inimesel enesel seda kompleksi ja tema tekkepõhjusi teadvustada, alaväärsustunnet leevendada, hingeelu ohtlikke käänakuid ennetada ja vältida. Kirjeldatud skeem võib iseenesest muidugi tunduda üpris toores ja pealiskaudne, ent piisavalt avara ja samas kriitilise suhtumise korral võib ta olla vägagi sisukas ja viljakas. Kõigepealt ei peaks kedagi ära kohutama termin «alaväärsus». Õnnetuseks on sel sõnal eesti keeles küll kaunis halvamaiguline kõla, kuid igaüks, kes Adlerit loeb, avastab kiiresti, et see mõiste pole psühholoogi käes mingiks sõjanuiaks, millega eksinud inimkonda nuhelda. Vastupidi, Adler ei püüa kusagil seda alaväärsustunnet kinnistada või kinnisideena peale suruda. Alaväärsustunne pole mingi hädavareste ja pigilindude pärisosa, vaid täiesti universaalne ja teatud piirides ka täiesti loomulik tunne, inimest käivitav ja aktiviseeriv vedru. Adleri taotlus on inimlik ja lihtne: püüda
Seetõttu tuleks terminit ,,individuaalne" mõista kui ,,jagamatut". Sellega erines Adleri holistlik käsitlus Freudi reduktsionistlikust teooriast. Freudist erinevalt seletas Adler ka isiksust. Freudi seletus põhineb determinismil, tema arvates määravad lapsepõlves kogetud traumad suuresti inimese hilisema elukäigu. Adleri järgi tuleks aga isiksust seletada teleoloogiliselt, lähtudes teadvuses loodud tulevikumudelist ja inimese motivatsioonist. Väidetavalt on Adlerit mõjutanud Saksa filosoofi Hans Vaihingeri (18521933) vaated, kes arvas, et tegeliku elu jaoks vajab inimene osalisi (suhtelisi) tõdesid, kasutades neid kui kasulikke konstrukte või fiktsioone, kuna lõplik, absoluutne tõde jääb alati kättesaamatuks. Adleri järgi võimaldavad niisugused konstruktid inimesel elada oma igapäevast elu: ta käitub, nagu teaks, missugune on maailm tulevikus. Adleri isiksuseteooria aluseks on kahe tungi alaväärsustunde (tema tõigi psühholoogiasse
Sõprus seotud sotsiaalsusega, inimrassi osaks olemise väljendus. Armastus ehk heteroseksuaalsus, keha ja mõistuse liit, suurim koostöö proovikivi. Isiksuse arengut takistavad alaväärsustunne (tuleneb lapsepõlvest), hellitatus (ei jätku usku iseendasse, sest teised on lahendanud need probleemid), hüljatus (laps ei näe armastust ja koostööd seetõttu raske neid õppida. Täiskasvanuna julmad, külmad) . Võttis kasutusele pereteraapia, tema tähtsaim teos on "Inimese tundmine". Adlerit on mõjutanud Darwini evolutsiooniteooria, psühhoanalüüs (mida 100% Freudilt üle ei võtnud), Nietzsche võimutahe. 8. Reich Rõhutab Freudist enamgi veel seksuaalsuse olulist osa isiksuse arengus. Põhimõisted bio- v psüühiline energia, keha raudrüü. Bioenergiast sõltub inimese tervis ja haigus. Inimese sees olev energia peab saama vabalt liikuda. Haigused sõltuvad tema meelest sellest, kuivõrd palju saab inimene oma seksuaalsust `maha laadida'. Keha raudrüü viha
Sõprus seotud sotsiaalsusega, inimrassi osaks olemise väljendus. Armastus ehk heteroseksuaalsus, keha ja mõistuse liit, suurim koostöö proovikivi. Isiksuse arengut takistavad alaväärsustunne (tuleneb lapsepõlvest), hellitatus (ei jätku usku iseendasse, sest teised on lahendanud need probleemid), hüljatus (laps ei näe armastust ja koostööd seetõttu raske neid õppida. Täiskasvanuna julmad, külmad) . Võttis kasutusele pereteraapia, tema tähtsaim teos on "Inimese tundmine". Adlerit on mõjutanud Darwini evolutsiooniteooria, psühhoanalüüs (mida 100% Freudilt üle ei võtnud), Nietzsche võimutahe. 8. Reich Rõhutab Freudist enamgi veel seksuaalsuse olulist osa isiksuse arengus. Põhimõisted bio- v psüühiline energia, keha raudrüü. Bioenergiast sõltub inimese tervis ja haigus. Inimese sees olev energia peab saama vabalt liikuda. Haigused sõltuvad tema meelest sellest, kuivõrd palju saab inimene oma seksuaalsust `maha laadida'. Keha raudrüü viha
Ta lahkus Freudist, sest ta ei võtnud omaks tema seksuaalsusteooriat. Kui ta lahkub psühhoanalüütikute ühingust, siis on see ühing kasvanud 24 inimese suuruseks. Kui Adler lahkub, siis umbes 9 tükki läheb temaga koos. See näitab Adleri mõjukust. Ta loob oma õpetuse. Seda nimetatakse individuaalseks psühholoogiaks. Ta kuulub psühhoanalüütikute hulka. Adleri õpetus hakkab üsna kiiresti Euroopas levima. 30ndatel anti Adlerit välja Eestis, kuid Freudi ei antud. See näitab, et Adleri ideed olid Eestis ka juba üsna levinud ning leidnud sellise soodsa pinnase. Põhiline valdkond, kuhu Adler oma huvi suunas, oli haridussfäär. Ta väitis, et kõige olulisem on töötada nende inimestega, kes vormivad tulevat, kasvavat põlvkonda. Sellepärast hakkas ta looma koolide juurde konsultatsioonikeskusi nii laste kui vanemate jaoks. Ainuüksi Viinis oli neid üle 30. See idee leidis üsna aktiivselt kasutamist
olukorra, kus ei hüppa sõitva auto eest ära jne. Huumor. Huumor ja unenäod. Agressiivsus ja seks. Nali. Inimesed naeravad selle üle kõige rohkem, mida nad kõige rohkem kardavad, kuna see vähendab ärevust. Kui inimesel on hirm mahajäetud saada, siis naerad lugude üle, kus kedagi jäetakse maha või petetakse. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA: Alfred Adler (1870-1937). Individuaalpsühholoogia. Mis määrab ära inimese käitumise? Adlerit huvitas, mis on see jõud, mis paneb inimesed tegutsema. Oletas, et kõige olulisem jõud on see, et kõik organismid püüavad välja arendada oma potentsiaali ja see mis on selles keskkonnas mittekohane püütakse kompenseerida. I Organite alaareng – kompenserimine, ülekompenseerimine. Püüdlus täiuse või üleoleku poole (striving for superiority). Kopenseerimine - inimene püüdleb täiuse poole.
Neuroos ei ole isoleeritud, selgelt välja joonistatud fenomen; see on inimolendi kui terviku reaktsioon." (JUNG 1977:300) Jung selgitab, et sümptomite ravimine ei aita siin midagi, vaid tuleb minna probleemi juurteni. (JUNG 1977:23) Nende kõrvaldamisel kaovad ka konkreetsed sümptomid. ,,Neuroosidele vääramatult iseloomulik tunnus on fakt, et nende põhjused on psüühilised ja ka nende ravi sõltub täielikult psüühilistest ravimeetoditest." (JUNG 1977:328) Sõideldes Adlerit ja Freudi psüühika liigmehhaanilise käsitluse pärast, väidab Jung, et nende teooriad ning teraapia ei anna elule sügavamat, spirituaalset tähendust. Seega ei saa nad pakkuda ka abi inimesele, kes otsib elu mõtet ning kelle hing on rahutu seni, kuni ta leiab rahu Jumalas. ,,Psühhoneuroosi tuleb viimselt mõista kui hinge kannatust, kes pole leidnud oma 35 tähendust