Sõltumatu veevarustusega tiikidega forellikasvanduse ülesehitus (Taani tüüpi) Sõltumatu veevarustus Sõltuv veevarustus Veeallikad läbivoolukasvandusele Kasutades allikavett. Kasutades jõe/järve vett. Allikasvesi- stabiilne Jõgedest saab võtta piisava temperatuur (talvel 5-6 koguse kuid suvel aga 15 kraadi). • Puuduseks on • Suvel veetemperatuur hapnikuvaesus. Vajab kõrge talvel madal aereerimist ja gaasirežiimi tasakaalustamist. • Reostuse ja nakkuste oht • Allikast tulev veehulk on suurtootmiseks vähene. TIIGID Vanimat tüüpi kalakasvatusrajatised on tiigid. Need looduslikust materjalist põhja ja seintega ning suure pindalaga rajatised sobivad ekstensiivseks ja poolintensiivseks kalakasvatuseks. Tiikidesse koguneb muda, nad kasvavad täis taimestikku ja nende
· Hingamissüsteemide haiguste põhjustaja · Muudab vee happeliseks. Ökosüsteemid on vee pH-le tundlikud · Metallide korrosioon · Toob ringlusesse raskemetalle 5. Mille poolest erineb kolloidlahus tõelisest lahusest? See on püsivam, sest selles olevad aineosakesed on suuremad kui tõelistes lahustes. 6. Milliseid probleeme tekitab pesuainete loodusesse sattumine? · Takistab O2 segunemist vette · Segab mullastiku aereerimist · Hakkavad koheselt endaga vett siduma · Saastab põhjavett · Reostab loodust, pärsib taimede elutegevust · Mürkkemikaalide sattumisel organismi võib kahjustada närvisüsteemi 7. Mida näitavad veeproovi BHT ja KHT? Kuidas neid määratakse? - Bioloogiline hapnikutarve (BHT) näitab hapniku hulka mis on vajalik orgaanilise aine bioloogiliseks lagunemiseks 7 päeva jooksul - Keemiline hapnikutarve (KHT) on orgaanilise aine lagunemise näitaja,
soojendatakse ja seepärast vabanevad lahustunud gaasid. Hõlpsaim võimalus vee aereerimiseks on paisata vesi peene uduna basseinidesse. Vette võib õhku pumbata kompressoriga läbi pihustikivide. Vee aereerimiseks on olemas sissevoolu konstruktsioone ning mitmeid mehhaanilisi seadmeid, näiteks pöörlevaid reste, silindreid või väravaid, mille kaudu vesi voolab kasvatusbasseinidesse. Tiikides või basseinides ei vaja vesi tavaliselt aereerimist. Tiikide kaevamisel tuleb arvestada mitmete oluliste faktidega nagu põhja karedapinnalisus, et vähid ei libiseks. Tiigipõhjad peavad olema isepuhastuvad. Head kvaliteedilist vett peab olema piisavalt. Tiik peab vastu pidama veesurvele ning bassein ei tohi roostetada ega eraldada toksilisi aineid, mis vähkidele kahjulikud on. Tiigipõhjad võib tihendada vettpidava materjaliga, näiteks saviga või plastikkilega. Tiikide kuju ja asend sõltub palju maastikust
P*V/T=const, siis kui n=const. · Gaase tekib nii looduslike protsesside tulemusena kui ta inimtegevuse tagajärjel · Gaasid võivad vees lihtsalt lahustuda (seguneda). Gaasi molekulid pidevas liikumises Vett on keskkonnas praktiliselt igal pool. Õhk on gaaside segu: 78% N2 21% O2 0,93% Ar 0,035%CO2 Veel on peale nende NOx(N2O, NO, NO2, N2O5), SO2, NH3, H2S , HCl. Pindaktiivsete ainetega reostamine takistab O2segunemist vette. Segab mullastiku aereerimist. Sukeldujatel, kes liiga kiiresti pinnale tõusevad tekivad N2 mullid, võib surra. Gaasid segunevad omavahel kiiresti. Difundeeruvad difusiooni tulemusel kiiresti vee osakestega, segunevad kiiresti veega. CAq/Cg=Kh (Henry konstant). Henry seadus - gaasi lahustumine vees on proportsionaalne antud gaasi partsiaalse rõhuga vedeliku kohal. CAq=KH*Px Kui kogu õhurõhk on 1 atm siis O2 osarõhk ehk partsiaalrõhk on PO2=0,21 atm. PH2O=0,0313 (õhuniiskus). PO2=(1-0,0313)*0,21=0,2029atm.
*Sobib nii allika, jõe kui merevesi. *Allikavesi talvel suhteliselt soe, suvel kasvuks külm, kogus vähene, hea inkubeerimiseks. *Jõevesi suvel soe, talvel külm, reostuse ja nakkuse oht, kogus piisav. *Merevesi hea kasvuks, kogus piiramatu, meil talvel ei sobi jää peal. Läbivoolukasvandus Kasutatakse allika- või jõevett. *Allikasvesi- stabiilne temperatuur (talvel 5-6 suvel aga 15 mis on kasvuks vajalikust temperatuurist siiski madalam) *Puuduseks on hapnikuvaesus. Vajab aereerimist ja gaasireziimi tasakaalustamist. Allikast tulev veehulk on suurtootmiseks vähene. Läbivoolukasvandus Jõgedest saab võtta piisava koguse kuid *suvel veetemperatuur kõrge talvel madal *reostuse ja nakkuste oht Rajatised Kasvatada võib mitmesugustes rajatistes. Peamine pole tehniline lahendus (disain) vaid veevahetuse kiirus ja vee hapnikusisaldus, millest oleneb kalade tihedus vees ja juurdekasv Ajalooliselt vanem pinnasetiigid, mille seinad on osaliselt kaetud betoonplaatidega
Joogiveemahutid (2tk) ei tohi külgneda välispardaga, ega vedelikke sisaldavate tankidega, ei tohi asuda masinaruumis, samas ruumis heitvee kogumispaakidega, seadmed taseme määramiseks. Õhutoru tekil otsas tihe võrk, ujukklapp Mahutid kaetud spets kattega, värviga Pidev veesurve tagatakse hüdrofooriga (rõhurelee, nivoonäidik) on hermeetiline surveanum, mis on osaliselt täidetud suruõhu ja osaliselt (2/3) veega Pesuvesi ei vaja mineraliseerimist ja aereerimist Kasutatakse ühtset olme-mageveesüsteemi, mis peab vastama joogivee nõuetele Joogi- ja pesuvee süsteem 1- el relee 2- kaitseklapp 3- tarbijad 4- tühjendusklapp 5- filter 6- tagasilöögi-klapp 7- pump 8- el mootor 9- tagasilöögi-klapp 10- mahuti (hüdrofoor) Reo- ja heitveesüsteemid Kogutakse kogumistankidesse (150 ltr päevas inimese kohta) ja antakse ära kaldal (tehniliselt lihtne, tagab keskkonnanõuete täitmise)
Joogiveemahutid (2tk) ei tohi külgneda välispardaga, ega vedelikke sisaldavate tankidega, ei tohi asuda masinaruumis, samas ruumis heitvee kogumispaakidega, seadmed taseme määramiseks. Õhutoru tekil otsas tihe võrk, ujukklapp Mahutid kaetud spets kattega, värviga Pidev veesurve tagatakse hüdrofooriga (rõhurelee, nivoonäidik) on hermeetiline surveanum, mis on osaliselt täidetud suruõhu ja osaliselt (2/3) veega Pesuvesi ei vaja mineraliseerimist ja aereerimist Kasutatakse ühtset olme-mageveesüsteemi, mis peab vastama joogivee nõuetele Merevesi: loputusvesi WC, masinate jahutusvesi Reo ja heitvee süsteem : Kogutakse kogumistankidesse (150 ltr päevas inimese kohta) ja antakse ära kaldal (tehniliselt lihtne, tagab keskkonnanõuete täitmise) Tankid (roostevabast) terasest, õhutustorud viiakse korstnasse, mastidesse. Seadmed paakide puhastamiseks settest, pesemiseks ja aurutamiseks, nivooandur.
Dolomiidis on lisaks kaltsiumile ka magneesiumi. Kustutamata lubi CaO ja peen ehituslubi reageerivad liiga kiiresti ja tõstavad pH ohtlikult kõrgeks. Neid soovitatakse vaid tiikide desinfitseerimiseks. Lupja võib osta otse lubjatehastest või poest kotikaubana. Vee aereerimine Vee aereerimine on vajalik kui sissevoolu vees on hapnikusisaldus liiga madal või vett soojendatakse ja seepärast vabanevad lahustunud gaasid. Tiikides või basseinides ei vaja vesi tavaliselt aereerimist. Hõlpsaim võimalus vee aereerimiseks on paisata vesi peene uduna basseinidesse. Vette võib õhku pumbata kompressoriga läbi pihustikivide. Kompressoril peab olema õliärastaja vältimaks määrdeõli sattumist vette. Vee aereerimiseks on olemas sissevoolu konstruktsioone (joonis 15) ja erinevaid mehhaanilisi seadmeid, näiteks pöörlevaid reste, silindreid või väravaid, mille kaudu vesi voolab kasvatusbasseinidesse. Osa filtreid toimib samuti aeraatoritena
Aereerimise lesandeks on varustada baktereid hapnikuga ja segada aktiivmuda heitveega. Sedimentatsioonimahuti-siin aktiivmuda settib, osa settinud aktiivmudast lheb tagasi aeratsioonimahutisse, lejnu eemaldatakse ssteemist. Tavaliselt on aktiivmuda vanus 5 kuni 15 peva, suvel lhem ja talvel pikem. Aktiivmudaprotsessi modifikatsioonid: 1) aeratsiooni aeg vib olla pikem - 30 tundi ja aktiivmuda vanus rohkem kui 15 peva, sel juhul ei ole vaja heitvett eelnevalt filtreerida ja ssteem vajab vhem aereerimist. Sobilik vikestele asulatele. 2) oksdatsioonikanalid - ovaalsed ringkanalid, mida aereeritakse prlevate rootoritega Aktiivmuda bioloogia. Aktiivmudal phineva protsessil on 2 eesmrki- orgaanilise aine oksdatsioon ja flokulatsioon (tekkinud biomassi eraldamine puhastatud Bakterite ldarv (BA) ja kolooniad heitveest). Aktiivmuda helbed koosnevad moodustavate bakterite arv (CFU) heitvee bakterirakkudest ning anorgaanilistest ja orgaanilistest kitlemise erinevatel etappide (Pike &
klaasangerjate täpset vanust ei teata, arvestatakse angerja majanduses kalade vanust alates klaasangerja staadiumis magevette (kasvandusse) asustamisest. Intensiivne angerjakasvatus on Eestis tasuv vaid retsirkulatsioonisüsteemis, kus saab hoida püsivalt umbes 25 ºC temperatuuri. Vee pH peab olema 7,0 või veidi alla selle, kõrgema pH taseme puhul tekib kaladel ammoniaagimürgituse oht. Eesti põhjavee pH on 7,5, mis pärast aereerimist tõuseb 8,5ni ja seetõttu tuleb neutraliseerimiseks algul lisada vette soolhapet. Kui angerja juurdekasvu tõttu tõuseb kalade mass üle 75 kg/m3, siis langeb c. nende poolt väljahingatava süsihappegaasi mõjul pH alla 7 ja keskkonna reaktsiooni tuleb CaHCO3 lisamisega tõsta. Hapnikusisaldus on soovitav hoida 8 mg/l, kuigi angerjas talub hapnikusisaldust vahemikus 315 mg/l. Kasvandusse toodud klaasangerjaid söödetakse algul
annaabi.ee 
