suunas. Pinna vaba energia järeldused, adsorptsioon, absorptsioon Järelikult pindpinevuse vähendamiseks peame vähendama pindpinevust () või pindala () Pindpinevuse vähendamiseks ei saa ilmselgelt muuta aine olemust. Kuid saab muuta süsteemi. Nii võib sättida süsteemi ümber nii, et piirpinnal on madala pindpinevusega molekulid. See nähtus on ADSORPTSIOON. Adsorptsioonis koguneb pinnale adsorbaat, pinnasisene aine on adsorbent. Sealjuures pindaktiivsed ained on need ained, mis on oma loomu poolest adsorbaadid (kogunevad meelsasti pinnale) N: hüdrofoobse ja hüdrofiilse aine piirpinnale loogiliselt võiks koguneda seebid (amfifiilsed ained). Absorptsioonis liigub aine aga justnimelt pinna sisemusse, n. valguse absorptsioon või gaasi absorptsioon. Pindliig Pindliig on suurus, mis iseloomustab faasi komponenti. Faasil on kaks kihti. Üks neist on pinna sisemus
laiali vee pinnal. Vedelike vastastikusel küllastumisel -1,4 mN/m ning benseen tõmbub tagasi läätsekujuliseks, sest laialivalgumine ei ole energeetiliselt soodne. Koefitsiendi muutus on seotud vee pindpinevuse muutusega, sest benseen koguneb pindkihti. 20. Millest on tingitud Hg halb märguvus enamikul pindadel? Hg pindpinevus on suurem kui veel 2. ADSORPTSIOON 1. Defineerige järgmised mõisted: adsorptsioon, adsorbent, adsorbaat, adsorptsiooni isoterm. Adsorptsioon on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspinnal. Ainet, mis koguneb pinnakihti, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet, mille pinnale koguneb adsorbaat, nimetatakse adsorbendiks. 2. Mis tingimustel vastab adsorptsiooniprotsess Henry seadusele? Milline on Henry konstandi füüsikaline sisu?
DUPRE VÕRRANDI TULETAMINE kogub pinnakihti, nim adsorbaadiks. Adsorbent on aine, mille molekulaarsete süsteemidega vähepüsivad. Kineetilist püsivust ELEKTROFOREES aerosoolides Väikeste osakeste korral Eeldus: faasid on teineteises lahustumatud. Faaside kokkuviimisel kohale koguneb adsorbaat. Pindaktiivsed ained adsorbeeruvad ja iseloomustab osakeste ühtlane jaotus kolloidlahuses. Püsivas lahuses omandavad osakesed molekulaarkineetilise iseloomu ja aerosooli tekib faasidevahelisel piirpinnaladhesioon - Gibbsi vaba vähendavad pindpinevust
märgumist: nt seebid, detergendid, dispergendid. isoelektriline täpp, vastab pHle kus laeng puudub. Pindpinevuse vähendamine pindpinevust vähendavate madala pindpinevusega ainete faaside piirpinnale nim adsorptsiooniks on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspnnal. Ainet, mis kogub pinnakihti, nim adsorbaadiks. Adsorbent on aine, mille kohale koguneb adsorbaat. Pindaktiivsed ained adsorbeeruvad ja vähendavad pindpinevust. Kui adsorptsiooniprotsess kandub üle faasi sisemusse,(näiteks gaaside neeldumine vedelikes või tahketes ainetes), siis nimetatakse seda nähtust adsorptsiooniks. Määratakse: kapillaarse tõusu meetod(kõige täpsem meetod), stalagmomeetriline meetod(loetakse kindlast ruumalast tekkinud mullide arvu. Vahetult enne tilga eraldumist on pindpinevusjõud ja tilga raskus võrdsed), mulli suurima rõhu meetod(rõhk,
pindaktiivseteks aineteks. Pindliig: = (niS-niV)/S või (niS-niV)/m niS- moolide arv pinnakihis niV-moolide arv faasi sisemuses. 10. Adsorptsioon adsorptsioon on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspinnal. Ainet, mis koguneb pinnakihti, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet, mille pinnale koguneb adsorbaat, nimetatakse adsorbendiks. 11. Pindpinevuse määramise meetodid 1. Kapillaarse tõusu meetod- Kapillaarse tõusu põhjustab pindpinevusjõud Fd. See on pindpinevuse määramise kõige täpsem meetod. 2. Stalagmomeetriline meetod-Loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu 3. Mulli suurima rõhu meetod- Siin mõõdetaks rõhku, mida on vaja rakendada, et suruda läbi kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk või gaasimullike. 12. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine
Seda nimetatakse agregateerumiseks ja see on isevooluline protsess. 2. Pindpinevuse vähendamine pindpinevust vähendavate madala pindpinevusega aine kogunemisega faaside piirpinnale. Seda nimetatakse adsorptsiooniks. Adsorptsioon on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspinnal. Ainet, mis koguneb pinnakihti, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet, mille pinnale koguneb adsorbaat, nimetatakse adsorbendiks. Aineid, millised adsorbeeruvad ja millised vähendavad pindpinevust , nimetatakse pindaktiivseteks aineteks. Kui adsorptsiooniprotsess kandub üle faasi sisemusse, siis nimetatakse seda nähtust absorptsiooniks. Elektrokapillarnähtus: Kui pind omab laengut, siis selle pinna pindpinevus erineb ilma laenguta pinna pindpinevusest. Töö, mis on vajalik laetud pinna suurendamiseks on väikesem kui elektroneutraalse pinna suurendamiseks vajalik töö.
98. Koagulatsioon. on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri koageeli 99. Adsorptsioon (füüsikaline-, keemiline). Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Adsorbent- aine või keha mille pinnal toimub adsorptsioon. Näiteks aktiivsüsi, silikageel, aktiivmuld, Pt must jt. Adsorbaat- pinnale adsorbeeruv aine (gaasisegude või lahuste komponendid). Füüsikaline - van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd nõrgad, et adsorbaati on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada. Adsorbent on regenereeritav ning ühte ja sama adsorbenti saab palju kordi kasutada. Keemiline: Seotud keemilise sideme tekkega adsorbendi pinna ja adsorbaadi vahel. Mittepööratav ; sama adsorbenti saab kasutada ainult üks kord. 100
vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. § Adsorbent- aine või keha mille pinnal toimub adsorptsioon. Vee baasil, Polüurentaanlakid, õli-polümeerlakid, happega kivinevad lakid, Näiteks aktiivsüsi, silikageel, aktiivmuld, Pt must jt. kruntlakid § Adsorbaat- pinnale adsorbeeruv aine (gaasisegude või lahuste komponendid). 103. Keemiliste reaktsioonide liigitus. füüsikaline - van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed Mittepööratavad ioonireaktsioonid: adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd nõrgad, et - Sadestusreaktsioon; adsorbaati on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada
vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Lakitud põrandapinnal on pinnakihiks kile. See § Adsorbent aine või keha mille pinnal toimub adsorptsioon. kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole Näiteks aktiivsüsi, silikageel, aktiivmuld, Pt must jt. kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. § Adsorbaat pinnale adsorbeeruv aine (gaasisegude või Vee baasil, Polüurentaanlakid, õlipolümeerlakid, happega kivinevad lakid, lahuste komponendid). kruntlakid füüsikaline van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd nõrgad, et 103. Keemiliste reaktsioonide liigitus. adsorbaati on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada
11. Adsorptsioon. Pindpinevuse vähendamine (d < 0) pindpinevust vähendavate madala pindpinevusega aine kogunemisega faaside piirpinnale. Seda nimetatakse adsorptsiooniks. Definitsioon: adsorptsioon on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspinnal. Ainet, mis koguneb pinnakihti, nimetatakse adsorbaadiks Ainet, mille pinnale koguneb adsorbaat, nimetatakse adsorbendiks Isevooluliselt kogunevad piirpinnale ainult need ained, millised vähendavad pindpinevust . Aineid, millised adsorbeeruvad ja millised vähendavad pindpinevust , nimetatakse pindaktiivseteks aineteks. Kui adsorptsiooniprotsess kandub üle faasi sisemusse,(näiteks gaaside neeldumine vedelikes või tahketes ainetes), siis nimetatakse seda nähtust absorptsiooniks. 12. Pindpinevuse määramine kapillaarse tõusu abil. 13
Ühesuguse valentsuse korral on suurem adsorbeeritavus ioonidel, mille radius on suurem. Põhjus on selles, et suurema raadiusega ioonidel on hüdratatsioon väiksem ning nad polariseeruvad kergemini. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni mõjutavad faktorid *lahustuvus (pöördvõrdeline sõltuvus adsorptsiooni ja lahustuvuse vahel) *pH (mõju mitmesugune: lahustunud ainele ja adsorbendile) *adsorbendi iseloomus (adsorbent-adsorbaat vastasmõju, pindala) *temperatuur (adsorbeerunud aine hulk temperatuuri tõustes väheneb) Laetud osakesed *Vees on kolloidosakesed enamasti laetud *Kolloidosakeste laengu teke *Polaarses keskkonnas (näiteks vees) on kolloidosakesed enamasti laetud. Laeng võib tekkida erinevatel põhjustel: *Ionisatsioon. Kui kolloidosakese pinnal on näiteks happerühmi, jääb nende dissotsieerumisel pinnale negatiivne laeng; aluseliste rühmade korral positiivne laeng.
Ühesuguse valentsuse korral on suurem adsorbeeritavus ioonidel, mille radius on suurem. Põhjus on selles, et suurema raadiusega ioonidel on hüdratatsioon väiksem ning nad polariseeruvad kergemini. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni mõjutavad faktorid *lahustuvus (pöördvõrdeline sõltuvus adsorptsiooni ja lahustuvuse vahel) *pH (mõju mitmesugune: lahustunud ainele ja adsorbendile) *adsorbendi iseloomus (adsorbent-adsorbaat vastasmõju, pindala) *temperatuur (adsorbeerunud aine hulk temperatuuri tõustes väheneb) Laetud osakesed *Vees on kolloidosakesed enamasti laetud *Kolloidosakeste laengu teke *Polaarses keskkonnas (näiteks vees) on kolloidosakesed enamasti laetud. Laeng võib tekkida erinevatel põhjustel: *Ionisatsioon. Kui kolloidosakese pinnal on näiteks happerühmi, jääb nende dissotsieerumisel pinnale negatiivne laeng; aluseliste rühmade korral positiivne laeng.
mõeldakse selle all vedeliku neeldumist tahkises. Neeldumiskeskkonda või -ainet nimetatakse absorbendiks, neeldunud ainet aga absorbaadiks. Adsorptsioon süsteemi mingi komponendi isevooluline kogunemine faaside (tahke-gaas, vedelik-gaas) eralduspinnale Kui adsorptsioon kandub edasi faasi sisemusse (gaasi neeldumine vedelikes), nimet nähtust absorptsiooniks Aine, mille pinnal toimub adsorptsioon adsorbent (aktiivsüsi, silikogeel), adsorbeeruv aine - adsorbaat. Adsorbendi pinnal on teatav lisaenergia (pinnaenergia), vastastoimel adsorbaadi osakestega see pinnaenergia väheneb. 82. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid. Hüdrofoobsed ained on näiteks paljud metallid ja teatud orgaanilised ained. Hüdrofoobsed ained lahustuvad orgaanilistes lahustites.
annaabi.ee 
