Tahab kirjutada Tammsaare eeskujul, aga linnaelust (Tallinna triloogia). Teda mõjutab ka Hesse. Pärast Tln triloogiat toimub üleminek realism -> postmodernism Luulekogu: ,,Inimese teekond" Lasteraamatud: ,,Lendav maailm", ,,Semud" , ,,Sellid". Tln triloogia: ,,Tuli ja raud" (sellega teeb nime), ,,Võõras majas", ,,Rohtaed" (tõeline läbilöök). Mudelromaan ,,Hingede öö". Ajaloofilosoofiline sari: 3 triloogiat: kroonikad (nt ,,Surma ratsanikud"), biograafiad (nt ,,Nõiduse õpilane") ja aegruumide põimingud (nt ,,Lohe hambad"). Ain Kalmus 1906-2001. Proosa kirjanik, peamiselt ajaloolised romaanid. Alustab rannaromaanidega (,,Soolased tuuled"). Peamine teema on inimese identiteedi probleemid. Teoloogilised romaanid: inimeste usu otsinguist nt ,,Prohvet", ,,Tulised vankrid", ,,Juudas". Sellele järgneb ajaloofilosoofiline triloogia: ,,Jumalad lahkuvad maalt", ,,Toone tuuled üle maa", ,,Koju enne õhtut". Bernard Kangro 1910-1993. Asutab ,,Arbujate" ühingu
6. BIOGRAAFIATE TRILOOGIA ,,Mõrsjalinik" ; ,,Rõõmulaul" ; ,,Nõiduse õpilane" Keskaja vaimsele langusele järgnes renessanss. Eriliste võimetega inimesed. Kuidas ajaloosündmused mõjutavad nende elu ja nemad ajalugu. Tähtsad on religioossed, kõlbelised, vaimsed ja esteetilised väärtused (pühak, õpetlane/arst, muusik) MAINE VARA, AU, KUULSUS POLE OLULISIM, INIMESE VAIMSUS KADUMATU VÄÄRTUSEGA. 7.AEGRUUMIDE PÕIMINGUD ,,Õilsad südamed" ; ,,Lohe hambad" ; ,,Kahekordne mäng" Tegevused mitmel ajatasandil (XX s ja kaugem minevik) Ajalugu kordub Võimuiha, omakasu, ahnus. Terav kriitika inimese ja ühiskonna moraali suhtes. Ajaloo objektiivne uurimine on võimatu. MÄNGIB OMA TEGELASTEGA NN KAHEKORDSET MÄNGU- OLEVIKKU ON VÕIMALIK MÕISTA MINEVIKU KAUDU. 8. ,,ROOMA PÄEVIK"
Need Olivi erinevad elud ja suhted selle romaani liigendavadki. Siin on ka olemas need asjad nagu vägivaldne surm, võitlus jumala vastu jne. Õunapuu esitab siin ju tegelikult sellist tüüpi narratiiviga laiema või Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi filosoofilisema probleemi aega ja ruumi ei saa inimene nii lihtsalt teiste aegruumide vastu vahetada. Küsimus siin selles, et sellise omaduse kaudu, mis sellel Olivial on, tõstetakse see naine samale tasemele jumalaga ja ta hakkab selle mõttes jumalaga konkureerima. Ta on mässaja selle sama ettekirjutuse vastu, selle sama arusaama vastu, et me oleme kammitsetus sellesse aega ja ruumi. Tema on vaba ta elab ja sureb siis, kui tema tahab. Ta võitleb jumalaga tema oma relvadega. Ka see tekst on väga visuaalne ja fantaasiarikas ning väga täpselt konstrueeritud.
See info taastati CRM/26.06 ABR-26, samuti ka teistest õnnetuspaikadest. Ajarändurid Meie toimikutes räägitakse ainult Essessani rassist. Ristsugutis, kes on kokku pandud Maalt pärit inimesest ja maavälisest, kes on pärit Zeta- Reticulae-lt, ühest meie võimalikust tulevikust. . Muidugi on võimalik, et on ka teisi aegruumide tulnukarasse, aga selle kohta lihtsalt ei ole meil veel piisavalt infot. MÄRKUS: Mingi mulje Essessani rassist võid sa saada Steven Spielbergi "Close Encounters of the Third Kind" (otsi eriversiooni sellest, see on parem) filmi vaadates. 59 ¾ PARA-TERRESTRIAL KOOD: PARAMUS (tulnukad multiversumist) Para-Terrestrialid tulevad multiversumi mitmetest erinevatest paralleelsetest universumitest.
Liigub ajaloost kaugemalt kaasajale lähemale. 1961 – I triloogia: „Põlev lipp” (üksikinimene, ükskõik kui oluline ei suuda mõjutada maailma ajalugu) „Viimne linn” „Surmaratsanikud” – kirjutas suvel. Käis Vahemere ääres reisimas, mitmel puhul toimuvad sündmused seal, kus kirjanik ise ka käinud on. 1964 – „Imede saar” II triloogia: biograafiad – „Mõrsja linik”, „Rõõmulaul”, „Nõiduse õpilane” Pärast seda tuleb novellikogu. III triloogia: aegruumide põimingud – 3 romaani „Õilsad südamed e Kaks sõpra Firenzes” „Lohe hambad” „Kahekordne mäng”. Paralleelselt toimuvad tegevused kahes ajas, kohas. Vaheteos ainukene luulekogu „Inimese teekond” Viimane teos „Rooma päevik”. Neljanda triloogia avateos. Looming on tolerantne maailma suhtes, on varjatud huumorit. HINGEDE ÖÖ – peategelane pagulane võõras linnas, kuigi on seal pikemalt elanud, tunneb end võõrana. Uusaastaöö. PROBLEEMID: poliitilised ja hingelised
vaheline kaugus väheneb. Kuid see kõverdunud aegruum ümber augu on siiski lõpliku ,,ulatusega". Selle mõistmiseks peab välja tooma analoogia keha pikkuse kontraktsiooni nähtuse erirelatiivsusteooriast. Mida kiiremini keha liigub ehk mida lähemale valguse kiirusele vaakumis, seda enam keha pikkus lüheneb. Keha pikkus võib lüheneda lõpmatuseni, kuid keha algne pikkus ( enne lühenemist ) oli fikseeritud. Just sama seaduspärasus kehtib ka aegruumide kõverdumiste korral. Selles mõttes võib küll aegruum lõpmatuseni kõverduda, kuid aegruumi ,,kanga" enda ,,algne ulatus" on siiski jääv ja lõplik. Näiteks kummi võib venitada samuti lõpmatuseni, kuid kummi mass jääb ju lõppkokkuvõttes ikkagi samasuguseks võrreldes enne kummi venitama hakkamist. Matemaatiliselt kirjeldab aegruumi auku näiteks Schwarzschildi meetrika ja seega võib kirjeldada see sama meetrika ka aegruumi tunnelit: 1916
ruumipunkti vaheline kaugus väheneb. Kuid see kõverdunud aegruum ümber augu on siiski lõpliku „ulatusega“. Selle mõistmiseks peab välja tooma analoogia keha pikkuse kontraktsiooni nähtuse erirelatiivsusteooriast. Mida kiiremini keha liigub ehk mida lähemale valguse kiirusele vaakumis, seda enam keha pikkus lüheneb. Keha pikkus võib lüheneda lõpmatuseni, kuid keha algne pikkus ( enne lühenemist ) oli fikseeritud. Just sama seaduspärasus kehtib ka aegruumide kõverdumiste korral. Selles mõttes võib küll aegruum lõpmatuseni kõverduda, kuid aegruumi „kanga“ enda „algne ulatus“ on siiski jääv ja lõplik. Näiteks kummi võib venitada samuti lõpmatuseni, kuid kummi mass jääb ju lõppkokkuvõttes ikkagi samasuguseks võrreldes enne kummi venitama hakkamist. ***Ajas tagasi liikuda saab ainult aegruumi tunnelit kasutades, kuid ajas tulevikku rändamiseks on peale aegruumi tunneli veel üks tuntud võimalus
Just seal osutubki võimalikuks ajas rändamine oma täielikuses reaalsuses. Seda näitavad antud töös tuletatud teooriad ja need on täielikult kooskõlas ka üldtuntud füüsikateooriatega ning on nende täienditeks. Rohkem täiendusi esineb just kvantmehaanikas. Antud töös olev ajas rändamise teooria on võimaline ühendama omavahel kvantmehaanikat ja relatiivsusteooriat. See on võimalik kahel põhjusel. Üldrelatiivsusteooria ise kirjeldab ajas rännakut oma kõverate aegruumide geomeetriaga, kuid ajas liikumine on samas ka teleportatsiooni füüsikaline nähtus. Sellepärast, et ajas liikumine ise aega ei võta. Protsessid, mis toimuvad ajast väljas, ei võta enam aega ja seepärast on näiteks kehad võimelised teleportreeruma ajas või ruumis. Seda on selgesti näha ka kvantmehaanikas. Näiteks osakeste kvantpõimumine on võimalik ainult siis, kui aega ei ole. Osakesed teleportreeruvad aegruumis ja sellest ka nende määramatuse relatsioonid
annaabi.ee 
