ühtegi ülevaadet esitatud, samuti ei tegeleta riigi õigusabi tasude ja kulude sissenõudmisega. See on seda muret tekitavam, et viimased aastad on riigieelarve jaoks olnud väga pingelised, samas on riigi õigusabi tellimuse maht (seda eriti tsiviilasjades) märkimisväärselt kasvanud ning ei ole alust eeldada kasvu pidur- dumist. On ütlematagi selge, et riigieelarvest eraldatavad vahendid peavad õigusabi osutamisele ja kor- raldamisele lisaks võimaldama advokatuuril mõistlikult suurendada riigi õigusabi osutamisel makstavaid tasusid, et tagada advokaatide õiglane tasustamine tehtava töö eest. Advokaatide tasud ei ole suurenenud viimastest riigieelarve kärbetest alates, need ei suurene ka 2012. aastal sellele vaatamata, et riigieelarve eraldist suurendatakse kolmandiku võrra. Suurenenud eelarve maht kulub täies ulatuses õigusabi suurene- nud tellimuse täitmiseks. Advokatuuri juhatuse ees, kelle seadusest tulenevaks kohustuseks on tagada riigi
*Riigi õigusabi kui isikud ei suuda end ise esindada, siis võivad taotleda riigi õigusabi. *Eesti advokatuuris olevad komisjonid: eetika ja metoodika komisjon; põhiõiguste; perekonnaõiguse; riigi õigusabi; intellektuaalse omandi ja IT õiguse; tööõiguse; konkurentsiõiguse *Advokaat tegeleb läbi advokaadibüroo. Advokatuuril on ka aukohus. Kõige suurem karistus on advokatuurist välja viskamine ja kõige leebem on noomitus. Min rahatrahv on 64 ja max 16000 eurot. *Advokaatide üldkogu kõik advokaadid osalevad ja otsustatakse suuri küsimusi. Advokatuuri esimees valitakse üldkogul. On olemas ka vähemalt 7-liikmeline advokatuuri juhatus. Olemas on ka revisjonikomisjon, kes kontrollib eelarve täitmist. Advokaadi esindusõigust eeldatakse.
järelvalve ning interventsiooniõigus. Mitte iseseisva JI staatuse andmist on vaja, et vältida liigseid vaidlusi pädevuse üle ja tegevuse dubleerimist. Tekiksid vaidlused riigi haldusorganite eneste vahel (PS §15). Ei saaks rakendada teenistuslikku järelvalvet ega sekkumisõigust, vaid ainult riiklikku järelvalvet. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid sätestab seadus. KOV-l on volikogu, valitsus, revisjonikomisjon. Notarite kojal on koosolek ja eestseisus. Advokatuuril on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus. Vähemusrahvuste kultuuriomavalitsustel on valitsus, nõukogu ja valitsusasutused, linna kultuurivolikogu, kultuurivolinikud. Organil on olemas välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud kes töötavad h organis ja kes h organi nimel teostavad h organi pädevust).
järelvalve ning interventsiooniõigus. Mitte iseseisva JI staatuse andmist on vaja, et vältida liigseid vaidlusi pädevuse üle ja tegevuse dubleerimist. Tekiksid vaidlused riigi haldusorganite eneste vahel (PS §15). Ei saaks rakendada teenistuslikku järelvalvet ega sekkumisõigust, vaid ainult riiklikku järelvalvet. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid sätestab seadus. KOV-l on volikogu, valitsus, revisjonikomisjon. Notarite kojal on koosolek ja eestseisus. Advokatuuril on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus. Vähemusrahvuste kultuuriomavalitsustel on valitsus, nõukogu ja valitsusasutused, linna kultuurivolikogu, kultuurivolinikud. Organil on olemas välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud kes töötavad h organis ja kes h organi nimel teostavad h organi pädevust).
asutamislepingust ja põhikirjast ei tule registripidajale juriidilise isiku registrisse kandmiseks esitada. Seeg aon ühinguleping üksnes osanikevaheline sisesuhte dokument, mille sisuga ei ole kolmandatel isikutel tavaliselt võimalik tutvuda. (2) Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on ette nähtud selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Põhikiri on enamikul Eesti tegutsevatest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest. (Advokatuuril on põhikirja asemel kodukord, mis on põhikirja olemusele vastav sisesuhteid reguleeriv dokument.) § 29. Juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht Sätes on kohaldatav nii era- kui ka avalik-õiguslike juriidiliste isikute suhtes. (1) Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 16 kehtib füüsilise isiku kohta, kuid § 29 kehtib juriidilise isiku kohta.
järelvalve ning interventsiooniõigus. Mitte iseseisva JI staatuse andmist on vaja, et vältida liigseid vaidlusi pädevuse üle ja tegevuse dubleerimist. Tekiksid vaidlused riigi haldusorganite eneste vahel (PS §15). Ei saaks rakendada teenistuslikku järelvalvet ega sekkumisõigust, vaid ainult riiklikku järelvalvet. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid sätestab seadus. KOV-l on volikogu, valitsus, revisjonikomisjon. Notarite kojal on koosolek ja eestseisus. Advokatuuril on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus. Vähemusrahvuste kultuuriomavalitsustel on valitsus, nõukogu ja valitsusasutused, linna kultuurivolikogu, kultuurivolinikud. Organil on olemas välispädevus (pädevust teostab asutuse juht) ja sisepädevus (kui seaduses pole täpsustatud, et pädevust teostab h organi juht, siis võib määrata ametnikud kes töötavad h organis ja kes h organi nimel teostavad h organi pädevust).
(NS § 35). Loetletud ülesandeid võib kvalifitseerida kui avalik-õiguslikke haldusülesandeid. Avalik-õiguslikuks korporatsiooniks on samuti Eesti Advokatuur. Ta on seaduse "Eesti Advokatuuri kohta" § 1 lg. 3 järgi juriidiline isik. Advokatuuri kuuluvad vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid (AS § 3 lg. 2) Eesti Vabariigis võib advokaadina tegutseda ja advokaadi nimetust kanda ainult advokatuuri kuuluv isik (AS § 3 lg.1). Seega on advokatuuril kindel liikmeskond. Tema ülesanne - anda õigusabi (AS § 1 lg. 1) - on avalik-õiguslik ülesanne. Kehtiva õiguse alusel võib avalik-õiguslikest korporatsioonidest nimetada veel vähemusrahvuste kultuuriomavalitsust. Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seaduse § 2 1. lõike järgi on vähemusrahvusse kuuluvatel isikutel õigus moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks.
(NS § 35). Loetletud ülesandeid võib kvalifitseerida kui avalik-õiguslikke haldusülesandeid. Avalik-õiguslikuks korporatsiooniks on samuti Eesti Advokatuur. Ta on seaduse "Eesti Advokatuuri kohta" § 1 lg. 3 järgi juriidiline isik. Advokatuuri kuuluvad vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid (AS § 3 lg. 2) Eesti Vabariigis võib advokaadina tegutseda ja advokaadi nimetust kanda ainult advokatuuri kuuluv isik (AS § 3 lg.1). Seega on advokatuuril kindel liikmeskond. Tema ülesanne - anda õigusabi (AS § 1 lg. 1) - on avalik-õiguslik ülesanne. Kehtiva õiguse alusel võib avalik-õiguslikest korporatsioonidest nimetada veel vähemusrahvuste kultuuriomavalitsust. Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seaduse § 2 1. lõike järgi on vähemusrahvusse kuuluvatel isikutel õigus moodustada kultuuriomavalitsusi neile põhiseadusega antud kultuurialaste õiguste teostamiseks.
annaabi.ee 
