriliselt laetud pind. => elektriline kaksikkiht. Kolloidlahused on stabiilsed kui on eemaldatud elektrolüüdid, mis vähendavad lahuse püsivust ja segavad uurimist. 52. Agregatiivne püsivus, koagulatsioon, koagulatsioonilävi ja selle arvutamine, Shultze-Hardy reegel. Agregatiivne püsivus – aine võime mitte muuta enda agregaatolekut. Koagulatsioon – kalgendumine, on kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks, pöördumatu. Schultze-Hardy reegel - The sensitivity of lyophobic colloids to coagulating electrolytes is governed by the charge of the ion opposite that of the colloid, and the
vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine probleemiks muldadele veetakse lupja, et taimedele kasutud H ioonid asendada pindpinevust (pinna vabaenergiat). Selle tulemusena suureneb kontsentratsioonist kõrgemal kontsentratsioonil. Sellel on kasvu õigeaegne pidurdamine, et ei tekiks jämedispersne Ca ja Mg. Märgumine: tilk tahke keha pinnal võib: minna laiali kuni emulsiooni agregatiivne püsivus Vastavalt Bancrofti reeglile kontsentratsioonil toimub lahuse omaduste järsk muutumine.Ca-seep ebapüsiv süsteem. Staadiumid: kristallisatsioonikeskme teke monomolekulaarse kihi moodustumiseni, osaliselt laiali kujuneb keskkonnaks see vedelik millel on emulgaatoriga suurem (mittelahustuv) benseeni lahuses:Kolloidne lahustumine ehk
kolmevalentsete vastu, võib potentsiaali märk muutuda lausa vastupidiseks. Kolloidsüsteemi omadust säilitada muutumatuna oma olekut, nimetatakse kolloidsüsteemi püsivuseks, võrreldes molekulaarsete süsteemidega vähepüsivad. Kineetilist püsivust iseloomustab osakeste ühtlane jaotus kolloidlahuses. Püsivas lahuses on osakestel omadus Browni liikumise (difusiooni) tagajärjel säilitada hõljuvat olekut dispersioonikeskkonnas ja jaotuda ruumis ühtlaselt. Agregatiivne püsivus - võime säilitada dispergeerimisastet. Seda tagab nii kolloidosakeste ühenimeline laeng (tõukuvad) kui ka solvaatkatte teke osakeste ümber, milline takistab osakeste lähenemist ühinemiseks vajaliku kauguseni sest eespool vaadeldud termodünaamilistel põhjustel on kolloidsüsteem alati valmis oma faasidevahelist piirpinda vähendama Koagulatsiooniks nimetatakse kolloidsüsteemi osakeste ühinemist suuremateks osadeks. Tavaliselt
Schulze-Hardy reegel. Kolloidsüsteemi omadust säilitada muutumatuna oma olekut, nimetatakse kolloidsüsteemi püsivuseks. Võrreldes molekulaarsete süsteemidega (näiteks elektrolüütide lahused) on kolloidsüsteemid vähepüsivad. Kineetilist püsivust iseloomustab osakeste ühtlane jaotus kolloidlahuses. Püsivas lahuses on osakestel omadus Browni liikumise (difusiooni) tagajärjel säilitada hõljuvat olekut dispersioonikeskkonnas ja jaotuda ruumis ühtlaselt. Agregatiivne püsivus - võime säilitada dispergeerimisastet. Seda tagab nii kolloidosakeste ühenimeline laeng (tõukuvad) kui ka solvaatkatte teke osakeste ümber, milline takistab osakeste lähenemist ühinemiseks vajaliku kauguseni sest eespool vaadeldud termodünaamilistel põhjustel on kolloidsüsteem alati valmis oma faasidevahelist piirpinda vähendama. Koagulatsiooniks nimetatakse kolloidsüsteemi osakeste ühinemist suuremateks osadeks
dG on negatiivne kui pindala väheneb. Seega peab püsivus seisnema kineetilistel iseärasustel. Võib ka öelda et kolloidsüsteemid on termodünaamiliselt labiilsed, aga kineetiliselt stabiilsed. Tõmbuvad atraktsioonijõudude toimel, mis vähenevad ligikaudu võrdeliselt 1/R 2 kui R on osakeste vaheline kaugus. Nendel interaktsioonidel palju pikem ulatus kui üksikaatomite korral. Vastu töötavad näiteks kaitsev kile, samamärgilised laengud osakeste pinnal jne 10. Agregatiivne püsivus, koagulatsioon, koagulatsioonilävi ja selle arvutamine, Shultze-Hardy reegel. Agregatiivne püsivus väljendub osakeste otseses võimes säilitada dispergeerimisastet. Süsteem on alati valmis vähendama oma eripinda (s.t. agregeeruma). Seega peab kogu aeg olema seda takistav ületamatu potentsiaal. Selleks on agregatiivse püsivuse korral pinnalaeng (üks ja sama, siis tõukuvad) ja solvatatsioon (takistab kokkupuudet, võib ka olla laengute tõukumine). Peab ületama
Põhjus on siin selles, et isoelektrilises täpis (või selle lähedastel pH väärtustel) on valgu molekulis isenimeliselt laetud gruppide (-NH3+ ja COO-) hulgad võrdsed. See põhjustab ahelate kokkutõmbumist ning pundumine väheneb. Keskkonna pH kaugenemisel isoelektrilisest täpist jäävad ülekaalu ühenimeliselt laetud grupid. Nende tõukumise tõttu nõrgenevad ahelatevahelised seosed ning pundumine kergeneb. 15. Milliste tegurite tõttu suureneb disperssete süsteemide agregatiivne stabiilsus KMÜ lisamisel? 16. Milliseid dispersseid süsteeme nimetatakse geelideks? Millised faktorid soodustavad geelide moodustumist? Millised on geelide põhilised omadused ja kasutusalad? Tarded ja geelid polümeeride lahused ja kolloidsüsteemid, mis on kaotanud sisemise struktuuri muutuste tõttu voolavuse ning omandanud teatud kõvaduse ja elastsuse (zelatiin, lihaskiud). 17. Milliseid nähtusi nimetatakse tiksotroopiaks ja sünereesiks?
NB! mägedes vähem liike). 2)sademed ja liigirikkus (troopilistes vihmametsades rohkem liike). 3)Pindala ja liigirikkus (mida suurem pindala, seda rohkem liike). 4) regionaalne ja lokaalne liigirikkus. *Biodiversiteet on liigirikkus või -erisus. 43. Koosluste struktuur *Ruumiline struktuur: 1.vertikaalne plaan: rindelisus 2.horisontaalne plaan: a) mingi ühe populatsiooni isendite jaotumus (mis võib olla juhuslik, korrapärane ja agregatiivne); b) kahe populatsiooni isendite jaotumise võrdlemine: sõltumatu, assotseerunud; c) kõikide populatsioonide jaotumised lubab leida liikide grupeeringuid *Koosseisuline struktuur *Funktsionaalne struktuur 44. Koosluste levik ruumis erinevad paradigmad *Formatsiooniline paradigma: kooslusi vaadeldi suuremahuliste formatsioonidena *Organitsistlik paradigma: ökoloogilist kooslust käsitleti kui superorganismi. Kooslusi peeti hästi piiritletud üksusteks, mida sai kaardistada
Seda uuritakse kolorimeetriga, mõõdetakse hägussu ja siis isoelektriline punkt. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 28. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. Kolloidlahuste püsivus kineetiline ja agregatiivne Kolloidlahuste püsivus on kolloidlahuste võime säilitada oma olekut s.t. dispergeerimisastet (ei lähe lahuseks ega sademeks). Kineetiline püsivus väljendub osakeste ühtlases jaotuses dispersioonikeskkonnas. Püsivas lahuses toimub osakeste Browni liikumine, mille tagajärel koostis ühtlustub veel täiendavalt. Ühtlane jaotus võimaldab takistada agregeerumist, sest kokkupuudete arv on väiksem (nagu tükilise kolloidi korral).
pnas.org/content/104/46/18123.long see räägib täiesti vastu selle küsimuse eeldusele. 31. Kirjeldage koosluste struktuuri erinevaid aspekte 1) Liigline koosseis; 2) Liigiline mitmekesisus; 3) Ruumiline struktuur. *Ruumiline struktuur: 1.vertikaalne plaan: rindelisus 2.horisontaalne plaan: a) mingi ühe populatsiooni isendite jaotumus (mis võib olla juhuslik, korrapärane ja agregatiivne); b) kahe populatsiooni isendite jaotumise võrdlemine: sõltumatu, assotseerunud; c) kõikide populatsioonide jaotumised lubab leida liikide grupeeringuid *Koosseisuline struktuur *Funktsionaalne struktuur 32. Miks on stabiilse ökotoni liigirikkus tavaliselt suurem kui tema naaberkoosluste liigirikkus? Ökoton järsu muutusega ala ökokliinis. A stable ecotone
! Veri on lüofiliseeritud dispersne süsteem, kus dispersioonikeskkond on plasma ja dispersse faasi moodustavad vererakud (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid). Lisaks veres on mitmeid valke. Erütrotsüütide põhiline füsioloogiline roll on kanda kudedele O2 ja viia välja CO2. Täiskasvanud inimese erütrotsüütide üldpind on umbes 3800 m2. Veri on in vivo agregatiivselt ja sedimentatsiooniliselt püsiv dispersne süsteem. Agregatiivne püsivus on verel tänu tugevale hüdraatkattele rakumembraanide pinnal. Seetõttu rakud omavahel ei ühine. Sedimentatsiooniline püsivus on tagatud vere pideva voolamisega. Voolamise katkemisel veri settib. Sellel efektil põhineb vere kliinilise analüüsi meetod - erütrotsüütide settimiskiiruse määramine. Erütrotsüütide tihedus (1,096 g/cm3) on suurem kui plasmal (1,027 g/cm3), mistõttu need seisvas, hüübimatuks muudetud veres aeglaselt setivad
strateegiad: r- ja K-valik Populatsiooni struktuur: organismide paiknemine ruumis. Geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad, on selle liigi levila e areaal. Territoriaalstruktuur e levik – kirjeldab, kuidas populatsiooni piires on isendid ruumis jaotunud. Ühtlasi väljendab isendite paigutuse iseloomu proovipinnal. Oma kasvukohtades võivad populatsiooni indiviidid olla jaotunud kolmel viisil: 1) Juhuslik. 2) Rühmajaotumus e agregatiivne jaotumus. 3) Ühtlane e regulaarne. Kokkuvõtteks: organismide territoriaalstruktuuri määrab peaasjalikult ära ressursside jaotus ja liigisisesed interaktsioonid. Gruppidesse koondumise põhjused: 1) kasvukeskkonna lokaalsed erinevused; 2) ööpäevased ja sesoonsed muutused ilmastikus; 3) seosed paljunemisperioodiga; 4) sotsiaalsed sidemed (kõrgematel loomadel). ALLEE REEGEL, (Allee printsiip), seaduspärasus, mille järgi asunditena elavate
annaabi.ee 
