BAKTERID 8. Klass Koostas E.Torv Suurus ja hulk • Väikesed - 0,5 -5 µm • Väikseim bakter (rakk) mükoplasma 0,2-0,3 µm suurim 0,75 µm Ühes piimatilgas u 100 000 bakterit Ühes magevee tilgas 1 mln bakterit Inimese nahal on rohkem baktereid kui kehas rakke – kokku inimesel u 3 kg Bakterid on eeltuumsed • Neil puudub selge tuum (pärilikkus aine on rõngana tsütoplasmas) • Väikseimad organismid • Vastupidavad • Neid on nii aeroobe kui anaeroobe • vajavad hapniku ei vaja hapniku Bakterid on üherakulised erineva kujuga A – kepikesed e. batsillid DBC – kokid e. kerabakterid (streptokokk, stafülokokk ja diplokokk) E- spirillid- spiraalsed veel keeritsbakterid F – punguvad v. jätketega (vibrioon) ja niitjad Bakteriraku ehitus Piilid Limakapsel Kest Membraan Pärilikkusaine Vibur
Sissejuhatus Spordialaks valisin suusatamise. Murdmaasuusatamisel on põhilseks energiatootmise mehhanismiks aeroobe mehhanism, mille puhul saadake energiat läbi oksüdatiivse fosforüülimise rasvade ja glükogeeni arvelt. Oluline on piisav hapniku juurdevool. Murdmaasuustamine on tüüpiline jõuvastupidavuse ala, millele olulisel määral lisandub ka kiirusjõu komponent. Treeningaasta võib jagada viieks perioodiks: ülemineku periood, üldettevalmistav, põhiettevalmistav, erialane ettevalmistav ja võistlusperiood. Tippvorm ajastatakse sõltuvalt olulisematest võistlustest, kus tahetakse
Plaatpastöörid Ekstra õhukesekihiline termiline töötlus 6 Säilivusaeg: 10 päeva temperatuuril 4°C Alternatiivsed meetodid: Temperatuur+mikrolainetöötlus: 72°C, 2450mHZ Raadiolainetöötlus: 20-70kHZ; 30-40kV/cm Kuumtöödeldud piima mikrobioloogilised nõuded: Kõrgpastööritud piim: Pärast 5 päevast inkubeerimist temperatuuril 5°C mesofiilseid aeroobe <50 000CFU/ml, ei leidu kolivore, L.monocytogenest, Salmonellat Ultrakõrgpastööritud piim: Pärast 15 päeva inkubeerimist temperatuuril 30°C mesofiilseid aeroobe <100CFU/ml, ei leidu kolivorma, L.monocytogenest ega Salmonellat Kui termiseeritud piima valmistamiseks kasutatavat lehmatoorpiima ei kuumtöödelda 36h jooksul pärast ettevõttesse saabumist, tuleb määrata mikroorganismide arv toorpiimas temperatuuril 30°C
· O konsentratsioon õhus on 21% · Elu tekkis ilmselt ilma O-ta ja hapnik tekkis atmosfääri kui tekkisid sinivetikad · Mikroobid suhtuvad hapnikku erinevalt ja jagatakse selle alusel: Aeroobid o Vajavad eluks O-te Orgaanilise või anorgaanilise aine oksüdatsiooniks (hapnik kui terminaalne elektronaktseptor) Hapnik lülitub oksüdatsioonil substraati o Et aeroobe laboris kasvatada tuleb neid aereerida (loksutada, läbi puhumine steriilse õhuga jne) o Mikroaerofiilid aeroroobid aga kõrged O konsentratsioonid on toksilised Fakultatiivsed anaeroobid o Saavad energiat hapnikuseoselisest metabolismist o Taluvad hästi hapnikku o Hapniku puudumisel võivad ümber lülituda kääritamisele või anaeroobsele hingamisele
Prokarüoodid - väga väikesed, diameeter on 1 - 10 µm, üherakulised, ümardunud otstega pulgakujulised või hoopis teistsugused organismid, mõnikord on rakud liitunud ahelateks. sisaldavad piisavalt nukleiinhappeid, et sünteesida valke , minimaalne erinevate valkude kogus, mida rakk eluks vajab, 750 valgu tüüpi (sünteesitakse mükoplasmades)(üks eukarüootne rakk toodab keskmiselt 10 000 20 000 erinevat valku). ainevahetuselt nii anaeroobe kui aeroobe . nii autotroofe kui ka heterotroofe nii kemosünteesijaid kui ka fotosünteesijaid . leidub maakera kõigis võimalikes elupaikades, ka sellistes, kus eukarüootsed rakud ei saa hakkama: kuumades happelistes allikates, väga soolastes veekogudes, ookeani pimedates süvikutes 7. Bakteriraku ehitus ja selle omapära iseloomustus? väljaspool rakukesta viburid ehk flagellad või ripsmed või kiud ehk piilid ehk fimbriad viburid erilisest valgust -
· Praegune hõimkonna himetus tuletatud Kreeka jumala Proteuse nimest, kel oli palju kujusid. See võiks iseloomustada proteobakterite hõimkonna kirjusust. · Kuigi hõimkond on fenotüübiliselt hästi kirju, eristub ta ühtse rühmana 16SrRNA järjestuste alusel ja ka näiteks mõnede valkude (Hsp70) järjestuste alusel. · Proteobakterite hulgas on fototroofe, heterotroofe, kemolitoautotroofe, aeroobe ja anaeroobe. Morfoloogiliselt kuulub sinna lihtsa morfoloogiaga kokke ja pulki, aga ka punguvaid ja jätketega baktereid ning ka viljakehi moodustavaid vorme. · Alfa-, beeta- ja gammaproteobakterite klassid sisaldavad purpurbaktereid · Proteobakterite eellane võis olla fototroof. Proteobakterite delta- ja epsilonharus on fotosünteesivõime edasises evolutsioonis kaduma läinud Klass Alfaproteobakterid · Siia kuulub 6 seltsi: 1) Rhodospirillales
Veest spirillide isoleerimiseks piisab, kui võtta tiigi- või jõevett, sellele lisada aminohappeid või orgaanilisi happeid (võib lisada peptooni) ja hoida soojas kohas, et spirillid hakkaks paljunema. Kui materjal nt enne rikastamist läbi kuumutada või kuivatada, siis hakkavad kasvama sporogeensed bakterid (endospoorid jäävad kuumutamisel ellu ja idanevad). Sporogeenide hulgas saab omakorda selekteerida nt aeroobe (batsillid) ja anaeroobe (klostriidid). Fototroofsete bakterite rikastuskultuure kasvatatakse valguse käes. Lisades kk-da väävliühendeid saab soodustada fotosünteesivate väävlibakterite kasvu. Kuivatamine aitab rikastada ka aktinobaktereid (koniidid säiluvad ka kuivas mullas). Teatud inhibiitorite (antibiotsid, värvained) lisamine aitab alla suruda või välistada teiste mikroobide paljunemist.
Bakterid mõmm :) 05/06 Bacteroides fragilis, Prevotella, Porphyromonas ja Fusobacterium Üldist. Tähtsamad G- anaeroobsed bakterid, kes koloniseerivad ülemisi hingamisteid, GI, kusesugutrakti on pulgad perekondadest Bacteroides, Fusobacterium, Porphyromonas, Prevotella, kokid perekonnast Veillonella. Anaeroobid on peamised bakterid kõigis neis kohtades, neid on 10-1000 korda rohkem kui aeroobe. Liike on ka palju. Vaatamata sellele on infektsioone põhjustavad ainult vähesed liigid, nende patogeenide seas on prototüüpne endogeenne anaeroob Bacteroides fragilis. B. fragilis on suuruselt ja kujult pleomorfne, sarnaneb Grami preparaadis segapopulatsioonile. Prevotella liigid on väga väiksed, Fusobacteriumid pikenenud. Üldised värvuvad G- anaeroobid Grami järgi halvasti. Bacteroides kasvab söötmel
bakteriraku osasse. Bakterite toitumine jaguneb kaheks: 1. Enamik toitub valmis orgaanilistest ainetest; 2. Moodustavad orgaanilised ained ise, nt fotosünteesivad. Lisa Paljud tsüanobakterite liigid eritavad massilisel paljunemisel vette ohtlikke mürkaineid. Sellises vees kasvanud ja elanud organisme, nt mitmesuguseid karpe, ei soovitata inimtoiduks kasutada. * Võrdle bakterite toitumist loomade ja taimede toitumisega. Bakterite hulgas on nii aeroobe kui ka anaeroobe Et saada eluks vajalikku energiat, peavad bakterid toitained lõhustama. Hapnikuvajaduse järgi saab bakterid jagada kahte suurde rühma. Enamik baktereid elab hapnikuga keskkonnas ja kasutab hapnikku toitainete lagundamiseks. Neid nimetatakse aeroobideks. Vähem on looduses selliseid baktereid, kes elavad hapnikuvabas keskkonnas ja kellele hapnik mõjub hukutavalt. Neid nimetatakse anaeroobideks. Võrreldes aeroobidega on anaeroobsete bakterite ainevahetus palju
annaabi.ee 
