v Vein on põhikomponent lihamarinaadide ja kalapuljongite koostises. v Suppidest eelistatakse puljongeid, kreemsuppe ja püreesuppe. v Magustoitudest lemmikud vahukoor, puuviljakompotid ja jäätis. Tavad v Hommikusöök koosneb saiast (croissant), võist, moosist, kuumast sokolaadist ja kohvist. v Lõunasöök algab suupistete või eelroaga, millele järgnevad kala, liha või aedviljaroog, salat, juustuvalik, puuviljad ja koogid, lõpetuseks on espresso kohv. v Õhtul süüakse puljongit või suppi, ühepajatoitu ja valget leiba. v Pidulikku õhtusööki alustatakse aperitiiviga Prantsuse köögi jagunemine v Piirkondlik köök v Üldrahvalik köök v Tippköök v Eristatakse ka nn. uut kööki Tuntumad rahvustoidud v Alsace´ i piirkonda iseloomustavad liharoad, pasteedid, hapukapsas vorsti, kartulite ja sealihaga.
Munatoit omlett, munad vormikestes, keedetud munad. Kalatoit väikeste tükkidena keedetud või praetud Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega. Aedviljatoit Salat enamasti lehtsalat. Juust Magustoit tort, kook, puding. Puuvili kirsid, banaanid, viinamarjad või kompott. Kohv tavad Hommikusöök koosneb saiast (croissant), võist, moosist, kuumast sokolaadist, kohvist. Lõunasöök algab suupistete või eelroaga, millele järgnevad kala, liha või aedviljaroog, salat, juustuvalik, puuviljad ja koogid, lõpetuseks on espresso kohvi. Õhtul süüakse puljongit või suppi, ühepajatoitu ja valget leiba. Pidulikku õhtusööki alustatakse aperitiiviga. Tuntumad toidud NIZZA SALAT crème brûlée Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Lorrane`is peekoni, juustu, munade ja koorega täidetud lahtine pirukas; Lyoni köögis - koduselt valmistatud toidud, Provence´is kalasupp, veiselihaguljass punase veiniga. Joogid Puuviljamahlad; Mineraalvesi; Kohv (piimakohv); Veinid; Õlu; Siidrid; Brändid ja liköörid. Tavad Hommikusöök koosneb saiast (croissant), võist, moosist, kuumast sokolaadist, kohvist. Lõunasöök algab suupistete või eelroaga, millele järgnevad kala-, liha- või aedviljaroog, salat, juustuvalik, puuviljad ja koogid, lõpetuseks on espresso kohvi. Õhtul süüakse puljongit või suppi, ühepajatoitu ja valget leiba. Pidulikku õhtusööki alustatakse aperitiiviga. Aitäh kuulamast! J
meelitada. Need olid ilusti, käsitsi kirjutatud, ning mõeldud vaid klentide informeerimiseks. Alles 1900-ndate algul sai populaarseks, igaühele eraldi ulatatav menüü. See põhineb juba 19.saj algul Venemaal kujunenud ja siiani kasutusel oleval järjekorral: - Külm eelroog - kuum eelroog - supp/puljong - kalaroog - pearoog - kuum vaheroog - Külm vaheroog -Sorbett -Liha-või linnuliharoog - aedviljaroog -Kuum järelroog -Külm järelroog - juust -Tõeline magustoit -Värsked puuviljad -Kohv või tee lisanditega. Päevamenüüd Kogupäevamenüüd Komplekslõunate menüüd Banketi või peolauamenüüd Lastemenüüd Kohvi-või teelaua menüüd Piknikukorvide menüüd Grilleinete menüüd Autolõuna menüü ( Auto-lunch ) Kiirlõuna menüü ( Quick lunch ) Ärilõuna menüü ( Business lunch ) Personalimenüü Pidusöök ( Gala Lunch )
juustu, sinki, vorsti, võid, marineeritud supp, köögivilja, kala, liha- või kalaroog koos jogurtit, kuivi helbeid, aedviljade ja kartulite keedist või nuudlitega Õhtusöök ja joogid Abendbrot, otsetõlkes Reinvein - valge ja veidi õhtuleib 19-st 21-ni magusavõitu Aperitiiv Jookidest tarbitakse musta, koore või piimaga Liha-, kala-, kohvi, vähem teed aedviljaroog ja leib Palju juuakse mineraalvett Dessert nii mulliga kui ilma ning mahla Jookideks peamiselt kohalik õlu või vein Lauakombed ,,Guten Appetit!" nuga paremas, kahvel vasakus käes Kõige levinumad toostid on söömine lõpetatud, asetatakse ,,Prost!" ning ,,Zum Wohl!" nuga ja kahvel teineteisega (veiniga) - mõlemad tähendavad paralleelselt üle taldriku
· köögiviljasuupisted on enne kala- ja lihasuupisteid · kalasuupisted on enne lihasuupisteid · soolakad suupisted on enne magusaid suupisteid LÕUNASÖÖK ROOTSI LAUAS Lõunasöök toimub Eestis kella 12.00 ja 15.00 vahel. Roogade pakkumisjärjestus tänapäevasel rootsi laual : · külm eelroog · kuum eelroog · supp või puljong · kalaroog · pearoog · kuum vaheroog · külm vaheroog · sorbett · liha- või linnuliharoog · aedviljaroog · kuum järelroog · külm järelroog · juust · magusroog · värsked puuviljad · kohv või tee Kõigi eelnevaid käike ei serveerita tavaliselt ühel vastuvõtul. Valitakse 2-4 käiku kergemaks ja 4-6 pidulikumaks lõunasöögiks. ÕHTUSÖÖK ROOTSI LAUAS Õhtusöök toimub Eestis tavaliselt alates kella 19.00 (pidulikud õhtusöögid alates 21.00). Õhtusöögi põhimõte on peaaegu sama, mis lõunasöögil. Kuid tavaliselt ei lülitata menüüsse suppe
on juustud. Juustusid kasutatakse mitmesuguste roogade valmistamiseks. Juustu pakutakse alati ka enne magusroogasid. Kasutatakse palju kitsepiimajuustu. Prantsuse köögi omapäraks on ka väga suur kastmete valik. Kastmed annavad toidule omapära ja kastmeid loetakse köögi poeesiaks. TAVAD Prantslaste tavaline hommikusöök koosneb saiast, võist, moosist, kuumast sokolaadist ja mustast või piimakohvist. Lõunasöök algab suupistete või eelroaga, millele järgnevad kala-, liha- või aedviljaroog, salat, juustuvalik, puuviljad ja koogid. Toidu kõrvale juuakse veini ja mineraalvett, söögikorra lõpetuseks aga espresso kohvi. Õhtuks süüakse puljongit või suppi, ühepajatoitu ja leiba. Pidulikku õhtusööki alustatakse alati aperitiiviga ning ka eelroogadel on sel puhul kindel koht. Kuna Prantsuse köögikunst on üks maailma tuntumaid, siis on prantslastel ka ülirohkesti erinevate nimetustega söögikohti. Näiteks kohvikud, püstijalasööklad,
Kuum eelroog – soojad suupisted kalast, lihast, köögiviljadest, seentest, munadest ning soojad salatid, võileivad, pirukad ja küpsetised; Supp või puljong – selged puljongid lisanditega, püree- ja kreemsupid, köögiviljasupid; Külm või kuum kalaroog – külmad või kuumad kalasuupisted; Pearoog – liharoog lisanditega; Kuum vaheroog – kuumad suupisted kalast, lihast, köögiviljadest, seentest; Aedviljaroog – kuumad suupisted köögiviljadest; Kuum järelroog – soojad magustoidud; Külm järelroog – tarretised, kreemid, pooljäätised; Juust – juustuvalik lisanditega; Tõeline magusroog – kondiitritooted, väikesed filigraanselt kaunistatud desserdid; Värsked puuviljad – puuviljad ja puuviljasalatid; Kohv või tee lisanditega – kuumad joogid, pagari- ja kondiitritooted, maiustused, tordid. 4
(külm või kuum) 6. Pearoog Liharoog lisanditega 7. Kuum vaheroog Soojad suupisted kalast, lihast, köögiviljadest, seentest 8. Külm vaheroog Külmad suupisted kalast, lihast, köögiviljadest, seentest 9. Sorbett 10. Liha- või Soojad suupisted linnulihast, köögiviljadest 74 linnuliharoog, aedviljaroog 11. Kuum järelroog Soojad magustoidud 12. Külm järelroog Tarretised, kreemid, külmutatud magustoidud 13. Juust Juustud koos lisanditega 14. Tõeline magusroog Kondiitritooted, väikesed kaunilt vormistatud magustoidud 15. Värsked puuviljad Puuviljad või puuviljasalatid 16. Kohv või tee Kuumad joogid, lisandid ja kondiitritooted lisanditega Toidud ja joogid on loetelus kokkulepitud järjestuses
kaupa. Roakäikude grupeerimiseks kasutatakse järgmisi termineid: eelroad pearoad järelroad Roogade pakkumisjärjestus menüüs põhineb juba 19. sajandi algul Venemaal kujunenud ja siiani kasutusel oleval järjekorral: 1. külm eelroog 2. kuum eelroog 3. supp või puljong 4. kalaroog (külm või kuum ) 5. pearoog 6. kuum vaheroog 7. külm vaheroog 91 8. sorbett 9. liha või linnuliharoog 10. aedviljaroog 11. kuum järelroog 12. külm järelroog 13. juust 14. tõeline magusroog 15. värsked puuviljad 16. kohv või tee lisanditega 132. Grupimenüüde koostamise alused Grupimenüü koostamisel arvestatakse: Klientide soove ja vajadusi Majanduslikkust Täpne retseptuur Ettevõtte äriidee, ressursid Aastaajad,ilmastik, sesoonsus Tervislikkus Vaheldusrikkus Sündmus Toidukorrad on järgmised: hommikusöök
annaabi.ee 
