Kokku ja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna Liitsõna Täiendosa põhiosa Vesiveski, sarvloom, verivorst Ainsuse omastav Jaanuarikuu, maikuu jne kuud. Hulka ja kogu väljendavad ühendid, nt liivahunnik, suhkruvatt, klaasikild, singiviil Mitmusliku sisuga ainsuse omastav, NT: tikutoosm raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, kartulipanek. Kolm või enamgi tüve, nt: aedviljakonserv, aruandeaasta, okaspuumets, allmaaraudteejaam Lahku Isa saapad, eesli saba, naabri auto, osakonna juhataja. Omadus-,arv-, asesõna või muutumatu sõna+nimisõna Kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku:Suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, tol ajal, tolle aja ses suhtes, sel määral. Märkus 1.Iseseisvate nimisõnadena tarvitavad nimelähtesed sõnad Nt (diisel, morse, maraton) Märkus 2 .väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku:
hulka ja kogu väljendavad kui täiendosa on liitsõna liivahunnik, suhkrutükk, piimaliiter, ühendid singiviil, mereliiva hunnik, peegliklaasi kild mitmusliku sisuga tikutoos, riidekapp, hambaarst, ainsuse omastav männimets, marjakorjamine kolm või enamgi sõnatüve liiga pikki kokkukirjutisi aedviljakonserv, jalgpallikohtunik, võib liigendada kartulivõtumasin, allmaaraudteejaam, loetavussidekriipsu abil viljapuuaed või kirjutada lahku ülehelikiirus-lennuk/ ülehelikiirus lennuk vaherahu-läbirääkimised/ vaherahu läbirääkimised
parandus, sademete hulk, uudiste agentuur). Mitmusliku sisuga ainsuse omastav Mitu omastavalist täiendit: (tikutoos, raamaturiiul, elu ja surma küsimus marjakorjamine). vase ja tina sulam ooperi- ja balletiteater hinna- ja turupoliitika. Vahel kolm või enam tüve (aedviljakonserv, jalgpallikohtunik, laevaremonditehas, kingsepatöökoda, allmaaraudteejaam). Kokku: lasteaed, naistepäev, meestesärk, noorteõhtu, häälteenamus, keeltekool, käterätik, maadeuurija, meeltesegadus jt – kaks silpi, omaette tähendus. Pikemad kindlakskujunenud ühendid (hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, teenetemärk, vanadekodu, võõrastemaja). Sageli on parem ainsuse omastav: loengute sari: loengusari
· Sihitisliku täendiga omaette tähendusega ühendid Vennaarmastus (armastatakse venda), rõõmuavaldus, rukkilõikus, buldooserijuht, pesupesemine · Hulka ja kogu väljendavad ühendid liivahunnik, suhkrutükk, veetilk, räimekilo, singiviil, aga: mereliiva hunnik, prantssaia viil · Mitmusliku sisuga ainsuse omastav tikutoos, teatriliit, tellisetehas, kartulipanek, marjakorjamine · Kolm või enamgi tüve aedviljakonserv, käterätikuriie, jalgpallikohtunik, sadulsepatööd, tarbekunstinäitus, kauglaskesuurtükk, erastamisväärtbaberiarve, ülehelikiiruslennuk, allmaaraudteejaam, olümpiapurjespordikeskus Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku looduse ilu, isa saapad, naabri auto, kauba headus, õpiku autor, rahva heaolu Sõltuvalt täiendi kuuluvusest
8.2.Eritähenduslikud väljendid kokku. Nt: aegamööda 'aegalselt', kordamööda, pikkamööda 'pikkamisi'. 8.3.Kaheti võib kirjutada. Nt: meelt mööda ja meeltmööda, jõudu mööda ja jõudumööda, konti mööda ja kontimööda. Nimisõna + Nimisõna 1.Ainsuse nimetavas nimisõna + nimisõna = kokku. 1.1.Kolm või enamgi tüve = kokku. Nt: vesiveski, nahkmööbel, verivorst, betoontala. Nt: aedviljakonserv, aruandeaasta, sadulsepatöö, käterätikuriie, seisuametnik. 2.Lühitüveline nim. + nim.= kokku. Nt: purskkaev, kuningriik, inimväärikus. 3.Nim ainsuse omastavas + nim.= kokku, KUI näitab liiki või laadi (Mis liiki? Mis laadi? Mis?) 3.1.Mitmusliku sisuga ainsuse omastav = kokku. Nt: jahikoer, toakoer, karjakoer.., taskukell, seinakell, käekell.., rongipilet, bussipilet
NB! Konkreetse üksikjuhtumi korral kirjutatakse selline omastav järgnevast nimisõnast lahku. nt. Vaiba puhastamine, kinga parandamine, põranda värvimine, kirja saatja. b) Hulka ja kogu väljendavad ühendid. nt. Liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, veetilk, räimekilo, piimaliiter. c) Mitmusliku sisuga ainsuse omastav. nt. Tikutoos, raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, palgikoomer, hambaarst. d) Kolm või enamgi tüve. nt. Aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik, töövõtuleping. Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku. nt. Isa saapad, õpiku autor, ukse kääksumine, tuule undamine. NB! Lapse kisa (ühe teatud lapse kisa) vrd lapsekisa (liigimõisteline), osakonna juhataja vrd osakonnajuhataja. NB! Kokku- või lahku kirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest. nt
vihmapiisk, veetilk, räimekilo, piimaliiter, rahvahulk, klaasikild, singiviil. Kui täiendosa on liitsõna, siis kirjutatakse ta lahku: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild, prantssaia viil; mitmusliku sisuga ainsuse omastav, nt tikutoos, raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, kartulipanek, marjakorjamine, männimets, hambaarst; kolm või enamgi tüve, nt aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik, kartulivõtumasin, käterätikuriie, laevaremonditehas, okaspuumets, perekonnaseisuametnik, rahvatantsuring, sadulsepatööd, tarbekunstinäitus, töövõtuleping, tükitöösüsteem, viljapuuaed, kauglaskesuurtükk, kingsepatöökoda, erastamisväärtpaberiarve, vaherahuläbirääkimised, ülehelikiiruslennuk, allmaaraudteejaam, olümpiapurjespordikeskus.
3) vennaarmastus, rõõmuavaldus, meestesokid, naistepäev, käterätik, kartulipanek, rukkilõikus hingedepäev jne) 4) hulka ja kogust väljendavad ühendid 3) omadus-, arv- ja asesõnad kirjutatakse (liivahunnik, suhkrutükk, veetilk) järgnevast nimisõnast lahku (rõõsk 5) kolm või enamgi tüve koor, kolm nurka, meie maa, oma aja, (aedviljakonserv) tol ajal, ses suhtes, sel määral 6) Baltimaad, Madalmaad 4) Läänemere maad, Vahemere maad 7) Järgneva omadussõnaga kirjutatakse 5) Nelja meetri laiune, tolle mäe kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, kõrgune, suurte linnade vaheline puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, 6) F. R. Kreutzwaldi aegne, Atlandi
märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud) Nt kartulipanek, rehepeks, karjakasvatus, kalapüük, tuletõrjuja, buldooserijuht, hulka ja kogu väljendavad ühendid Täiendsõnal on täiend Nt. meie pere nt liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, liikmed, suure kassi pojad vihmapiisk, veetilk, räimekilo, piimaliiter, mitmusliku sisuga ainsuse omastav nt tikutoos, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, marjakorjamine, hambaarst kolm või enamgi tüve nt aedviljakonserv, aruandeaasta, käterätikuriie, laevaremonditehas, kauglaskesuurtükk, kingsepatöökoda, ülehelikiiruslennuk, allmaaraudteejaam, olümpiapurjespordikeskus. kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis Nt. lasteaed, meestesärk, noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus, keeltekool, kiirtepärg, käterätik, kätetöö, maadeuurija, meeltesegadus pikemad mitmuse omastavas olevad nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis Nt.hingedepäev, surnutepüha,
vihmapiisk, veetilk, räimekilo, piimaliiter, rahvahulk, klaasikild, singiviil. Kui täiendosa on liitsõna, siis kirjutatakse ta lahku: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild, prantssaia viil; 3. mitmusliku sisuga ainsuse omastav, nt tikutoos, raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, palgikoorem, kartulipanek, marjakorjamine, männimets, hambaarst; 4. kolm või enamgi tüve, nt aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik, kartulivõtumasin, käterätikuriie, laevaremonditehas, okaspuumets, perekonnaseisuametnik, rahvatantsuring, sadulsepatööd, tarbekunstinäitus, töövõtuleping, tükitöösüsteem, viljapuuaed, kauglaskesuurtükk, kingsepatöökoda, erastamisväärtpaberiarve, vaherahuläbirääkimised, ülehelikiiruslennuk, allmaaraudteejaam, olümpiapurjespordikeskus.
annaabi.ee 
