võõrandumisele tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas. Küsimused 1) Kas kirjandusteos toetab (teadlikult või alateadlikult) kapitalistlikke, imperialistlikke või teatud klassiväärtusi? Kriitiku eesmärk on teose neid aspekte paljastada 2) Kas teos kritiseerib kapitalismi, imperialismi või teatud klassiväärtusi? Kuidas tekst sellist ideoloogiat paljastab ja kutsub üles rõhuvate ühiskondlik-majanduslike jõudude kriitikale? 3) Kas teos toetab nii marksistlikku agendat (punkt 2) kui kapitalistlikku & imperialistlikku agendat? Teisisõnu, kas tekst on ideoloogiliselt vastuoluline? 4) Kuidas peegeldab kirjandusteos (teadlikult või alateadlikult) kirjutamise/sündmuste toimumise ajaperioodi ühiskondlikke tingimusi ja kuidas on need seotud klassivõitlusega? 4. Feministlik kirjandusteooria. Lähtekohad: 1) Lääne tsivilisatsioon on valdavalt patriarhaalne, st. mehele keskendunud ja meeste poolt
võõrandumisele tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas. Küsimused 1) Kas kirjandusteos toetab (teadlikult või alateadlikult) kapitalistlikke, imperialistlikke või teatud klassiväärtusi? Kriitiku eesmärk on teose neid aspekte paljastada 2) Kas teos kritiseerib kapitalismi, imperialismi või teatud klassiväärtusi? Kuidas tekst sellist ideoloogiat paljastab ja kutsub üles rõhuvate ühiskondlik-majanduslike jõudude kriitikale? 3) Kas teos toetab nii marksistlikku agendat (punkt 2) kui kapitalistlikku & imperialistlikku agendat? Teisisõnu, kas tekst on ideoloogiliselt vastuoluline? 4) Kuidas peegeldab kirjandusteos (teadlikult või alateadlikult) kirjutamise/sündmuste toimumise ajaperioodi ühiskondlikke tingimusi ja kuidas on need seotud klassivõitlusega? 4. Feministlik kirjandusteooria. Lähtekohad: 1) Lääne tsivilisatsioon on valdavalt patriarhaalne, st. mehele keskendunud ja meeste poolt
vaidlustatavaks. Tõusis rahvakoosoleku (tribuutsete komiitside) osa Rooma poliitikas. Populaarid need, kes enda tahet rahvakoosoleku toel läbi viisid. Optimaadid senati autoriteeri kindlustavad poliitikud. Mariuse reform: sõjaväe peajõud palgasõdurid, kes tihedalt seotud enda pealikuga, mistõttu kasvas väepealike poliitiline tähtsus. Armee muutus väepealiku eraarmeeks, millega sai enda poliitilist agendat ajada. 4. Liitlassõda 1.saj: liitlased tahtsid saada alates Gracchuse reformidest Rooma kodakondsust ning 91 eKr algas seetõttu ülestõus. 89 eKr lubas Rooma kodakondsuse kõigile itaallastele ning suutsid tänu sellele Itaalia taasalistada. Liitlassõjaga kaotas Rooma linnriigi staatuse ning tervel Itaalial oli võimalus teha poliitilist karjääri. 5. Kodusõda ja Sulla diktatuur. Liitlassõja ajal alustas hellenistlik kuningas Mithridates VI Eupator Väike-Aasias Rooma vastast
imperialistlikke või teatud klassiväärtusi? 25 b) Kas teos kritiseerib kapitalismi ja imperialismi? Kuidas tekst sellist ideoloogiat paljastab , kuidas kutsub üles rõhuvate ühiskondlik-majanduslike jõudude kriitikale? c) Kas tekst on ideoloogiliselt vastuoluline, st et toetab nii marksistlikku kui kapitalistlikku & imperialistlikku agendat? d) Kuidas peegeldab kirjandusteos (teadlikult või alateadlikult) kirjutamise/sündmuste toimumise ajaperioodi ühiskondlikke tingimusi ja kuidas on need seotud klassivõitlusega? FEMINISTLIK KIRJANDUSTEOORIA Soouurimuslik perspektiiv. Feminismi alustekstid: Virinia Woolf ,,Oma tuba"; De Beauvoir ,,Teine sugupool" (ühiskond määrab normid, järelikult saab neid muuta). Mary Wollstonecraft ,,Naise õiguste kaitseks"; John Stuart Mill ,,Naiste allasurutus".
euroopa tsivilisatsioon, kas Narva jõe piir ikka õige ja eesti oleks arvatud teise tsivilisatsiooni alla kuuluma. Ühelt poolt on tegemist väga laia mõõtkavaga teooriaga, kuid praktilises geograafias need piirid võbelevad mitu korda edasi tagasi. Tsivilisatsioonidel selliseid selgeid piire ei ole. Tegemist teoreetilise konstruktsiooniga, mis püüab kul.morfoloogilisi argumente ära kasutades põhjendada selgepiirilist poliitilist agendat. Lahendused, mida ta pakub ei ole sellised tasemel, et neid võiks tõsiselt võtta. Modernsus: Kultuuriarengu problemaatika. Arengumudelil põhinevad teooriad: kõik kultuurid läbivad arengus teatud sarnased faasid ja jõuavad samade tulemusteni. nt. Marx: kõik ühiskonnad: orjandus, feodaal, kapitalism, sotsialism. Globaliseerumise tagajärjel: modernsus on levinud ülemaailma. On väga vähe kohti, mis ei ole modernse maailma kontakti sattunud.
Keskkonnakaitse Fond, Greepeace U.S.A., Izaak Waltoni Liiga jt. Viimaste hinnangute kohaselt eksisteerib USAs praeguseks juba üle 10 000 keskkonnakaitsealase huvigrupi, mis kõik soovivad edendada poliitikaid, kontrollimaks saastamist, võitlemaks kliima soojenemisega ning kaitsmaks kõrbealasid ja ohustatud liike. (Patterson, 2013, p. 226; G. C. Edwards et.al., 2014, p. 350) Enamik kodanikualgatuslikke huvigruppe omavad teemapõhist poliitilist agendat, mis tähendab, et tegu on nn. üksikprobleemi huvigruppidega (single issue groups). Selliste huvigruppide arv on viimase poole sajandi jooksul jõudasalt kasvanud ja nad avaldavad valitsusele survet pea igas mõeldavad poliitikavaldkonnas. Üksikprobleemi huvigruppide alla kuuluvad nt Üleriigiline Laskurite Liit (NRA), mis pooldab igaühe õigust omada käsirelvi ning vintpüsse, ja Üleriigiline Abordiõiguse Tegevusliiga (NARAL), mis võitleb naiste õiguste eest teha aborti
Iga riigi nõukogu eesistumise prerioodi jooksul kaks korda. Kõik istungid toimuvad Brüsselis. Formaalselt kehtivad kaks päeva. Kõikide ettevalmistuste eest vastutab GAERC (välisministrite nõukogu). Eesituja riigi valitsusjuhid ka aktiivselt ja avalikult osalevad istungite ettevalmistamises. Nad vastutavad istungite agenda eest. Agenda valismist mõjutab tihti: eelneva istungite agenda, komisjoni poolt esitatud eelnõu, mis vajab vastuvõtmist, olukord välismaal. On teatud agendat, mida lihtsalt ei saa mööda minna nende olulisuse tõttu, näiteks majanduslik seisukord EL-is. Ülemkogukogu on suhtelisel vaba selles, mida ta teeb mida mitte. Palju sõltub ülemkogu liikmetest ja tingimustest. Peamised teemad millega Ülemkogu kokkupuutub on: EL-i kasv ja areng, konstitutsioonilised ja institutsioonilised küsimused, majandus- ja rahanduspoliitika, välissuhted ja sisepoliitika. Euroopa Parlament Euroopa Parlament (antud institutsioon kannab seda nime alates 1962
annaabi.ee 
