Kõige enam saab energiat lipiidide lagundamisel. 3. Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? Süsivesikud, lipiidid, valgud 4. Kirjeldage ATP molekuli ehitust. ATP molekul koosneb riboosist, adeniinist ja kolmest fosfaatrühmast 5. Milles seisneb ATP tähtsus? ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, sest osaleb kõikide rakkude matabolismis. 6. Kuidas salvestatakse energiat ATP molekulidesse? ADP (adenosiindifosfaat) liitub juurde üks fosfaatrühm ja sellega koos salvestub 30kJ energiat ja tekib ATP. 7. Kuidas saab ATP energiat kasutada sünteesireaktsioonides? Kui ATP lagundeb ADP'ks või AMP'ks (adenosiinmonofosfaat) siis vabaneb ka selle käigus energiat, mida saab ära kasutada sünteesiprotsessides. 8. Nimetahe protsesse, millega kaasneb ATP moodustumine. Tärklise lagundamine glükoosi molekulides ja glükoosi oksüdatsioonil. Kokkuvõte
Tsitraaditsükkel Mitokondri maatriksis CO2 molekulid Hingamisahel Mitokondri sisemembraani 36 ATP-d harjakestel 5.ülesanne: Mida tähendavad lühendid, kui on võimalik, siis kirjuta nende struktuurvalemid ATP — Adenosiintrifosfaat C10H16N5O13P3 TKT — Trikarboksüülhapete tsükkel NADH - Nikotiinamiid adeniin dinukleotiid C21H27N7O14P2 ADP — Adenosiindifosfaat C10H15N5O10P2 6.ülesanne: Mille poolest erinevad aeroobne ja anaeroobne glükoosi lagundamine Aeroobne toimub hapnikuga, anaeroobne ilma Aeroobne: tekib 2 ATP, 4 H -> 2NADH2 Anaeroobne: 2 ATP-d ja piimhape või 2 ATP-d ja etanool 7.ülesanne: 1) Tärklisest aeroobse teega toodab 40 ATP molekule, millest kaks kuuluvad oksüdatsiooni. Kokku on 38 * 10 = 380. 2) ATP on võimalus koguneda suure hulga energiat läbi spetsiaalsete fosforihape jääkide
1). glükolüüs glükoos püroviinamatihape 2 ATP tsütoplasma võrgustik 2). tsitraadi püroviinamarihape CO2 -------- mitokonder tsükkel 3). O2 ja 2 NAD H2O 36 ATP mitokonder hingamisahela reaktsioon ATP adenosiintrifosfaat (tri- st ühendis on kolm fosfaati) ADP - adenosiindifosfaat ül: - energia talletamise: ADP + energia = ATP - energia ülekanne: ATP energia + ADP autotroofid organismid kes suudavad ise fotosünteesi käigus sünteesida omale orgaanilisi aineid. N: Taimed , vetikad, samblad heterotroofid- organismid kes hangivad eluks vajalike aineid väliskeskkonnast, mitte ei tooda ise. N: Loomad, seened, bakterid. aeroobne glükolüüs toimub rakus kus on küllaldaselt hapniku (hingamisahela reaktsioonis lähte aineks hapnik)
Adenosiintrifosfaat ehk ATP, mis koosneb lämmastikalusest adeniinist, suhkrujäägist riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Lisaks ATP-le kasutatakse makroergilistest ühendidest veel GTP, CTP, UTP ja TTP energiat. Nende nimetus tuleneb vastavast lämmastikalusest, näiteks GTP on guanosiintrifosfaat. Energia vabaneb, kui ATP laguneb, st ATP fosfaatrühm kantakse üle teistele molekulidele. Fosfaatrühmadevahelise sideme katkemisel vabaneb energia ning ATP-st adenosiindifosfaat ehk ADP. ADP-d on võimalik edasi lagundada AMP-ks ehk adenosiinmonofosfaadiks. ATP lagunemine toimub ensüümide abil, mis kindlustab ATP kasutamise õigel ajal ning õiges kohas. 5.Kolm ATP tootmise süsteemi inimorganismis. Milliste kehaliste tegevustega millist süsteemi rakendatakse? FOSFAGEENI SÜSTEEM – 100 meetri sprint, 60 meetri jooks, Sellel süsteemil jätkub varusid maksimaalselt kümneks minutiks. GLÜKOGEENI-PIIMHAPPE SÜSTEEM – 400 meetri
Oksüdeerumine – Energia vabaneb. Redutseerimine – Energia salvestub. Vabanenud energiat saab organismis transportida ja talletada ATP abil. *ATP on LÜHIEALINE molekul. Energiat vahendab ATP. ATP – Makroergiline ühend, ta salvestab ja kannab energiat edasi. ATP saab loovutada ühe fosfaatrühma loovutada: 1. ATPst saab ADP (adenosiindifosfaat) 2. energia vabaneb ADP saab pärast tagasi ATP (-ks) muuta (selleks Kukun energiat). Lagunemisprotsessid – Energia vabaneb, Nt. Glükoosi lagundamine (ehk gükolüüs), toimub oksüdeerumine (aatom loovutab elektrone). Heterotroofid (söövad olemasolevat) – loomad, seened, osad bakterid, osad protistid. Autotroofid (teevad Ise) – taimed, osad bakterid, osad protistid.
Glükogeeni ahel pikeneb UDP-aktiveeritud glükoosi molekuli jääkide liitumise teel. Oligosahhariidide süntees Sahharoos UDP-Glükoos + Fruktoos-6-P Sahharoos-6-P + UDP Sahharoos-6-P Sahharoos + Pi Laktoos UDP-galaktoos + Glükoos Laktoos + UDP GLÜKOOSI AKTIVEERITUD VORMID UDP-glükoos ADP-glükoos UDP uridiindifosfaat ADP - adenosiindifosfaat Uratsiil riboos P P - glükoos GLÜKONEOGENEES glükoosi süntees mitte süsivesikute klassi kuuluvatest lähteühenditest Vajalik ekstreemsetes olukordades - suur füüsiline koormus, kestev nälgimine Täiskasvanu glükoosi vajadus 160-190 g/ööp sellest aju tarbeks -120 g/ööp Glükoneogeneesi lähteained PÜRUVAAT Glükolüüsi tinglik lõpp-produkt LAKTAAT Koguneb lihastesse glükoosi anaeroobsel oksüdatsioonil
3 fosfaatrühma suhkur riboos ATP moodustub glükolüüsi, käärimise ja hingamise käigus: ADP + P ATP + 30 kJ/mol energiat Fosfaatrühmade Fosfaatrühma ATP vahelise sideme liitumisel katkemisel seotakse vabaneb energia energia ADP adenosiindifosfaat Teised makroergilised ühendid Erinevad lämmastikalused: GTP guanosiintrifosfaat (lämmastikalus guaniin) CTP tsütosiintrifosfaat (lämmastikalus tsütosiin) TTP tümidiintrifosfaat (lämmastikalus tümidiin) UTP uratsiiltrifosfaat (lämmastikalus uratsiil) Kasutatakse organismis DNA-, RNA- ja valgusünteesil. Kasutatud materjal: • http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/ainevahetus.htm • http://www.mossymere.co.uk/botswana/483-leopard2006.html • http://www.saudeanimal.com
süsinikdioksiid ja vesi Raku sees peab energiat edasi andma vahendaja - vabanev energia talletatakse makroergilistesse ühenditesse ATP adenosiintrifosfaat (lämmastikualusest adeniinist, suhkrust riboosist, kolmest fosfaatrühmast) - energia vabaneb kui ATP laguneb, st ATP fosfaatrühm kantaks eüle teistele molekulidele - seda energiat kasutatakse valkude sünteesimiseks ja molekulide transpordiks - nad kaotavad ühe fosfaatrühma ja tekib fosfaatrühm ja ADP adenosiindifosfaat - sidemed on väga nõrgad ja nende lõhkumiseks läheb vähe energiat - ühe ATP lagunemisel 30,5kJ energiat = 7,3 kilokalorit energiat - kõik elusorganismid bakteritest inimesteni kasutavad ATP ja energia saamiseks - ATP universaalsus - ATP toodetakse mitokondrite membraanis paikneva ensüümi abil - Fosfageeni süsteem (10sekundiks, näiteks 100m sprint. Suudab ADP muundada sama kiiresti ATP-ks kui lihased ATP äkilise pingutuse ajal vajavad)
Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. 3. Makroergilised ühendid. ATP ehitus, omadused, universaalsus. Kui palju energiat üle kantakse? ADP. Kui palju energiat saab süsivesikute, rasvade ja valkude lagundamisel? Orgaanilised ühendid, mis suudavad energiat salvestada. ATP - ADP + valk (P) universaalne energiatalletaja (adenosiintrifosfaat). Makroergilise sideme lõhkumisel saadakse ~30 kJ/mol. ADP - ANP +valk (P) universaalne energiatalletaja (adenosiindifosfaat). Vabaneb vähem energiat. GTP (valgu sünteesil) CTP, TTP, dTTP, UTP - DNA ja RNA süntees 1g sahhariid 17.6kJ 1g lipiid (rasv) 38.9kJ 1g valk 17.6kJ 4. Miks esimesed fotosünteesijad hapnikku ei tootnud? Millist osa päikesevalgusest taim FS-il kasutab? Milliseid pigmente taim FS-il kasutab? Neelab nähtavat värvust väljaarvatud roheline. Kasutatakse klorofülli, kloroplaste ning bakterirakul tsütoplasmat. 5. Mis toimub valgus-, mis pimedusstaadiumis? Kus toimuvad? Kuidas
metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum ATP - (adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes olev makroergiline ühend, osaleb raku energia talletaja ja ülekandjana; molekul koosneb: adeniin, riboos, 3 fosfaatrühma ADP - (adenosiindifosfaat) toimib paljudes ainevahetusreaktsioonides (näiteks glükolüüsis ja hingamisahelas) energia ja fosfaadi ülekandjana; makroergiline ühend- orgaanilised ained, millesse salvestatud keemilist energiat saab kasutada erinevates biosünteesiprotsessides autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus
Ergastamine - energia juurde andmine, siinkohal elektronidele. NADP - nikotiin-amiid-adeniin-dinukleotiid-fosfaat. Pigment - värvaine, klorofüll on rohelist värvi pigment. Prooton - H+, vesinikioon. · Glükoosi moodustavad aatomid pärinevad süsihappegaasist ja veest. · Pimedusstaadiumi protsessid: - süsihappegaasi sidumine atmosfäärist; - glükoosi süntees; - vaheühendi (NADP) ja ATP algse seisundi taastumine (ADP) · ADP - adenosiindifosfaat, aine, mille molekuli koostises on üks fosforhappejääk vähem kui ATP-l; ADP ja fosforhappejäägi liitumisel tekibki ATP, moodustunud side on väga energiarikas. · Ühe glükoosimolekuli sünteesiks on tarvis 6 molekuli süsihappegaasi ning 12 molekuli vett. Et reaktsioonide käigus tekib taas 6 molekuli vett, esineb see võrrandi mõlemal pool. See tähendab, et reaktsioonide toimumiseks on vaja 12 veemolekuli osavõtt, kuid
7. Sahhariidid on organismis esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks. Seejärel lagundatakse lipiidid, ning viimasena valgud (teiste ainete lagundamine ei ole organismi energiavahetuses nii tähtis). 8. ATP (adenosiintrifosfaat) universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikualusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Kui on kaks fosfaatrühma = ADP (adenosiindifosfaat). ATP moodustub peamiselt glükolüüsi, hingamise, käärimise ja fotosünteesi käigus. 9. Glükoos on esmane ja universaalne energiaallikas. Glükoosi lagundamine = dissimilatsiooniprotsess. 10. Ühe glükoosimolekuli täielik lagundamine organism võimeline sünteesima 38 ATP molekuli. C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O 38 ADP + 38 Pi 38 ATP 11. ATP molekulidesse salvestatakse u 40% vabanevast energiast, ülejäänud hajub soojusenergiana. 12
· 1g lipiidide lagundamisel vabaneb 9,3 kcal Valke ei kasutata energia saamiseks, kuna seda on liiga raske lagundada.Valkudel on pealegi veel palju muid ülesandeid, mida täita. 5.Mille poolest erinevad erinevad makroergilised ühendid, nimeta neid, mis on nende ühine ülesanne? Kuidas saab makroergilisse ühendisse salvestada energiat? Kätte energiat?(reaktsiooni võrrand üldiselt) · Erinevad lämmastikaluse poolest. Näiteks ATP(adenosiintrifosfaat), ADP(adenosiindifosfaat), NAD(nikotiinamiidadeniindinukleotiid), NADP(nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat). · Makroergiline ühend osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. · Energia salvestatakse ATP molekulidesse. ADP + Pi ATP - 30kJ · Kätte saab fosfaatrühma ülekandega ATP + S S - Pi + ADP 6.Glükoosi lagundamine: vajalikkus, olemus, millistes raku osades toimub,
1 g süsivesikute (sahhariidide) oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. Järgnevalt kasutab organism rasvu (lipiide). 1 g lipiidide oksüdatsioonil vabaneb 38,9 kJ energiat. Viimasena valke, kuna valkudel on väga palju teisi tähtsaid ülesandeid organismis. 1 g valkude oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. Energiat kasutatakse organismis biosünteesil, ainete transpordil ja liikumisel. ATP - adenosiintrifosfaat. (ADP - adenosiindifosfaat - oleneb P-rühmade hulgast) ATP on universaalne keemilise energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb rakkude metabolismis. ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. ATP molekul 3 fosfaatrühma. suhkur - riboos (OH OH) lämmastiku (N) rühm - adeniin Fosfaatrühmade vahelise sideme katkemisel vabaneb energia. Fosfaatrühma liitumisel seotakse energia. 1.2. FOTOSÜNTEES
→1g sahhariide = 17,6KJ energiat →1g lipiide = 38,9KJ energiat →1g valke = 17,6KJ energiat ATP ehk adenosiintrifosfaat ATP on universaalne keemilise energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb rakkude metabolismis. See koosneb: → lämmastikualusest adeniinist →suhkrust riboos →kolm fosfaatrühma Energia vabaneb, kui ATP laguneb. ATP molekulid kaotavad ühe oma fosfaatrühmadest ning tekib ADP (adenosiindifosfaat) . ADP's on võimalik edasi lagundada AMP'ks (adenosiinmonofosfaat), aga selle käigus vabaneb vähem energiat ning seda kasutatakse harvem. ATP lagunemisel vabaneb kokku 30,5 KJ energiat. Keskmine 70kg kaaluv inimene toodab päeva jooksul 40-100 kg ATP'd Seda energiat kasutatakse näiteks: valgu sünteesiks, molekulide transpordiks. ATP tootmiseks on organismis 3 võimalust:
Rakuhingamine- glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (ATP) ja eraldub CO2 ja H20 Makroergilised ühendid- väikesed org. ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandjate organismides toimuvates reaktsioonides ATP- (adenosiintrifosfaat) peamine rakkudes kasutatav energia salvestaja ja ülekandja ADP- (adenosiindifosfaat) on ATP lagunemisel tekkiv molekul, mida on võimalik uuesti ATP-ks muuta, kui sellele lisada fosfaatrühm Mitokonder- rakuorganell, kus toimub rakuhingamine, mille käigus toodetakse ATP-d Glükoos- lihtne süsivesik, mis on rakkude ainevahetuse vaheprodukt ja peamine energiaallikas Püruvaat- ühend, mis tekib glükoosi lagundamisel glükolüüsil, nim ka püroviinamarihappeks
Sel põhjusel peetakse fosforit ka elu ja mõtlemise elemendiks. Kaltsiumi järel on ta teine põhiline element, mis kuulub inimorganismis iga raku koostisesse. Fosforiühendite kõige fundamentaalsemateks ja universaalsemateks biofunktsioonideks on täpsemalt: · Organismides pärilikkusinfot sisaldavate nukleiinhapete (DNA, RNA) ahelate järjestuse komponent · Bioloogiliste süsteemide energaatika põhineb fosfaatrühmade ülekandel nukleotiidide ATP (adenosiintrifosfaat) ja ADP ( adenosiindifosfaat) vahel. Fosfaatrühma lisamisega ADPle salvestub eneriga ja tekib ATP, makroergiline ehk energiarikas ühend. Fosfaatrühma eraldumisel (hüdrolüüsil) toimub makroergilise sideme katkemine ja eneriga vabaneb. · Fosfor on üks kolmest taimede põhitoitelemendist (N,P,K) · Kaltsiumfosfaadil on toestav funktsioon paljude organismide jaoks. Nii imetajate, roomajate kui ka kalade skelett, aga ka käsijalgsete karbid koosnevad erineva fluorisisaldusega hüdroksüapatiitidest.
suur. Sel põhjusel peetakse fosforit ka elu ja mõtlemise elemendiks. Kaltsiumi järel on ta teine põhiline element, mis kuulub inimorganismis iga raku koostisesse. Fosforiühendite kõige fundamentaalsemateks ja universaalsemateks biofunktsioonideks on täpsemalt: · Organismides pärilikkusinfot sisaldavate nukleiinhapete (DNA, RNA) ahelate järjestuse komponent · Bioloogiliste süsteemide energaatika põhineb fosfaatrühmade ülekandel nukleotiidide ATP (adenosiintrifosfaat) ja ADP ( adenosiindifosfaat) vahel. Fosfaatrühma lisamisega ADP-le salvestub eneriga ja tekib ATP, makroergiline ehk energiarikas ühend. Fosfaatrühma eraldumisel (hüdrolüüsil) toimub makroergilise sideme katkemine ja eneriga vabaneb. · Fosfor on üks kolmest taimede põhi-toitelemendist (N,P,K) · Kaltsiumfosfaadil on toestav funktsioon paljude organismide jaoks. Nii imetajate, roomajate kui ka kalade skelett, aga ka käsijalgsete karbid koosnevad erineva fluorisisaldusega hüdroksüapatiitidest.
Makroergilised ühendid*- väikesed org ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandjatena organismides toimuvates reaktsioonides. ATP*- adenosiintrifosfaat; koosneb lämmastikalusest adeniinist, suhkrust riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Energia vabaneb kui ATP laguneb, tekkivat energiat kasutatakse valkude sünteesiks ja molekulide transpordiks. Lagunedes kaotab ATP ühe oma fosfaatrühmadest. Sidemete katkemisel vabaneb energia ning ATP-st saab ADP ( adenosiindifosfaat). Edasi võin ADP muutuda AMP-ks ( adenosiinmonofosfaadiks)., kuid selle käigus vabaneb vähem energiat ning seda kasutatakse palju harvem. ATP lagunemine toimub ensüümide toimel, mis kindlustab et ATP kasutatakse õigel ajal ja õiges kohas. ATP sidemed on energia rikkad, kuid idemete lõhkumiseks ei ole vaja kulutada palju energiat. ATP universaalsus- ATP-d kasutavad
Kaltsiumi järel on ta teine põhiline element, mis kuulub inimorganismis iga raku koostisesse. Fosforiühendite kõige fundamentaalsemateks ja universaalsemateks biofunktsioonideks on täpsemalt: · Organismides pärilikkusinfot sisaldavate nukleiinhapete (DNA, RNA) ahelate järjestuse komponent · Bioloogiliste süsteemide energaatika põhineb fosfaatrühmade ülekandel nukleotiidide ATP (adenosiintrifosfaat) ja ADP ( adenosiindifosfaat) vahel. Fosfaatrühma lisamisega ADP-le salvestub eneriga ja tekib ATP, makroergiline ehk energiarikas ühend. Fosfaatrühma eraldumisel (hüdrolüüsil) toimub makroergilise sideme katkemine ja eneriga vabaneb. · Fosfor on üks kolmest taimede põhi-toitelemendist (N,P,K) · Kaltsiumfosfaadil on toestav funktsioon paljude organismide jaoks. Nii imetajate, roomajate kui ka kalade skelett, aga ka käsijalgsete karbid koosnevad erineva
2. Fotoorganotroofid saavad energia päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest. ATP adenosiintrifosfaat On universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Koosneb: adeniinist, riboosijäägist ja kolmest fosfaatrühmast. Moodustub: fotosünteesil, hingamisel, käärimisel, glükolüüsil. ATP molekuli salvestatakse energia, mis on vabanenud dissimilatsioonil ning mida hiljem saab kasutada assimilatsioonil. ADP adenosiindifosfaat Koosneb: adeniinist, riboosijäägist ja kahest fosfaatrühmast. NAD vesinikukandja. METABOLISM TAIMERAKUS FOTOSÜNTEES Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks, mida elusorganismid kasutavad raku tasemel. Toimub kloroplastides. FS: 6CO2+12H2O = C6H12O6+6O2+6H2O FS vajalikud ained: 14 1. Valgus (päike) 2. Anorgaanilised ühendid (H2O ja CO2) FS tulemus: 1. Glükoos (C6H12O6) 2
rakkudevahelisel transpordil ning mitmesugustes liikumisprotsessides. ATP (adenosiintrifosfaat) – universaalne keemilise energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Moodustub glükoosi käärimise ja hingamise käigus. ATP’d ei saa talletada, seda peab pidevalt genereerima. ATP’d pole mõtet varuda, sest see lagundab end kui teda minuti jooksul ära ei kasutata. Rakk sureb kui energia otsas (1min sureb 300miljonit rakku). ADP (adenosiindifosfaat) +P -> ATP + 30kJ/mol. Füüsilise pingutuse korral vajab organism täiendavat energiat -> kiireneb ATP süntees -> vabaneb rohkem energiat. Et hoida püsivat kehatemperatuuri hakatakse higistama, kuna higi aurustumiseks nahapinnalt kasutatakse soojusenergiat. Lihaste liigutamiseks on vaja ATP’d kogu füüsilise aktiivsuse kestel. Lihas kasutab ära 35% saadud energiast, ülejäänud kaob. Lihase kontraktsioon: närviimpulsi tulemusena -> müosiin liitub aktiiniga -> müosiini pea tõmme
Assimilatsioon- sünteesiprotsessid (saadakse valke, sahhariide, lipiide, nukleiinhappeid) Sünteesiks vajatakse lähteaineid, energiat(ATP-keemilise energia varu) taimed fotosünteesiks-valgusenergia sahhariidid on esmased ja kõige kiiremini kasutatavad energiaallikad ATP- adenosiintrifosfaat-(ribonukleotiid) universaalne energia talletaja ja ülekandja, toimub kõigi rakkude metabolismis( glükolüüsi, käärimise, hingamise, fotosünteesi käigus) ADP- adenosiindifosfaat GTP-(ribonukleotiid) Glükoosi lagundamine- 1etapp- glükolüüs- toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus (2 ATP) saadakse 2 3C-list püroviinamarihappe molekuli+ 4 vesinikuaatomit. Anaeroobne glükolüüs- käärimine- lõpeb piimhappe või etanooli moodustamisega Tsitraaditsükkel- glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine toimub mitokondri sisemuses. Enne tsitraaditsüklisse sisenemist eralduvad pürovh. CO2 ja 2 H aatomit
annaabi.ee 
