Seerum defibrineeritud vereplasma, plasmast on eemaldatud fibrinogeen, mis osaleb vere hüübimisel. Kui fibrinogeen on eemaldatud, ei teki vere hüübimist. Seerum on niimoodi kokkukleepumisvaba. Naatriumtsitraat- üks lahus, mis muudab vere hüübimatuks. Aitab kahest seerumist. Seerumid tilgutatakse klaasile, siis lisatakse igale seerumile tilk või kaks verd ja vaadatakse, kas tekib aglutinatsioon või mitte. Kui ei teki aglutinatsioone, pole aglutinogeene! Juhul kui aglutinatsioon on anti-A seerumiga, siis veres on A-aglutinogeen.
Tekkinud ühend Hb(O2)4 oksühemoglobiin. Hb konts meestel on 140-170g/l, naistel 120-160 g/l. Keskmine korbuskulaarne hemoglobiin HbE iseloomustab üksiku erütrotsüüdi keskmist absoluutset hemoglobiinisisaldust. Vere kogumahust on vereplasmast 54-59 % ja vereliblesid 41-46 % . Hemtokrit näitab kui seere osa vere kogumahust moodustavad vererakud. Erütrotsüüdid mood vereloblede mahust 99%. Erütrotsüütide pinnal leidub erinevaid antiggensete omadustega glükolipiide- aglutinogeene ning vereplasmas antikehadena toimivaid gamma-globuliinide fraktsiooni kuuluvaid spetsiifilisi antikehasid-aglutiniine. Kõigeolulisem on D-antigeen, kui see esineb on vesi reesuspositiivne(Rh) HINGAMINE Kopsude ventillatsioonil viiakse iga hingetõmbega teatud hulk atmosfääriõhku kopsudesse ja tuuakse välja sama või ligikaudu võrdne kogus kopsudes olevast gaasisegust. Spirograafia- kopsude ventsillastsioonil osalevate gaasiruumalade registreerimine
Hüpotooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on madalam kui vereplasma osmootne rõhk. 4.Missugused erütrotsüütide omadused määravad veregruppide ABO-süsteemi? Aglutinogeenide (entigeen erütrotsüütidel) ja aglutiniinide (entikehad seerumis) esinemine. Aglutinogeeni kokkusaamisel samanimelise aglutiiniga toimub antigeen-antikeha reaktsioon punaliblede kokkukleepumine e hemolüüs. 0-veregrupp ei ole aglutinogeene A - A aglutinogeen B B aglutiongeen AB A ja B aglutinogeenid 5.Millised aglutiniinid esinevad 0, A, B ja AB grupi vereseerumis? 0 anti-A ja anti-A A anti-B B anti-A AB ei ole aglutiine 6.Millal võib tekkida "reesuskonflikt" ema ja loote vahel? Reesuskonflikt võib tekkida siis, kui emal on Rh+ ja isal Rh- reesusgrupp ning selle tulemusena lapsel on emast erinev veregrupp (Rh-). 85% inimestest on Rh+, st neil esineb D-antigeen
määratakse grupp ABO süsteemis (4 gruppi), Rh süsteemis (2 gruppi) ja “üldsobivus” muude, nõrgemate süsteemide (MNS, Lewis jne.) suhtes kokku. Veregrupid (jätk) ABO süsteem : A grupp – erütrotsüüdi pinnal aglutinogeen A, plasmas aglutiniin b; B grupp – erütrotsüüdi pinnal aglutinogeen B, plasmas aglutiniin a; AB grupp - erütrotsüüdi pinnal aglutinogeenid A ja B, plasmas pole ei a ega b aglutiniine; O grupp – erütrotsüütides pole ei A ega B aglutinogeene, plasmas nii a kui b aglutiniinid. Rh süsteem: ca 85%-l inimestest on erütrotsüütides Rh (ehk D) antigeen – need on RH+ grupp, muud on Rh-. Kui Rh+ erütrotsüüdid satuvad RH- inimese verre, tekivad nende vastu rh antikehad. Süda Cor Vereringed: A.Suur – e. süsteemne e. “kehavereringe”: Algab aordiga südame vasakust vatsakesest, läbib kõik elundid, lõpeb ülemise ja alumise õõnesveeni ning südame pärgurkega südame paremas kojas
Vereülekande puhul arvestatakse erütrotsüütide omadust teatud tingimustel trombideks kokku kleepuda. Seda nähtust nimetatakse aglutinatsiooniks. Erütrotsüütide aglutinatsioon põhjustab raskeid häireid ja võib saada surma põhjuseks. Aglutinatsiooni põhjustavad erilised ained aglutiniinid (kokkukleepivad ained) ja aglutinogeenid (kokkukleepuvad ained). Aglutiniinid on vereplasmas, aglutinogeenind erütrotsüütides. Aglutiniine ja aglutinogeene on kahte liiki. Grupi nimetus Plasmas sisalduvad Erütrotsüütides sisalduvad aglutiniinid aglutinogeenid Esimene grupp (I,0) , Puuduvad Teine grupp (II, A) A Kolmas grupp (III, B) B Neljas grupp (IV, AB) Puuduvad AB
purskavad välja ained, mis moodustavad peene valkvõrgustiku. · Tekkinud verehüüve suleb avause veresoone seinas normaalsel hüübimisel 38 minuti jooksul. · Kaodanud 1/3 oma verest võib inimene surra (päästa võib vere ülekanne) · Ülesanne : vere hüübimine Hemofiilia e. verehüübimatus on pärilik haigus, kus inimese veri ei hüübi. Veregrupid kõik neli gruppi ei sobi omavahel kokku, sest sisaldavad erinevaid osakesi e.aglutinogeene. Segades valed grupid tekib tahke sültjas mass, sest erinevad osakesed kleepuvad kokku. 0 (I) A (II) B (III) AB (IV) Veregrupid Inimestel on neli veregruppi. Vajadusel saab vereülekande korral aidata teisele veidi oma verd loovutades. Neli gruppi ei sobi omavahel kokku, sest sisaldavad erinevaid osakesi e. aglutinogeene.
Seesmine faktor on glükoproteiin, mis tekib mao limaskestas.Välimine faktor on vitamiin B12, mis muudetakse seesmise faktori abil imenduvaks. Erütropoetiin on glükoproteiin, mis tekib neerudes ja stimuleerib luuüdis erütrotsüütide rea tüvirakkude diferentseerumist ja paljunemist. Sellega kasvab hemoglobiini sünteesivate erütroblastide hulk. Antigeenseid omadusi: erütrotsüüdi pinnal võib olla 2 sorti antigeene ehk aglutinogeene (kas A või B või mõlemad korraga). Vereplasma sisaldab AB0 süsteemi vastaseid antikehi ehk aglutiniine (kas anti-A või anti-B või mõlemad korraga). Vastsündinu veri antikehi ei sisalda, need tekivad 1.eluaasta jooksul nende antigeenide vastu, mida oma erütrotsüütide pinnal ei esine. Vale veregruppi lisades trombide teke. Leukotsüüdid Valgeliblesid on 4-10*10 astmes 9 ühes liitris veres. määratakse samamoodi nagu punaliblesid.
annaabi.ee 
