ja metafooride) kaudu esile tstetud levalt mjuvaid omadusi. (Orjusplve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u r m ) Isikustamist svendades kneleb Koidula, kuidas rahva valust knelevad linnud, pilved, tuuled. Kui vtta kokku kik Koidula luuletused, siis on nha, et nende vlisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavrsilisi stroofe, kusjuures vrsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste snastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderhulised laused, apostrofeerimine, kigi heakla vahendite rhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked vrdlused ja metafoorid. lesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaalrika krval on Koidula luule teiseks thtsamaks alaks looduslrika, mida luuletuste arvult vib asetada isegi esikohale.
Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda''
Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda''
mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u rm) Isikustamist süvendades kõneleb Koidula, kuidas rahva valust kõnelevad linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid. Ülesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale.
(Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u r m ) Isikustamist süvendades kõneleb Koidula, kuidas rahva valust kõnelevad linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid. Ülesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale
Isikustamist süvendades kõneleb Lydia Koidula, kuidas rahva valust räägivad ja jutustavad linnud, pilved ja tuuled. Kui võtta kokku kõik Lydia Koidula luuletused mis ta kirjutanud on, siis on näha, et nende välisvorm on vägagi mitmekesine. Näiteks on seal kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksa värsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub suhteliselt pidevalt. Erinevalt teistest luule stiilidest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Lydia Koidula luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil koos sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega. Näiteks tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon ja veel rohked võrdlused ja metafoorid. Isamaalise üürika kõrval on Lydia Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduse üürika.
Isikustamist süvendades kõneleb Lydia Koidula, kuidas rahva valust räägivad ja jutustavad linnud, pilved ja tuuled. Kui võtta kokku kõik Lydia Koidula luuletused mis ta kirjutanud on, siis on näha, et nende välisvorm on vägagi mitmekesine. Näiteks on seal kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksa värsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub suhteliselt pidevalt. Erinevalt teistest luule stiilidest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Lydia Koidula luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil koos sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega. Näiteks tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon ja veel rohked võrdlused ja metafoorid. Isamaalise üürika kõrval on Lydia Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduse üürika.
Pärislinlasena ja erudiidina pole Krossil olnud võimalust süveneda loodusesse. Kõige erksamgi looduspilt on vaid äratõukeks mingi mõtiskluse juurde, võrdkujuks filosoofilisele või sotsiaalsele üldistusele.Tema looming tervikuna mõtteluule ja intellektuaalne luule. Eelistab seista teadmiste suhteliselt kindlal graniitalusel. ,,Söerikastaja" 1958 - Krossi kõige algatuslikum kogu, mis küttis kirgi kuumaks ilmumise hetkel. Läbis valikufiltri, toonitas agiteerivat, üleskutsuvat, hukkamõistvat poolt. Sellest kogust tulvab tarmukust, hoogu ja energiat.Esile tooks luuletuse ,,Saun" - vihjab puhastusele ja selle vajalikkusele meie ühiskonnas.Protsetivaimust vaba luuletus ,,Linnud" - peale linnualauluelamuse ei tasu midagi otsida. 3. I Romaan. J.D.Salingeri ,,Kuristik rukkis" : kokkuvõte süzeest; Holdeni iseloomustus; teose peamõte. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses
annaabi.ee 
