adorno ütleb, et lahendused, mida kultuuritööstus pakub, on võltsid lahendused, sest nad viivad üksnes selleni, et me oleme pärast lihtsalt töövõimelisemad. valgustus kui massipettus. adorno argumentatsioon ei puuduta lihtsustatud vastandust klassikaline kunst, massikunst. ta on kasvatatud klassikalise muusika vaimus, aga see ei puutu siia. marxi poliitilise võitluse loogika seisnes selles, et vastandus toimub ikkagi kodanluse ja proletariaadi vahel. ja sellest tulenevalt adornol ei olnud mingid soovi et teda samastataks elitaarse kunstiväljaga. adorno : mitte see, mida kunstiteos ütleb, pole tähtis, vaid milline on tema vormiline eripära, vormilised seosed. ükskõik kui õilsa sisuga kunstiteos ka oleks laetud, me peaks ikkagi küsima, millised on tema vormilised aspektid. näide : kümmekond aastat pärast adormo surma : toimus kontsert, kus koguti toitu nälgiva aafrika
Adorno – tuntud kui massikultuurikriitik Marcuse – üldteooria seisukohast võtmeisik, nö Adorno jätk. W. Benjamin – tema teeaduslik tegevus puudus – kirjutas esseid, mitte teadust. Tema elu „algas“ alles 68ndal aastal, kuigi tegi enesetapu1940ndal. Theodor ADORNO, 1903-1969 Kuivik, tema endaks põhiliseks huvisfääriks oli muusika – mängis klaverit. Kirjutatud 44 „Valgustuse dialektika“ Adorno seotud Nietzsche teooriatega. Üks teoreet. eelis on Adornol veel – Im. Kant – autonoomia mõiste inimese jaoks. Autonoomia idee Kanti järgi kombineeris kaks mõistet - .. ja mõistus. Adorno oli selle põhimõtte vastu – ei tahtnud mõistust nii esiplaanile seada. Autonoomne inimene on seatud mingisse süsteemi. Mõistusest on saanud uus orjastamise viis. Normide kohaselt, normide järgi – normid seotud autonoomia ideega, mis omakorda seotud mõistupärasega. Freudil oli 2 printsiipi – mõnu ja reaalsuse-
Selliste mõtete mõjutused on marksism, vasakpoolsus, Sigmund Freud. 1933-49 elas pagulasena Ameerikas. 1940 suhtles tihedalt saksa proosakirjaniku T.Manniga. Tema romaani "Doktor Faustus peategelase sarnasus Schönbergiga oli kaasaaegsete silmis ilmselge. Adornot mõjutas O.Spengleri "Õhtumaade allakäik". Mõlemid eelistasid empiirilisele uurimistööle intuitiivset lähenemist ja empiirilisele kirjeldusele teooriat ning see annab nende kirjutistele unikaalse iseloomu. Oma käsitlustes on Adornol õnnestunud ühendada tabavad sissevaated kultuurinähtuste olemusse ja mõistete ebajärjekindel kasutamine, et varjata oma teooria ebaadekvaatset suhet ajaloolistesse tõsiasjadesse ning vaadete paradoksaalsust. Ametlik muusikaelu jaguneb Adorno arust rahvusvaheliseks ja kohalikuks ning nende tase on teineteisega võrreldes väga erinev. Rahvusvahelise muusikaelu raskuskese asetseb kõige suuremates linnades nagu New York v6i London, ajaloolistes muusikakeskustes nagu Viin
hingeline parameeter. Adorno muusikast: "Bachi kaitsmine tema järgijate eest". Adorno ei meeldinud see, et muusikat originaalikeskselt kopeeritakse. Ta leidis, et Bachist saab sellise tegevuse kaudu mingi müstifitseeritud teoloogiline objekt. Adorno nägi Schönbergis midagi mida ta iseloomustas sõnadega "Die immanente Stimmigkeit", mis tähendavad sisemist struktuurilist sidusust, koherentsust. Selles peitus tema meelest autentsus. Sidusus jagunes Adornol kaheks: 1) sidusus kui tõde 2) sidusus kui ideoloogia. Ideoloogia midagi mis teenib valitseva klassi huve (ja omab kasulikke majanduslikke suhteid). Muusika oli Adorno jaoks tihtipeale ideoloogiline. Adorno otsis muusikast kriitilist sidusust, mis oleks võimeline maailma peegeldama ja sellest maailmast kõnelema, mitte olema nende ideoloogiliste valede teenistuses. Adorno pessimism tuleneb sellest, et kunstiteose kriitiline võimekus on piiratud
kasutab. Inimese tõelised vajadused *kunstinähtuse kaubaks muutumine inimeste suhete asjastumine ühiskonnas, inimestevahelised suhtes muutuvad turul asjadevahelisteks suheteks *kapitalismi loogika : kõik asjad on omavahel vahetatavad *kunst peaks toimima teist moodi kunstil v õime olla kriitiline, irratsionaalne, utoopiline *MH kunst on üle võtnud religiooni kohta *kultuuritööstus hoiab inimest argisuses kinni *Adornol sarnased jooned Nietzchega kunsti vastandumine kapitalistlikule loogikale (irrarstionaalsus jne) Adorno kunstikäsitlus: 22 * kunstiteos ei ole l õplik *kunstiteos märgib maailma mitte lõpetatust *kaup = lõpetatus, miski on realiseerunud mingisse vormi kaotatakse ära inimestevahelised sotsiaalsed suhted *kunst loob meie jaoks võimaliku maailma, selle, mis võiks juhtuda, unistuslik maailm *oluline on see olukord, mil kunsti vastu võetakse *töö ja vabaja omavaheline suhe
Uue mõiste on kultuuritööstuse poolt juba eos meie jaoks rüvetatud. Adorno jaoks ei ole korduse idee tegelikult midagi religioosset: ta otsib uut mõtlemist, mis oleks vaba uudsuse janust ja millel oleks mingisugune hingeline parameeter. Adorno muusikast: ei meeldinud see, et muusikat originaalikeskselt kopeeritakse. sisemist struktuurilist sidusust, koherentsust. Selles peitus tema meelest autentsus. Sidusus jagunes Adornol kaheks: 1) sidusus kui tõde 2) sidusus kui ideoloogia. Ideoloogia midagi mis teenib valitseva klassi huve (ja omab kasulikke majanduslikke suhteid). Muusika oli Adorno jaoks tihtipeale ideoloogiline. Adorno otsis muusikast kriitilist sidusust, mis oleks võimeline maailma peegeldama ja sellest maailmast kõnelema, mitte olema nende ideoloogiliste valede teenistuses. Adorno pessimism tuleneb sellest, et kunstiteose kriitiline võimekus on piiratud. Traagiline on see,
*tarbimisväärtus (tarvitamisväärtus) see, kuidas inimene seda toodet kasutab. Inimese tõelised vajadused *kunstinähtuse kaubaks muutumine inimeste suhete asjastumine ühiskonnas, inimestevahelised suhtes muutuvad turul asjadevahelisteks suheteks *kapitalismi loogika : kõik asjad on omavahel vahetatavad *kunst peaks toimima teist moodi kunstil võime olla kriitiline, irratsionaalne, utoopiline *MH kunst on üle võtnud religiooni kohta *kultuuritööstus hoiab inimest argisuses kinni *Adornol sarnased jooned Nietzchega kunsti vastandumine kapitalistlikule loogikale (irrarstionaalsus jne) Adorno kunstikäsitlus: * kunstiteos ei ole lõplik *kunstiteos märgib maailma mitte lõpetatust *kaup = lõpetatus, miski on realiseerunud mingisse vormi kaotatakse ära inimestevahelised sotsiaalsed suhted *kunst loob meie jaoks võimaliku maailma, selle, mis võiks juhtuda, unistuslik maailm *oluline on see olukord, mis kunsti vastu võetakse *töö ja vabaja omavaheline suhe
annaabi.ee 
