lõhelised (Salmoniformes) luukalad (Osteichthyes) keelikloomad (Chordata), alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) haugilised (Esociformes) luukalad (Osteichthyes), keelikloomad kiiruimsed (Actinopterygii) (Chordata), alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) karpkalalised luukalad (Osteichthyes), keelikloomad (Cypriniformes) kiiruimsed (Actinopterygii) (Chordata), alamhõimkond selgroogsed
Noortel räimedel esineb toidukonkurents kiluga. On üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda tarvitatakse värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Püüdmisel on alammõõt 13 cm. Räime ohustab intensiivne väljapüük, aga ka inimtegevuse jääkproduktid, mis satuvad eeskätt rannikuvetesse, kuhu räim koeb ja kus arenevad vastsed. Talvel võib ohustada hapnikupuudus põhjakihtides. Riik : Loomad (Animalia) Hõimkond : Keelikloomad (Chordata) Klass : Kiiruimsed (Actinopterygii) Selts : Heeringalised (Clupeiformes) Sugukond : Heeringalised (Clupeidae) Perekond : Heeringas (Clupea) Liik : Atlandi heeringas (harengus) Alamliik : räim (membras) 22. veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks.
Kalad Keda nimetataks kaladeks? Tavapärase sõna "kalad" ei tähista loomasüstemaatikas ühtegi kindlapiirilist üksust. Valdav enamik siin käsitletavatest kaladest kuulub hoopis klassi Kiiruimsed (Actinopterygii), mis varem kandis nimetust klass Luukalad. Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas. Kalalaadseid loomi on maailmas kokku umbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liiki Enamik kalu on voolujoonelise kehakujuga: see algab peaga, mis läheb sujuvalt üle kereks ning lõpeb sabauimega. Keha on enamasti külgedelt kokkusurutud ja varustatud liikumist võimaldavate uimedega. Kehakuju erinevused peegeldavad
Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla haug ei kuulu. 4 Bioloogia Süstemaatiline kuuluvus Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on loomade (Animalia) riiki, keelikloomade (Chordata) hõimkonda, kiiruimsete (Actinopterygii) klassi, haugiliste (Esociformes) seltsi, hauglaste (Esocidae) sugukonda ja haugi (Esox) perekonda kuuluv röövkala. (http://et.wikipedia.org/wiki/Haug ) Välimuse kirjeldus Haugi värvus on tähniline, heledad vöödid kulgevad risti ja piki keha. Sõltuvalt kaldavöötme veetaimestiku iseloomust ja arenguastmest on haug hallikasroheline, hallikaskollane või hallikaspruun, selg on tume, kõht valkjas hallide tähnikestega. Selja-,
PH keelikloomad chordates SubPH Tunicata CL merituped CL ripikloomad CL meritünnikud SubPH Süstikkalad cephalochordata SubPH koljused craniata CL pihklased myxini CL silmud petromyzontida CL kõhrkalad chondrichthyes O ogahailised squaliformes O railised rajiformes CL kiiruimsed actinopterygii CL kopskalad dipnoi CL vihtuimsed crossopterygii CL kahepaiksed amphibia O salamandrid caudata 42 O Gymnophiona O konnad ja kärnkonnad anura CL roomajad + linnud reptilia SubCL kilpkonnad anapsida O kilpkonnad testudines SubCL diapsida (linnud, krokodillid, sisalikud, ussid ja sugulased)
Ohuks jõeforellile on ka teiste asustatud organismid. Näiteks Kanada Bow jões on võõrvetikad Didyosphenia geminata, kes vähendavad ringluses olevat vett. See omakorda võib oluliselt vähendada forellide marjade arvu, mis jäävad ellu. (Brown trout, http://en.wikipedia.org/wiki/Brown_trout, 23.03.2012 ) 1. BIOLOOGIA 1.1. Süstemaatiline kuuluvus Jõeforell kuulub loomade riiki (Animalia), keelikloomade hõimkonda (Chordata) ja kiiruimsete klassi (Actinopterygii). Jõeforell on lõheliste seltsi (Salmoniformes) lõhelaste sugukonna (Salmonidae) lõhe perekonna (Salmo) liik. Ta kuulub meriforelli liiki (Salmo trutta morpha fario). Ta on meriforelli alamliik või paikne, jões elav vorm (morfa). Jõeforell on saanud rahvapärase nimetuse hõrnas (http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5eforell, 13.03.2012)Laialdaselt kutsutakse jõeforelli ka forelliks või jõgiforelliks. Meeksi ojas, Piusa ja Vaidva jões nimetatakse teda hõrnaseks, Abjas eheruseks
SELGROOGSED Sõõrsuud Jõesilm Jõesilm Silmlased Silmud Selgroogsed Loomad Lampetra fluviatilis Lampetra Petromyzontidae Petromyzontiformes Petromyzontida Chordata Animalia Kalad Latikas Latikas Karpkalalased Karpkalalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Abramis brama Abramis Cyprinidae Cypriniformes Actinopterygii Chordata Animalia Harilik ahven Ahven Ahvenlased Ahvenalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Harilik haug Haug Hauglased Haugilised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Harilik koger Koger Karpkalalased Karpkalalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Koha Koha Ahvenlased Ahvenalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad
....................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus....................................................................................................16-17 2 Sissejuhatus Tavapärane sõna "kalad" ei tähista loomasüstemaatikas ühtegi kindlapiirilist üksust. Valdav enamik siin käsitletavatest kaladest kuulub hoopis klassi kiiruimsed (Actinopterygii), mis varem kandis nimetust klass luukalad. Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas. Kalalaadseid loomi on maailmas kokku umbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liiki. Kalad elavad vees. Kalalaadsed loomad jaotatakse kolme rühma: sõõrsuud, kõhrkalad ja luukalad. Enamik kalu kuulub luukalade hulka. Lisaks liigitatakse kalu veel toitumise järgi, vastavalt lepiskalad ja röövkalad. Kalu liigitatakse ka elukoha järgi: mageveekalad, merekalad ja siirdekalad.
Alla pH 5,5 kaovad järvedest viimastena haug ja ahven. Eestis on 7 kalaliiki looduskaitse all. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/kalalist11.htm Eesti kalade süstemaatiline nimestik Ülemklass: LÕUATUD, AGNATHA Klass: Pteraspidomorphi I selts: SUTILISED, PTEROMYZONTIFORMES 1. sugukond: Silmlased, Petromyzonidae 1. Merisutt, Petromyzon marinus L. 2. Jõesilm, Lampetra fluviatilis (L.) 3. Ojasilm, Lampetra planeri (Bloch) Ülemklass: LÕUGSUUSED, GNATHOSTOMATA Klass: Kiiruimsed, Actinopterygii II selts: TUURALISED, ACIPENSERIFORMES 1. sugukond: Tuurlased, Acipenseridae 1. Tuur, Acipenser sturio L. III selts: HEERINGALISED, CLUPEIFORMES 2. sugukond: Heeringlased, Clupeidae 2. Räim, Clupea harengus membras L. 3. Kilu, Sprattus sprattus balticus (Schneider) 4. Vinträim, Alosa fallax (Lacépéde) 3. sugukond: Ansoovislased, Engraulidae 5. Ansoovis, Engraulis engrasicholus (L.) IV selts: LÕHELISED, SALMONIFORMES 4. sugukond: Lõhilased, Salmonidae 6. Lõhi, Salmo salar L. 7
Klass: Meriliiliad (Crinoidea) 16. Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) 16.1. Alamhõimkond: Urochordata (mantelloomad) 16.2. Alamhõimkond: Cephalochordata (süstikkalad) 16.3. Alamhõimkond: Craniata (koljused) 16.3.1. Klass: Myxini (pihklased) 16.3.2. Klass: Cephalaspidomorphi (silmud) 16.3.3. Klass: Chondrichthyes (kõhrkalad) 16.3.4. Klass: Actinopterygii (kiiruimsed) 16.3.4.1. Alamklass käsiuimsed 16.3.4.2. Alamklass kõhrluused 16.3.4.3. Alamklass täisluused 16.3.4.4. Alamklass pärisluused 16.3.4.4.1. Selts heeringalised 16.3.4.4.2. Selts karpkalalised 16.3.4.4.3. Selts haugilised 16.3.4.4.4. Selts angerjalised
annaabi.ee 
