läbipaistmatuks. Vastavalt maitsele lahustatakse vett läbi erilisele absindilusikale asetatud suhkrutüki. Serveerimise rituaalist on saanud peaaegu sama tähtis osa kui joomisest. Absint oli populaarne 19. sajandi lõpu Prantsusmaal, eriti Pariisis. Siis jõi seda suur osa ühiskonnast, sest see oli odavam kui teised joogid. Restoranides sai tund, mil töölt koju tulevad inimesed jõid enne õhtusööki klaasi absinti, nimeks 'heure verte [löör vert] "roheline tund". Absint oli samuti levinud Pariisi kunstnike ja kirjanike hulgas, kes kuritarvitamise ja romantiliste müütide loomisega selle kurikuulsaks tegid. Absint ongi tuntud tänu neile kunstnike ja kirjanike loodud müütidele, mis kujutavad seda psühhoaktiivsena ja hallutsinatsioone tekitavana. 19. sajandi lõpus arvati, et sõltuvus absindist ja absindi tarvitamise kõrvalmõjud, nn.
Kui Vincenti vend Theo lõpuks abiellus, suhtus enamasti ainult prostituutidega suhelnud Vincent tema perekonda nagu enda omasse. Tagantjärele on palju arutletud teemal, kas van Gogh põdes mingit kindlat vaimuhaigust, kust tulenesid tema kohutavad märatsushood. Nõnda hävitas ta mitmeid oma töid ja kord lõikas endal kõrva peast. On täiesti võimalik, et sellised ajutormid olid iseloomult toksikoloogilist laadi. Van Gogh eelistas teistele napsidele absinti, mis hiljem stimuleeriva mõju tõttu keelustati. Tema eluajal uuriti mitmeid mitmikmõrvajuhtumeid, mille üheks ajendiks peeti rohket absindipruukimist. Ühes vennale saadetud kirjas soovitab van Gogh enda avastatud surmkindlat uinumisvõimalust: enne magamaheitmist tuleb padjale tühjendada pudel kamprit. Selline ohjeldamatu stimulaatori ja rahusti kasutamine ei saanud lõppeda jälgi jätmata.
üsna kauge loodusest (tema huvi looduse ja maastiku vastu piirdus hipodroomiga). Kujutas meelsasti Pariisi kohvikuid, varieteesid ning balletti. Just tema noorte ballettitantsijate lummav võlu on toonud talle tohutu kuulsuse. Teda huvitasid keerukate liigutuste tabamine, füüsilise pingutuse ja keha kujutamine. Degas oli virtuooslik joonistaja ja tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Teosed: Klaas absinti (1876), Tantsutund (1873-1876), Tantsijanna lillebuketiga (1878), Lavaproov (1878-1879), Sinised tantsijannad (1898-1899).
käe all. Vabal ajal kopeeris Edouard vanade meistrite Louvres olevaid teoseid. 1853 kuni 1856 külastas ta Saksamaad, Itaaliat ja Madalmaid. Selle aja jooksul sai ta palju mõjutusi Hollandi kusntnikult Frans Halsilt, hispaanlaselt Diego Velazquezilt ja Francisco Jose de Goyalt. 1856 avas 24-aastane Edouard Manet oma stuudio. Tema stiili sel ajal iseloomustavad lahtised pintslitõmbed, detailide lihtsus ja üleminkutoonide vältimine. Võttes omaks praeguse realismi stiili, maalis ta ,,Absinti jooja" (1858-59). Ta maalis kaasajale omaseid teemasid: kerjuseid, lauljaid, mustlasi, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Religioosseid, mütoloogilisi ja ajaloolisi teemasid kasutas ta vähe, kuid siiski valmisid tal "Pilgatud Kristus" ja "Kristus inglitega", mis asuvad praegu Chicago Kunstiinstituudis ja New Yorgi Metropolitani Kunstimuuseumis. 4 ,,Absinti jooja" 5 Manet kunstnikuna
Pariisis nägi van Gogh esimesena impressionistlikku kunsti, teda inspireeris värv ja valgus. Van Goghile hakkas meeldima Jaapani kunst, seega ta hakkas õppima idamaade filosoofiat. Ta unistas sinna reisimisest, kuid Toulouse-Lautrec väitis, et Arles’e küla on sama valgustatud, kui Jaapan. 1888. aasta veebruaris sõitis Gogh Pransusmaale ning kolis „väiksesse kollasesse majasse“. Ta kulutas raha värvile toidu asemel, tarvitas vaid kohvi, leiba ja absinti. Vincenti füüsiline tervis hakkas ka halvemaks minema, on kuuldusi, et ta tarvitas turpetiini ja sõi värvi. Ühel maailil kujutab van Gogh end kõrva lõikamise tõttu sidemetes peaga. Kõrva lõikamise põhjusel on mitu teooriat: krooniline kõrvavalu, riidu minek kauaaegse sõbra Paul Gaughiniga, hirm Thori abiellumisel majanduslikust toetusest ilma jääda. 27. juulil 1890 tulistas van Gogh endale revolvrist rindu. Kuul põrkas vastu roiet ja läbis keha
kinnitas ta, et hülgab ,,subjektiivse luule". Samas kirjas rääkis ta ka enda püüdlustest: ta tahtis saada ,,nägijaks", et saavutada ,,kõikide meelte pikaajalist, tohutut ja kaalutletut korratust" (long, immense et raisonné dérèglement de tous les sens). 10 Üliandekas õpilane Rimbaud ei tahtnud enam lütseumi tagasi minna. Ta põgenes ja jõi absinti. Rimbaud tutvus 1871 luuletaja Paul Verlaine'iga, saatis talle mõned oma luuletused ning asus elama tema majja. Neil kujunes tormiline suhe. Verlaine jättis oma naise maha ja nad asusid elama Londonisse. 1873 jättis Verlaine Rimbaud järsult maha, tahtes naasta oma naise juurde ning otsustades endale kuuli pähe lasta, kui naine teda tagasi ei võta. Ta asus elama ühte Brüsseli hotelli. Rimbaud läks talle järele, olles veendunud, et Verlaine'il ei jätku julgust oma elule lõppu teha
Põhjamaade rahvusromantism on seotud ka Venemaaga. Venelased võtavad palju soomlastelt üle. Nikolai Roerich. Rühmitus Mir Iskustva on seotud juugendliku sümbolismiga ja selle esindaja oli Nikolai, aga tema maalis pigem rahvusromantilisi teoseid. Mäed on tähtsal kohal ja sinine värv on tema lemmik. Mõned maalivad ka selliseid maale, mis kuuluvad sinna sümbolismi hulka. Norrakate Edvard Munch. Hullumaja vahepeal, saab terveks aga hea intensiivsus kaob ära. (Viiraltil sama, lõpetab absinti joomise ära) Tema teemadeks on üksindus, armastuse kadumine, surm ja depresiivsed. Neid ta lahendab ergsate ja säravate värvidega. Psüühilisi elamusi selgitab ta kõver joon, mis seob teda juugendiga. POSTIMPRESSIONISM Nendeks hakkasid nimetama ennast kunstnikud, kes olid alustanud oma tööd impressionistidena ja hiljem selles pettusid. Valisid uue loomingusuuna enda jaoks. See suund on väga erinev, Kõik kunstnikud on hästi erinevad,
vaateid. Luuletab ta salaja ja rohkem sahtlisse. Tegeleb sellega juba kooliajast pelae. 1871. Aastal teatavasti on Pariisi kommuun, kohtuvad Pariisis kaks meest, Verlaine ja Artur Rimbaud. Algabgi teine elu, avastab esiteks, et ta on hoopis seksuaalne sättumus, lahkub oma pere juurest ja koos Rimbaud'iga matkab läbi Euroopa. Suured armastajad, aga ka luules niisugune aeg, et inimesed tarbivad üsna palju kõikvõimalikke drooge, oopiumi, absinti, hasisis, ei mõelda sellegi peale, et ohtlikud. Iseloomult hästi tundeline inimene ja kõige rohkem maailmas kartis üksindust. Klammerdus seetõttu vana elu külge. Rimbaud'iga tekivad kohutavad vastuolud, ükskord juhtus nii, et tüli käigus tulistas Verlain teda, mõisteti vanglasse. Läksid lahku. Katsetab väga mitmel alal: ametnik, õpetaja, lektor. Ükski töö ei paku rahuldust ja on kogu aeg võlgades. Viimased eluaastad on rohkem kõrtsides tegev. Loomingust kõike ei tea keegi
annaabi.ee 
