keskmisest suuremal hulgal vallanduma hakkab. Ta vaatab oma suurte siniste silmadega mulle sügavale silma ja küsib peaaegu sosinal ,, Emme, miks sa nii kurb oled ? ,, Kuidas ma seletan sellele viieaastasele, et ma nägin teda selles tüdrukus, kelle kohta ma raamatut loen, kuidas ma räägin talle, te ma kujutasin ette kedagi nii imelist, nii habrast, nii andekat nii kaitsetut kogemas elu , mis täiesti ebaõiglane on ? Kuidas vormida sõnadesse seda kurbust, mida ma tunnen adudes, kuidas tuhanded lapsed siin maakera peal, mida me kõik jagame, peavad nii katkiste hingedega üles kasvama? Peas jooksevad sajad vastusteta küsimused läbi segi, mõned ei jõua isegi lauseteks koonduda vaid läbivad mu teadvust vaid tundejoana. Hülgamine. Armastuse puudus. Ärakasutamine. Valu. ,,Ma armastan sind, sa tead seda ikka , onju?" ,,Muidugi ma tean, emme, sa ju ütled seda mulle koguaeg" ,,Aga, kas sa tunned seda?" ,,Ma ju olen su süda" Naeratus. Ja siis ma räägingi talle
näitama üles karmust nende sisse nõudmisel ja astuma kõikvõimalikke samme raha muretsemiseks. Selline teguviis hakkab tekitama alamates vaenu ja kui valitseja lõpuks ikkagi vaesub, ei pea temast enam keegi suuremat lugu; nii et olles toonud oma heldusega kahju paljudele ja kasu vähestele, satub ta suurde kitsikusse juba esimese raskuse puhul ja on hukkumise äärel mis tahes hädaohus; püüdes seda adudes helduse ülesnäitamisest taganeda, saavutab ta kiiresti ihnuskoi häbistava kuulsuse. 2. Seega, kui valitsejal pole võimalik ennast kahjustamata helde inimese väärtuslikke omadusi kasutada - nii et neid ka märgataks - ei tarvitse ta, kui ta on arukas ja taibukas, ihnuskoi kuulsusest hoolida, sest aja jooksul hakatakse teda ikka heldemaks pidama - kui nähakse, et tänu kokkuhoidlikkusele tuleb ta
lööb. Kuula! Kõmataski. Kõigepealt meloodiline hoiatus; seejärel eksimatult kellaaeg. Tinased sõõrid hajusid õhus. Küll me oleme rumalad, mõtles Clarissa üle Victoria Streeti minnes. Taevas üksi teab, miks inimene elu nõnda armastab, miks nõnda tajub, välja mõtleb, eneses üles ehitab, ümber paiskab, ikka ja jälle uuesti loob; ent kõige armetumad vanamoorid, kõige masendavamad õnnetusehunnikud teevad trepil istudes (adudes allakäiku) sedasama; selsamal põhjusel - Clarissa oli selles kindel - ei saa parlamendi vastuvõetud sätted neisse puutuda: nad armastavad elu. Inimese silmades, hoos, sammumüdinas ja väsinud rühkimises; melus ja lärmis; tõldades, autodes, omnibussides, furgoonides, võileivamüüjate jalgade lohinas ja vetruvas astes; pasuna-koorides; väntorelites; pea kohal laugleva lennuki võidukas helas ja kummaliselt kõrge-häälses laulus oli see,
Autor oleks nagu endalt küsinud, mis on kõige valusamad asjad elus. Ja siis püüdnud vastuseid leida võimalikult mitmel tasandil: isiklikus elus on suurimaks õnnetuseks perekonna lagunemine ja armastatu kaotus; eetilisel tasandil on kõige hirmsam, kui paned toime määratute mastaapidega kuriteo, tapad miljoneid inimesi, purustad terve tsivilisatsiooni. Ja miks mitte lisada aastakümnete pikkuse viibimise vangikongis, teadmata, kui kaua see kõik veel kestab, ent siiski üsna selgesti adudes, et lahenduseks on suure tõenäosusega surmaotsus. Romaani lõpuks sobib siis teadagi peategelase surmasaatmine. Ja ometi – kõik need lõputud kannatused ei mõju kokkuvõttes masendavalt. 1 Sama artikli teoreetilisema küsimuseasetusega versioon on ilmunud ajakirjas Keel ja Kirjandus 11/2006, lk. 863- 874. Kaptenkomandör Batrian loeb oma eluraamatust ridu: Sa pead kannatama, palju kannatama. Sa pead talumatult palju kannatama, et sinust saaks... ..
kodanikke erakorraliste maksudega, näitama üles karmust nende sisse nõudmisel ja astuma kõikvõimalikke samme raha muretsemiseks. Selline teguviis hakkab tekitama alamates vaenu ja kui valitseja lõpuks ikkagi vaesub, ei pea temast enam keegi suuremat lugu; nii et olles toonud oma heldusega kahju paljudele ja kasu vähestele, satub ta suurde kitsikusse juba esimese raskuse puhul ja on hukkumise äärel mis tahes hädaohus; püüdes seda adudes helduse ülesnäitamisest taganeda, saavutab ta kiiresti ihnuskoi häbistava kuulsuse. 2. Seega, kui valitsejal pole võimalik ennast kahjustamata helde inimese väärtuslikke omadusi kasutada - nii et neid ka märgataks - ei tarvitse ta, kui ta on arukas ja taibukas, ihnuskoi kuulsusest hoolida, sest aja jooksul hakatakse teda ikka heldemaks pidama - kui nähakse, et tänu kokkuhoidlikkusele tuleb ta toime olemasoleva sissetulekuga, jaksab kaitsta sõjas end vaenlaste eest ning suudab
kodanikke erakorraliste maksudega, näitama üles karmust nende sisse nõudmisel ja astuma kõikvõimalikke samme raha muretsemiseks. Selline teguviis hakkab tekitama alamates vaenu ja kui valitseja lõpuks ikkagi vaesub, ei pea temast enam keegi suuremat lugu; nii et olles toonud oma heldusega kahju paljudele ja kasu vähestele, satub ta suurde kitsikusse juba esimese raskuse puhul ja on hukkumise äärel mis tahes hädaohus; püüdes seda adudes helduse ülesnäitamisest taganeda, saavutab ta kiiresti ihnuskoi häbistava kuulsuse. 2. Seega, kui valitsejal pole võimalik ennast kahjustamata helde inimese väärtuslikke omadusi kasutada - nii et neid ka märgataks - ei tarvitse ta, kui ta on arukas ja taibukas, ihnuskoi kuulsusest hoolida, sest aja jooksul hakatakse teda ikka heldemaks pidama - kui nähakse, et tänu kokkuhoidlikkusele tuleb ta toime olemasoleva sissetulekuga, jaksab kaitsta sõjas end vaenlaste eest ning suudab
Nii pöördus juba kõrges eas reetor Isokrates Makedoonia kuninga poole avalikus kirjas, kus kutsus Philippost ühendama helleneid võitluseks Pärsia vastu. Kuid üldjoontes tugevnesid järgnevalt Demosthenese mõjuvõim ja ateenlaste veendumus Makedoonia ohtlikkusest. Demosthenese eestvõttel tõhustati laevastiku rahastamist, suurendades selleks rikaste kodanike finantskohustusi. Ka mitmed mereliidust lahku löönud riigid sõlmisid, Makedoonia ohtu adudes, taas Ateenaga liidu ja Philippose mõju tugevnemine Epairoses lisas Ateena leeri mõnegi Lääne-Kreeka riigi. Kui makedoonlased 340. a. Musta mere väinu ründas, sunniti nad Ateena ja liitlast ühistel jõupingutustel taganema. 339. a. andis uus Delfi pühamuga seonduv konflikt Philipposele taas alust sissetungiks Kesk-Kreekasse. Sedapuhku tundsid end ohustatud ka tema senised liitlased teebalased. Teebas oldi kahevahel, kas jääda Philippose leeri või ühineda ateenlaste juhitud
annaabi.ee 
