tagajärjed elule Maal. Mida rohkem on kasvuhoonegaase atmosfääris, seda enam nad infrapunakiirgust neelavad ning seda vähem pääseb soojus takistusteta kosmosesse ergo seda kõrgemaks kujuneb Maa keskmine pinnatemperatuur. Kõrgemate temperatuuri tõttu suurenenud aurustumine soojendab veelgi atmosfääri, sest tõuseb atmosfääri keskmine veeaurusisaldus. Veeauru mahasadamist takistavad tööstustegevuse käigus tekkivad ülipisikesed (umbes 0,1 m ja alla selle) aerosooliosakesed, mis oma väiksuse tõttu ei kogu enese ümber vee näol piisavalt palju ballasti, et maha sadada. Nii jääb palju veeauru taevasse. Rohkem veeauru atmosfääris tähendab rohkem soojenemist ja seega veelgi enam veeauru atmosfääris. Sellist protsessi, kus mingi nähtus kutsub esile enda jätkumist, nimetatakse positiivseks tagasisideks. Vastupidist protsessi, kus mingi nähtus nõrgestab mehhanisme, mis teda taastoodavad, kutsutakse negatiivseks tagasisideks
otsesed tagajärjed elule Maal. Mida rohkem on kasvuhoonegaase atmosfääris, seda enam nad infrapunakiirgust neelavad ning seda vähem pääseb soojus takistusteta kosmosesse ergo seda kõrgemaks kujuneb Maa keskmine pinnatemperatuur. Kõrgemate temperatuuri tõttu suurenenud aurustumine soojendab veelgi atmosfääri, sest tõuseb atmosfääri keskmine veeaurusisaldus. Veeauru mahasadamist takistavad tööstustegevuse käigus tekkivad ülipisikesed (umbes 0,1 m ja alla selle) aerosooliosakesed, mis oma väiksuse tõttu ei kogu enese ümber vee näol piisavalt palju ballasti, et maha sadada. Nii jääb palju veeauru taevasse. Rohkem veeauru atmosfääris tähendab rohkem soojenemist ja seega veelgi enam veeauru atmosfääris. Sellist protsessi, kus mingi nähtus kutsub esile enda jätkumist, nimetatakse positiivseks tagasisideks.
o Ventiiliga balloon o Passiivne koguja o Immutatud filter o Mullitaja · Millises järjestuses (õhuvoolu suunas) paiknevad NO2 pumbatava reaalaja-analüüsi seadme komponendid? o 1. Sisendava o 2.Aerosoolifilter o 3.UV-luminessenstsdetektor o 4. Vooluhulga mõõtur-regulaator o 5. Pump o 6. Väljundava · Isokineetiline proovivõtt milles seisneb? Ideaaltingimused ja praktika? o Kuna aerosooliosakesed on õhu molekulidest mitu suurusjärku raskemad, siis järskudel õhu voolukiiruse ja suuna muutustel jätkavad nad inertsist mõnda aega vana liikumist. See põhjustab kontsentratsiooni moonutusi. Seetõttu tuleks aerosooli uurimisel ideaalis suunata õhuvool mõõteriista välisel voolikiirusel (tuule kiirusel). Praktikas pole see võimalik, kuna tagada tuleb mõõteriista stabiilne tööreziim ning ka
sellel otsesed tagajärjed elule Maal. Mida rohkem on kasvuhoonegaase atmosfääris, seda enam nad infrapunakiirgust neelavad ning seda vähem pääseb soojus takistusteta kosmosesse ergo seda kõrgemaks kujuneb Maa keskmine pinnatemperatuur. Kõrgemate temperatuuri tõttu suurenenud aurustumine soojendab veelgi atmosfääri, sest tõuseb atmosfääri keskmine veeaurusisaldus. Veeauru mahasadamist takistavad tööstustegevuse käigus tekkivad ülipisikesed (umbes 0,1µm ja alla selle) aerosooliosakesed, mis oma väiksuse tõttu ei kogu enese ümber vee näol piisavalt palju ballasti, et maha sadada. Nii jääb palju veeauru taevasse. Rohkem veeauru atmosfääris tähendab rohkem soojenemist ja seega veelgi enam veeauru atmosfääris. Sellist protsessi, kus mingi nähtus kutsub esile enda jätkumist, nimetatakse positiivseks tagasisideks. Vastupidist protsessi, kus mingi nähtus nõrgestab mehhanisme, mis teda taastoodavad, kutsutakse negatiivseks tagasisideks
56%. Infrapunane kiirgus u. 36%. Tunneme soojuskiirgusena 20. Mis on solaarkonstant? Solaarkonstant on Maa atmosfääri ülakihile risti langeva päikesekiirguse intensiivsus Maa keskmisel kaugusel Päikesest. Solaarkonstandi väärtuseks on ligikaudu 1366 W/m² (vatti ruutmeetrile) 21. Millised tegurid mõjutavad Päikese otsekiirguse nõrgenemist atmosfääris? Otsekiirguse nõrgenemise põhjused - nn ideaalne atmosfäär (hüpoteetiline mudelatmosfäär, kus puuduvad veeaur ja aerosooliosakesed) neelab ja hajutab kokku ca 18%. - neeldumine veeaurus: 9-16%. Muutlik osa, sõltub atmosfääri veeaurusisaldusest. - hajumine ja neeldumine aerosooliosakestes (tolm, suits): 7-16%, väga muutlik osa, kirjeldab atmosfääri saastumist. 22. Mis on albeedo? Kui suur on ligikaudu looduslike pindade albeedo? Peegeldusvõime e albeedo näitab kui suur osa kehale langevast kiirgusenergiast peegeldatakse tagasi. Enamus looduslikke pindu peegeldavad tagasi 10-30% pealelangevast energiast.
o 78% lämmastikku o 20.9% hapnikku o 0.93% argooni o 0.0375% süsihappegaasi Lisandgaasid · Lisandgaase, mis jagunevad kaheks, on atmosfääris üliväikestes kogustes ja nende kogust väljendatakse ühikutes ppm [1 ppm parts per million ühe miljoni õhumolekuli kohta esineb ainult 1 lisandgaasi molekul]: o Püsivad: He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O o Ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed Aerosooliosakesed Sellised osakesed võivad olla nii tahked kui vedelad, suurusega 2-3 nm kuni ka 50 um. Need võivad sattuda õhku maapinnalt: tolm, suits, inimtegevuse heitmed, või tekivad õhus. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm, elementaarne süsinik, mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel, mis esineb peamiselt SO4-2 ioonidena. Õhu füüsikalised omadused · Toatemperatuuril gaasilises olekus · Värvusetu · Lõhnatu · Maitsetu · Kokkusurutav
Tähtsuselt järgmised kavuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4). Seega on kasvuhooneefekt elu jaoks Maal loomulik kaaslane. Kui aga kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris muutuvad, mõjutab see otseselt väga palju elu Maal. Kõrgemate temperatuuride tõttu suurenenud aurustumine soojendab veelgi atmosfääri, sest tõuseb atmosfääri keskmine veeaurusisaldus. Veeauru mahasadamist takistavad tööstustegevuse käigus tekkivad ülipisikesed aerosooliosakesed, mis oma väiksuse tõttu ei kogu enese ümber vee näol piisavalt palju ballasti, et maha sadada. Nii jääb palju veeauru taevasse. Rohkem veeauru atmosfääris tähendab rohkem soojenemist ja seega veelgi enam veeauru atmosfääris. 4 Põhilistest kasvuhoonegaasidest: H2O veeaur Veeaur on suhteliselt nõrk kasvuhoonegaas, kuid see-eest on teda atmosfääris suhteliselt palju - kuni
varjatud soojus ja sel juhul on langus umbes 0,6° saja meetri kohta (temperatuuri märgadiabaatiline gradient), ent viimane pole konstant ja selle väärtus sõltub õhurõhust ning temperatuurist. Kondenseerumine on võimalik ka sooja ja külma õhumassi segunemisel, näiteks veekogudega seotud udud tekivad sageli niiviisi. Kondensatsioonituumadena käituvad meresoola kübemed, tahmaosakesed, bakterid jt hügroskoopsete omadustega aerosooliosakesed. Sellised tuumakesed on väga olulised kondenseerumisel, sest vastasel juhul pilvi ei tekiks, isegi kui õhk oleks üleküllastunud. Oluline on pilvede tekkimisel ka ümbritseva õhumassi temperatuuri muutus kõrguse suurenedes näiteks piisavalt suure vertikaalse negatiivse temperatuurigradiendi puhul on vertikaalsed õhuvoolud soodustatud ja seega samuti pilvede tekkimine. Sel viisil tekivad konvektsioonipilved.
temperatuuril qk = 2257 kJ/kg. 5.11. Termodünaamilised protsessid atmosfääris. Nagu juba p. 5.8 viidatud, toimuvad Päikese, maa- (vee-)pinna, atmosfääri ja kosmilise ruumi vahel pidevad energiavahetusprotsessid. Maapind kiirgab pidevalt pikalainelist infrapunast elektromagnetkiirgust, päeval jälle neelab lühemalainelist päikesekiirgust. Mõlemat kiirgust neelab mõningal määral ka õhk, eriti aga selles hõljuvad vedelad ja tahked lisandid (pilve- ja udutilgad, aerosooliosakesed). Kiirgust neelanud maapind soojeneb, soojusvahetus maapinnalähedase õhukihiga tekitab turbulentse tõusva konvektsioonivoolu, mis tõustes adiabaatiliselt paisub, jahtudes sealjuures. Kui tõusev õhuvool lähtub kuivalt maapinnalt, siis on tegemist kuivadiabaatilise paisumisega, õhk jahtub ligilähedaselt 1 K 100 m kohta. Kui aga Päike kuumutab märga maapinda või veepinda, siis sisaldab tõusev
Peale väävelhappe leidub atmosfääris ka soolhapet , kuid see on enamasti gaasilises olekus." (Eerme 1993, lk. 165). Olulised väävligaaside allikaks on tugevad vulkaanipursked. O.Avaste(1990) andmeil kajastub sellise purske jrelmõju stratosfääri aerosooli koguhulgas 2-3 aastat. See on tingitud väävligaasidest tekkivatest aerosoolidest. Näiteks 1991 aasta juunis toimus Pinotubo vulkaani tugev purse. E.Kyrö(1993) andmeil levisid sama aasta suvel ja sügise jooksul aerosooliosakesed ümber kogu maakera, kusjuures suurim aerosooli kontsentratsioon oli 10-20 km kõrgusel. Vulkaaniline tuhk ei püsi K.Eerme(1993) andmeil stratosfääris siiski üle pooleteise kuu. Erndiks osutus siin Krakatau vulkaani purse, mis toimus 1883 ja paiskas kuni 80 km kõrgusele atmosfääri 18 km3 tuhka. ENE nr 4 (1972) andmeil püsis see tuhk stratosfääris aastaid. Vulkaanipurskeist mõjutamata ajal püsib atmosfääris fooniaerosool.