Ei mindud enam teotööle. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd toimusid konfliktid talupoegade ja Vene soldate vahel. Talupojad siiski sõdurite vastu ei saanud ning nii mõnigi jättis oma elu. Ühesõnaga oli koguaeg kõne all pärisorjusest vabastamine. Oluliseks osaks sai ka G.H. Merkeli raamat, mis jõudis ka Vene troonipärija Aleksandri lauale. See mõjutas tema edaspidiseid otsuseid Eesti- ja Liivimaa agraarolude muutmiseks. 1802.-1804. aastal jäi pärisorjus siiski püsima, kuid taastati kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Talurahva olukorrale hakkasid tähelepanu pöörama rüütelkondade tasnadil. Ideeks oli valgustusideede levik ning taheti tähelepanu pöörata inimõigustele. 1804. kiideti Liivimaal heaks keskvalitsuse poolt rüütelkonnas valminud talurahvaseadused. Suurt midagi ei muutunud, ainult et nüüd keelustati talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus
Ei mindud enam teotööle. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd toimusid konfliktid talupoegade ja Vene soldate vahel. Talupojad siiski sõdurite vastu ei saanud ning nii mõnigi jättis oma elu. Ühesõnaga oli koguaeg kõne all pärisorjusest vabastamine. Oluliseks osaks sai ka G.H. Merkeli raamat, mis jõudis ka Vene troonipärija Aleksandri lauale. See mõjutas tema edaspidiseid otsuseid Eesti- ja Liivimaa agraarolude muutmiseks. 1802.-1804. aastal jäi pärisorjus siiski püsima, kuid taastati kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Talurahva olukorrale hakkasid tähelepanu pöörama rüütelkondade tasnadil. Ideeks oli valgustusideede levik ning taheti tähelepanu pöörata inimõigustele. 1804. kiideti Liivimaal heaks keskvalitsuse poolt rüütelkonnas valminud talurahvaseadused. Suurt midagi ei muutunud, ainult et nüüd keelustati talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus
(koormised, kaitse tugevdamine jne) Briti sõjalaevad Eesti vetes 19.saj esimesel kümnendil Püüti kohalikke talupoegi väkke värvata Baltisakslased impeeriumi teenistuses Talurahva omavalitsus Esimesed seadused Valgustusideede levik ja inimõigustele tähelepanu pööramine Talupoegade olukorrale pidid tähelepanu pöörama nii keskvalitsus kui ka kohalik aadelkond Agraarolude viletsus tõi reforme Aleksander I ajal 1804. valmis I talurahvaseadus, mis kehtestas omandiõigused ja mõõdetud koormised Pärisorjuse kaotamine 1816 Eestimaal 1819 Liivimaal Ainukesteks jäävateks piiranguteks olid mõningane liikumispiirang ja elukutsepiirang Vabastati ilma maata, seega pidid talud hakkama rentima oma maid turuhinnaga Üleminekuperiood kuni 1830.ndateni
................................................................................ 4 2.1 Reduktsioon Eestis ja Liivimaal....................................................................................... 4 2.2 Talurahva olukord.............................................................................................................5 3. Agraarreformid 18. ning 19.sajandil.......................................................................................5 1.1Valitsuse nõudmised agraarolude parandamiseks..............................................................6 4. Talurahvaseadused..................................................................................................................6 4.1 1802. aasta ,,Iggaüks...".................................................................................................... 7 4.2 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus.............................................................................. 8 4.3 1816
majanduslikku kandevõimet. Puuhoonete asemel hakkasid mõisates kerkima mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega. Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota ning sellega tõsteti talupoegade koormisi. Reformide taotlused. Kujunesid mõisnike rühmitused, kes otsisid kriisist väljapääsu. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. 1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et laenu saamine sõltub nendest sammudest, mis rüütelkond talurahva kaitseks astub. 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused. 1802. a võeti Eestimaa maapäeval vastu Bergi väljapakutud talurahvaregulatiiv. Seaduse olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine.
ümberehitastud Toompea loss Tallnnas, 1784 Tartu raekoda. Tartust sai alguse klassitsislik ehituskunst sammaste ja kaarte rajamisega. Nt kaarsild ja Ülikooli hoone(projekteerijaks Johann Wilhem Krause). REFORMIDE TAOTLUSED Eesti ja Liivimaal kujensid mõisnike rühmitused, kes otsisid kujunevast kriisist väljapääsu. Talurahvaküsimuste arutamine maapäeval kukkus läbi. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla V mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. Garlieb Merkel kirjeldas Liivimaa talupoegade majanduslikku ja õiguslikku seisundit 1796 Saksamaal ilmunud raamatus "Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul", mille otsekohene ja avameelne käsitlus avaldas Euroopa lugejale sügavat mõju. Samasuguse teravusega kritiseeris Eestimaa pärisorjust Petri raamatus " Eestimaa ja eestlased". 1801 võimule tulnud keiser Aleksander I oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke
· majandus o kulud ületasid tulud, aadlikud priiskasid edasi o mõisamajandus oli vanal kujul ennast ammendanud, talupoegade koormisi ei olnud võimalik lõpmatuseni tõsta o kriis põllumajanduses (viljamüügitulud vähenesid) o osa mõisnikest ei tahtnud enam vastutada talupoegade eest · poliitiline o Vene keskvalitsust oli hakanud suhtuma kriitiliselt balti agraarolude suhtes + mõisamajanduse skeem (kuidas oli võimalik ehitada häärbereid, uued tuluallikad) Algselt müüd Lääne-Euroopasse ja Venemaale vilja, vilja põletamisel sai viina, mida müüdi vene sõjaväele, sellest järele jäänud praak toideti nuumpullidele, kelle sõnnikuga sai jällegi väetada vilja (nuumpullid läksid ka Venemaale). Samuti oli sissetulekuallikateks koormised. · 1919 maareform MÕISATE KAOTAMINE 7
majandus o kulud ületasid tulud, aadlikud priiskasid edasi o mõisamajandus oli vanal kujul ennast ammendanud, talupoegade koormisi ei olnud võimalik lõpmatuseni tõsta o kriis põllumajanduses (viljamüügitulud vähenesid) o osa mõisnikest ei tahtnud enam vastutada talupoegade eest poliitiline o Vene keskvalitsust oli hakanud suhtuma kriitiliselt balti agraarolude suhtes + mõisamajanduse skeem (kuidas oli võimalik ehitada häärbereid, uued tuluallikad) Algselt müüd Lääne-Euroopasse ja Venemaale vilja, vilja põletamisel sai viina, mida müüdi vene sõjaväele, sellest järele jäänud praak toideti nuumpullidele, kelle sõnnikuga sai jällegi väetada vilja (nuumpullid läksid ka Venemaale). Samuti oli sissetulekuallikateks koormised. 1919 – maareform MÕISATE KAOTAMINE 7
Suured sotsiaalsed vapustused toovad kaasa selle, et Nikolai II ei saa kõikidest oma põhimõtetest kinni pidada ja on sunnitud järeleandmisi tegema. Nii kutsutaksegi kokku esimest korda Riigiduuma. Riigiduuma kokkukutsumine ei toimunud Nikolai II initsatiivil. Kui Nikolai II poleks teinud järeleandmisi, oleks kriis ühiskonnas süvenenud ja lõpuks jõudnud ka valitsejani. Fjodor Stolõpin tegutses üsna aktiivselt peaministrina 19061911. Seda aega võib pidada reformide ajaks. Toimus agraarolude ümberkorraldamine Venemaal. Maaprobleem oli teravnenud, mille pärast hakkas riik toetama talupoegade ümberasumist Siberisse, kus oli palju vaba maad. Ümberasumispoliitika taga oli ka soov leevendada sotsiaalseid pingeid ühiskonnas. Vabatahtliku ümberasumispoliitika raames saadeti Siberisse ka neid talupoegi, kes võimudega pahuksis olid olnud. Stolõpini jaoks oli tähtis kasvatada talupoegadest eraomanikud, mis oli asi, millele varem tähelepanu ei pööratud.
võtlusele üeskutsed «sortsilaste» vastu kihutavad eesti lugejates tahtmata päitud viha sakslaste (kirikuõetajate ja mõsnike) vastu ües ... Jutustustest teada saades oma isade otsekui õnelikust minevikust enne saksa võmu, tunneb lihtne lugeja veelgi süavamalt oma praeguse olukorra kibedust, ja ta vaimusilma ette tekib tahtmatult turne tulevik, temas hakkab arenema igatsev unistus selgemaist tulevikupävadest... Nende ilmumise sihiks on rahva kirgede üesäsitamine maksvate agraarolude vastu.» Kuberner arvab ajaloolised jutustused olevat mõutanud ka Narva tö olisrahutusi ja põjustanud isegi «sotsialistlikke vaateid». Eriti ohtlikest jutustustest, sealhulgas muidugi «Tasujast», esitab kuberner üemusele üsikasjalised sisukokkuvõted ja teeb koguni ettepaneku võmaluse korral teosed ara korjata, igatahes aga edaspidi taoliste kirjatö ode trükimine hoopis keelata («Hs apXMBa KH. C. B. LUaxoBCKoro», III, 1910, lk. 276 j.)
annaabi.ee 
