EDWARD von LÕNGUS Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium ELUST • üks Tartu tänapäeval tuntumaid tänavakunstnikke • väljamõeldud tegelane • Edward von Lõngus on absurdile viitav nimi, milles puudub otsene loogika • teosed on pälvinud ajakirjanduse ja kunstikriitikute tähelepanu • 2007. aastal tegevust alustanud Lõngus on tuntud stencil-tehnikas sotsiaalkriitiliste teoste poolest • kunstiajaloolane Triin Tulgiste on nimetanud teda oksjonikataloogis eesti tänavakunsti vaieldamatuks superstaariks • Ta ei tööta paberi ega pliiatsi, vaid enda ümber leiduvate kultuuriliste koodidega. Tema töömaterjaliks on kultuurielemendid
looma teisi maailmu selliste eksisteerivate kõrvale, millega oli ebameeldiv tegeleda. Iseloomulik oli ka see, et uued ideed ja rakenduslik innivatiivsus liikusid aladele, mida siiani „kõrge” kunstiga võrreldes teisejärguliseks on peetud. Parim näide selle kohta on jõuliselt esile tõusnud plakatikunst, mis terve kümnendi jooksul endale tähelepanu nõudis. Märkimisväärse koha leidis karikatuur, mis oma iseloomulikus kujundikeeles osutas sotsiaalsele absurdile. Väga populaarseks muutus Heinz Valk oma fanstsineeriva isiksusega ning lopsaka joonega portreede ja poliitiliste vihjepiltidega. Üllatavalt suur tähendus omistati sel ajal ka näituste kujundusele, millest kujunes lausa omaette kunstiliik. 6.Olulise joone võib tõmmata kümnendi keskele, kui järsku sai selgeks, et see uuendus ja noor põlvkond, keda nii kangesti oodati, on ka tegelikult olemas ning näitustel ühe olulisemaid positsioone võtmas.
hoopis teistsugused tähendusmängud. Kui metafoorsus või piltlikkus pärismõistatustes on võtmeks vastuse leidmisel, siis keerdküsimuses viiakse inimene vastusest eemale. Arhiivitöö kinnitab tsentri ja perifeeria teooriat 4. Mõned osad ”perifeeriast” ei eelda nähtavasti üldse mõistatamist kui sellist, vaid on loomult kas mingid absurdile, kalambuurile vms rajatud lühijutu pauseeritud esitused või mingite verbaalsete, graafiliste, pantomiimiliste vm trikkide demonstratsioonid; sedakaudu jõuab mõistatusžanr kokkupuutesse lühijuttude ja mängudega (nn Armeenia raadio sarja kuuluv repertuaar on markantne näide mõistatuste ja anekdootide vaheliste hübriidnähtuste kohta). 37. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost. Piret Voolaid (?) Artiklid, mis olid kodulugemiseks 2.11
..?; Mis vahet on...?; Mis ühist on...? jts.). 2. Perifeeria on tugevasti orienteeritud koomikale ja naljale. 3. Kui "päris"- mõistatustes valitsevat poeetilist semantikat võib üldiselt lugeda metafoorseks, siis perifeerias nähtuvad tähendusmängud on hoopis teistsugused ja salakavalad; tihti ei jäeta siin vastuse õigeks ära arvamiseks õieti mingit võimalust. 4. Mõned osad perifeeriast ei eelda nähtavasti üldse mõistatamist kui sellist, vaid on loomuldasa kas mingi absurdile, kalambuurile vms rajatud lühijutu "pauseeritud" esitused või mingite verbaalsete, graafiliste, pantomiimiliste vm. trikkide demonstratsioonid; sedakaudu jõuab mõistatuszanr kokkupuutesse lühijuttude ja mängudega.) 40. Mis on parömioloogiline grafiti? Missuguseid rühmi saab (nt P. Voolaiu artikli järgi) parömioloogilises grafitis eristada? Paröömiliseks nimetatakse grafitit, mille autor on oma sõnumi
8 pudrumäed ja piimajõed, kuristiku ületamine kahe hüppega jne. jne. Ühes naljandis kelgib vanatüdruk, et ta kuuleb, kui kirp õlgedesse kuseb, ja näeb, kuidas sääsk kirikutornis haigutab. Eestlastel on regilaulutüüp "Imed", kus kerilauad keedid leenta, siga sõtkus taigenida, lammas läks laudile munele. Lapsed oskavad absurdi nautida ja eesti lastelaul on seda samuti kuhjaga täis. Absurdile rajatud naljand on sageli kahekihiline: pealiskihis sooritatakse pettus vm. kavalusakt, selle vahendiks on valetamine: nt. toimub valetamisvõistlus; või veetakse kihla mitte öelda teisele "Sa valetad!" ning kavalpea võidab kihlveo mitmesuguseid solvavaid valesid rääkides; või seisneb valetamine selles, et öeldakse, et pole aega valetada, kuna rutatakse nt. soola külvama, tuha vastu kalu ostma vmt. Absurdisüeedel endil tavapärast (proloogi, sõlmitust, konflikti arengut ja
Teda süüdistati homoseksualismis. Wilde'i teosed keelati ning ka tema endised sõbrad pöörasid talle selja. Oscar Wilde suri viletsuses Pariisis. Suured teadmised antiikkultuurist, rinreis Ameerikas. Peab loenguid esteetikast ("Mul pole midagi deklareerida peale oma geniaalsuse."). Kirjanikud loovad tundeid. Kunst on kasutu, praktilise väärtuseta. Hindab Tolstoid, Falubert'I, Balzaci, Dostojevskit, ei meeldi naturalism, Zola. Looming: "Kavatsused" ülistada kunsti, läheneb ka absurdile. 1881 kogumik "Luuletusi"- impressionistlikud, romantilise alatooniga. 1877 jutustus "Canterville'I lossi kummitus". Näidendeid: "Leedi Windemere'I lehvik", "Kui tähtis on olla tõsine?", "Ideaalne abielumees". Kunstmuinsjutud "Õnnelik prints ja teised jutustused", "Granaatõuntest maja", "Isekas hiiglane", "Ööbik ja roos". "Dorian Gray portree" on peateos, idee "Sagräännahast". Motiiv hinge kuradile müümine vastutasu eest (igavene noorus).
vaenulik ja võõras koht see maailm on, siis leiab inimene endas igatsuse mõtestatuse järele. Meil pole mõtet loota surmajärgsele elule, peame aru saama, et meile on antud ainult see praegune. See pole siiski elan ainult ühe korra, teen kõike suhtumine, vaid lihtsalt näitab, et peame selles mõttetuses kõik maailma valu enda peale võtma. Ainus väärtus, mida ei saa eitada ilma iseennast kaotamata, on elu. Seetõttu astub inimene iga päev sellele absurdile vastu oma elu ja identiteedi nimel meid hoiab kinni mõte, et mina ei saa hävida ega surra. Kõik see on inimese jaoks mäss, aga saame aru, et me kõik oleme selles ühes mässus annab ühise solidaarsuse, et võitleme kõik selle mõttetuse vastu (siiski ei tee see asja minu jaoks kergemaks). Kui inimene ohverdab end selles mässus väätuste nimel, nagu vabadus ja õiglus, siis inimene ületab ka enda saatuse. Nüüd tuleb uus kangelane
võimule. Sisyphos on mütoloogiline tegelane, kes karistuseks mõisteti allilmas suurt kivimürakat ülesmäge veeretama, see aga alati mäetipult alla veeres. Nii võitleb Camus' inimene absurdi vastu hoolimata sellest, et ta oma eesmärki kunagi ei saavuta. Surm teeb inimese elu mõttetuks. Camus' tegelased võitlevad kurja vastu. Elu mõte saab seisneda ainult vabaduseotsingus. ,,Sisyphose müüdis" rõhutas Camus mässu vajadust, vastust elu kaosele, absurdile ja surmale. Mäss on püsiv sisemise vabaduse otsing, võitlus julmuse ja ebaõigluse vastu. Seda teemat jätkab essee ,,Mässav inimene". 1942. a ilmus romaan ,,Võõras", 1947. a romaan ,,Katk", 1944. a näidend ,,Caligula", 1956. a romaan ,,Langus". 1957. a sai Camus Nobeli kirjandusauhinna. Eksistentsialism ja neorealism tõid sisulise külje taas esiplaanile, hoogustus massikirjanduse levik. Eksistentsialism
annaabi.ee 
