Geograafilised uuringud tänapäeval Mandrid on avastatud, poolused ja kõrgeimad mäetipud vallutatud, mered risti- rästi läbi sõidetud ja sügavaimasse ookeani süvikusse laskutud. Tekib küsimus, mida teeb tänapäeva geograaf. Muidugi jätkub järest täpsemate kaartide koostamine. Põhi- töö on, aga leida uusi seoseid ja sõltuvusi looduskomponentide vahel. Üha enam tehakse selliseid uuringuid distantsilt, kasutades tehiskaaslaste ja lennukite pardal tehtud ülesvõtteid-, aerofotosid ja kosmosefotosid. 19. sajandil algul hakati tegema aerofotosid. Kosmoselennud andsid inimestele võimaluse heita pilk Maale veelgi kaugemalt. Kosmosefotosid tehakse ka silmale nähtamatu ultraviolett- ja infrapunakiirgusega, Maad uuritakse raadiolainete ja laserkiirtega. Nii saab leida uusi maavarasid hinnata niiskust pinnases, määrata metsade raideküpsust jne. Tänapäeval on kasutusel mitmeid sateliite ja igal inimesel on võimalik tellida endale sobiv sateliidifoto.
Stereokomparaatorites on küll maastiku stereomudel näha kuid mõõdetakse tasapinnalisi koordinaate X ja Y ning piki- ja põikparallakse p ja q. Mõõtmised toimuvad kõrge täpsusega: koordinaadid ±0,01mm ja parallaksid kuni ±0,001mm. Stereokomparaatorid on analüütilise fototriangulatsiooni arendamiseks. Kui stereokomparaatori kummagi aerofoto liikumised (xy koordinaadid) tehakse arvuti ja servomootori abil, mida juhib arvuti, ongi tegemist analüütilise stereoseadmega. Aerofotosid vaatleb operaator läbi optika nagu stereoseadmeiski. Ajameid (3) ei juhti mitte operaator, vaid neid võib juhtida programm läbi arvuti ja operaator ainult täpsustab mõõtepunkti asendit. Seejärel arvuti fikseerib punkti koordinaadid ja arvutab töö alguses tehtud orienteerimismõõtmiste alusel vastavad aerofoto koordinaadid ja geodeetilised koordinaadid. Seadme komplekti kuuluvad veel eraldi registreerimis- (salvestus) ja väljundseadmed
kuuluvad maapealsed seirejaamad (meteoroloogilised vaatlusjaamad, õhu- vee- ja pinnase- ja kompleksseirejaamad, seismoloogiajaamad jm.) ning õhu ja vee sondeerimine (näiteks meteoroloogilised sondpallid). 2.2. Kaugseireseire võimalused, eelised ja puudused Kaugseire enam-vähem kaasaegses tähenduses tekkis koos fotograafia leiutamisega. Esimesed aerofotod maapinnast tehti õhupallidelt 19. sajandi kolmandal veerandil. Peaaegu kohe peale lennuki leiutamist (1909) hakati ka tegema aerofotosid lennukilt. Esimeses maailmasõjas kasutati aerofotograafiat juba päris palju õhuluures. Teises Maailmasõjas oli aerofotodel juba määrav tähtsus näiteks pommirünnakute kavandamisel. Sel eesmärgil pildistasid USA luurelennukid praktiliselt kogu Lääne- Euroopa sõja lõpus mitmel korral. Samal ajal võeti kasutusele radar esmalt vastase lennukite avastamiseks. Kahe maailmasõja vahel tehti esimesed sammud aerofotograafia rahuotstarbelisel rakendamisel geodeesias ja kartograafias.
Suurendades nii tootlikust kui ka raudteede ohutust. Paranenud positsioneerimistäpsus aitab ettevõtetel oma transpordi logistilist tegevust tõhusamaks muuta. Avalikud teenused, nagu politsei ja kiirabi, võivad kasutada EGNOS-it, et parandada nende reageerimise kiirust kriitilistes olukordades (European GSA, 2017). EGNOSi kasutamine aitab põllumajanduses täpselt määrata väätise või külvi koguse. EGNOS rakendab selleks satelliitnavigatsioonisensoreid ja aerofotosid. Meetod võimaldab põllumajandustootjatel säästa raha, vähendada nende mõju keskkonnale ja suurendada saagikust (European GSA, 2017). 7 Joonis 3.1. EGNOSE rakendamine põllumajanduses EGNOS aidata kaasa GNSSi kasutamise kasvule erinevate kaardistamislahendustele reaalajas. Pakkudes tasuta täpsust, mis on laialt kättesaadav kõigile. Paljude
Panen termom keevasse vette ja märg skaal 100 Jaotan 0-100 vahelise osa 100äks osaks ja saan C skaala. Absoluutne temp skaala Ainult posit. Kõike madalam on 0 levaadi K= -273,15C Kõige madalam temp, mida praktil pole võimalik saada, sest aineosak soojusliik lakkab Kui C=>K siis liidame C+273K Kui K=>C siis lahutame K-273K A POOL. 1. ida, Euroopa, Läti, lääne, tugevasti, 1500, väiksemaid, Valgevene. 2. 1) Kõpu ps 2) 58°55' N, 22°6' E 3) 2,7cm 50km 2,5cm x km V: 46,3km. 3. Tehakse aerofotosid, mõõdetakse, kontrollitakse, monteeritakse aerofotod kokku. 4. 1) 1cm:0,2km 2) Lõik: 15cm 3) Et kogu Eesti mahuks kaardile ära, muidu väiksele kaardile ei mahu kõik ära. 5. 1) Matsalu 2) Viimsi 3) Pakri 4) Narva 5) Vaindloo 6) Irbe 7) Pärispea 8) Piirissaar 9) Soela 10) Narva 6. 1) Voolusuund: ülevalt alla 2) 450m 3) V-T-T 5. 1) 3 2) 5 3) pinnakate-Devoni liivakivi-Siluri lubjakivi-Kambriumi savi. 6. kristalsetest kivimitest, graniit, kilpideks, ei paljandu, lõuna, tasandikuline. 7
ära hoida, küll aga saab nende mõju vähendada ette planeerides ja valmistudes. Siin on oluliseks analüüsimine, organiseerimine, haldamine ja looduslike ohtude seiramine. GISil põhineval kaardil on georefereeritud andmed varasemalt toimunud katastroofidest või aladest, kus need võivad aset leida, et oleks võimalik vältida riske (UIZ, 2017). Lisaks sellele kasutatakse GISi maa-alal toimuvate muutuste jälgimiseks ning, selleks kasutatakse satelliidipilte või aerofotosid. See on kasulik rakendus jälgimaks maapinna muutusi, metsastumist, elupaikade killustumist, linnastumist jne. Selles valdkonnas õpitakse tundma maapinnaga toimuvaid muutusi ja organiseeritakse keskkonda (UIZ, 2017). GISiga saab inventeerida ka loodusvarasid. Sellega jälgitakse kui palju on loodusvarasid säilinud ning milliseid meetmeid tuleb rakendada jätkusuutlikuks majandamiseks. Kaartidelt leiab informatsiooni täpse asukoha ning hetkeliste ressursside kohta (UIZ, 2017).
ilmastik muster on seega üks) Mullastik ja pinnaseprofiilid maakasutus muudab mullastikku, peegeldub ka mullaprofiilis (sekundaarse mullaprofiili teke taasmetsastamisel), ehitiste esinemisel pinnaseprofiili struktuur võib olla ümber paigutatud jäänuseid savi- või liivatäitest, Reljeefivormid infot võimalik koguda ka vaid mitte ainult loodusest, vaid ka analüüsides aerofotosid, ridakaardistus satelliitidelt Taimkate: poollooduslikud kooslused ja nende jäljed, puistu koosseis, paiknemine maastikust jne. Arheoloogilised allikad arheoloogilised arhiivallikad - kihelkonnakirjeldused, looduses esinevad muististe registreerimine, väljakaevamiste aruanded (igal kaevamisel oma päevik), juhuteated ja leiud (oluline ka eseme kontekst kui sügaval ta on, mis paigutusega ta on, mis teda ümbritseb)
teatud määral erinev, kuid üldiselt piisavalt detailne, mis võimaldab andmeid metsade kohta hõlpsasti ja efektiivselt kätte saada. Eeldatavate vääriselupaikade esmavaliku tegemisel lähtuti puistu vanusest ja koosseisust. Kõige tähtsam kriteerium oli vanus, mis aitas kindlaks määrata vanad metsad. Eri puuliikide osas määrati erinev vanusepiir. 2000. aastast alates kasutati eeldatavate vääriselupaikade väljavalikul ka valevärvilisi aerofotosid. Aerofotode põhjal oli eriti hea eristada ebaühtlase struktuuri ja eri suktsessiooniastmega kõrge looduskaitselise väärtusega puistuid looduslike veekogude ääres ja kallastel ning puisrohumaadel. Lisaks nimetatud teabeallikatele küsitleti enne välitööde tegemist kohalikke metsatöötajaid ja looduskaitsjaid, kes võisid teada tõenäoliste vääriselupaikade asukohti ja seisukorda. Kõikeelvalitud vääriselupaigad kanti enamikel juhtudel Eesti põhikaardi lehtede või
Kaamera- viiakse läbi salvestiste analüüsimise teel. Aeg-ajalt kasutatakse ka salvestused automaatset, teatud aja tagant korduvat pildistamist (time-lapse 49 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine photography); erandjuhtudel kasutatakse ka aerofotosid. Eelised: täpne, paindlik ja mobiilne; võib hõlmata kirjeldavaid andmeid; peamine alternatiiv otsestele vaatlustele; soovituslik meetod teiste meetoditega saadud loendusandmete kalibreerimiseks. Puudused: Kallid ja kergesti purunevad (nt vandalism) seadmed; seadmed vajavad voolu; salvestiste tõlgendamiseks/analüüsimiseks
meetriliselt kaardistatud stereos nähtav info. Stereofotogramm-meetriline kaardistus tagab info täpsuse, kuid mitte kaasaegsuse, sest kaardistada saab vaid neid objekte, mida on aerofotol näha (näiteks on puude varjus olevaid maju raske stereos kaardistada, samuti on kaardistamisel kasutatud fotod 1-6 aastat vanad). Aerofoto ehk õhufoto on maapinna foto, mis on saadud õhust pildistamisel. Aerofotosid tehakse lennukitelt, kopteritelt või kuumaõhupallidelt. Neid kasutatakse kartograafia, arheoloogia, filmitootmise ning keskkonnauuringute otstarbel. Liigitus ¨ ülelennu laadi järgi: · ühekordne · marsruut- · lausmõõdistamist (nõutav piltide ülekate ühel rajal 60%, radade vahel 40%) ¨ kaamera optilise telje asendist · plaaniline (kaamera optiline telg ühtib loodjoonega) · perspektiivne (kaldne)
annaabi.ee 
