kaitseprille. Lähedal olevate inimeste kaitseks lendavate metallosakeste eest peab töölauale olema paigaldatud vähemalt 1 m kõrgused kaitsevõrgud või sirmid. · Tolm ja puurmed tuleb töölaualt ära pühkida harjaga. Tolmu ei tohi eemaldada töölaualt suruõhuga ega pühkida metallipuru paljaste kätega. · Töötamisel terituskäiaga tuleb silmade kaitseks kasutada kaitseekraani või kaitseprille. Tuleb jälgida, et toe ja abrasiivketta vahe ei oleks laiem kui 3 mm ning tugi oleks kindlalt kinnitatud. Teritatav detail või käsitööriist tuleb suruda vastu tugialust ja sujuvalt viia vastu abrasiivketast. · Ei tohi parandada auto töötavaid osi ega olla töötava mootoriga auto all. · Töötamisel ventilaatoritiiviku läheduses tuleb arvestada, et see võib ootamatult käivituda ja põhjustada õnnetusjuhtumeid.
alles suruda trellile ning tõsta astmeliselt kiirust. Kui kruvikeeraja hakkab libisema, tuleb trell kohe seisata. Betooni, telliste või kivi puurimisel tuleb kasutada volframkarbiidist tipuga otsikut (kivipuuri) ja lülitada trell löökreziimist töötamisele. Tööriistale ei tohi liiga tugevalt vajutada. Nurklihvija: Nurgalihvmasinad on mõeldud metallide ja kivimite lihvimiseks ning lõikamiseks abrasiivketta kasutamisel. Enne tööle asumist tuleb kontrollida seadme korrasolekut, ketta kinnitust ja kettakaitse olemasolu, mis välistab ketta purunemisel kildude lendumist ja suunab töö käigus eralduvaid sädemeid; samuti tuleb kontrollida, et ketas pöörleks õiges suunas. Töötamisel tuleb kasutada eririietust ja isikukaitsevahendeid (kaitseprillid, tolmustel töödel hingamisteid kaitsvad vahendid, antifoonid ja välistingimustes dielektrilised kindad).
Normaalseks lõikamiseks peavad eelnimetatud abil saadakse sile pind ja pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. mõõtmete suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivteradest, mis on sideainega seotud abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. 47.Treimise erinevad operatsioonid Lihvketaste abrasiivaine (teemant, ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) jms.) mahuline sisaldus on 20...60%
paigaldatud vähemalt 1 m kõrgused kaitsevõrgud või sirmid. 5.26. Tolm ja puurmed tuleb töölaualt ära pühkida harjaga. Tolmu ei tohi eemaldada töölaualt suruõhuga ega pühkida puurmeid paljaste kätega. 5.27. Puurpingil töötamisel tuleb järgida vastavaid ohutusnõudeid. 5.28. Töötamisel terituskäiaga tuleb silmade kaitseks vigastuste eest kasutada kaitseekraani või kaitseprille. Tuleb jälgida, et toe ja abrasiivketta vahe ei oleks laiem kui 3 mm ning tugi oleks kindlalt kinnitatud. Teritatav detail või käsitööriist tuleb suruda vastu tugialust ja sujuvalt viia vastu abrasiivketast. 5.29. Ei tohi parandada auto töötavaid osi ega olla töötava mootoriga auto all. 5.30. Töötamiseks ventilaatoritiiviku läheduses tuleb ajamirihm maha võtta, vältimaks õnnetusjuhtumeid. 5.31. Mitmekesi koos töötamisel tuleb enda tegevus kooskõlastada teistega. 5.32
paigaldatud vähemalt 1 m kõrgused kaitsevõrgud või sirmid. 5.26. Tolm ja puurmed tuleb töölaualt ära pühkida harjaga. Tolmu ei tohi eemaldada töölaualt suruõhuga ega pühkida puurmeid paljaste kätega. 5.27. Puurpingil töötamisel tuleb järgida vastavaid ohutusnõudeid. 5.28. Töötamisel terituskäiaga tuleb silmade kaitseks kasutada kaitseekraani või kaitseprille. Tuleb jälgida, et toe ja abrasiivketta vahe ei oleks laiem kui 3 mm ning tugi oleks kindlalt kinnitatud. Teritatav detail või käsitööriist tuleb suruda vastu tugialust ja sujuvalt viia vastu abrasiivketast. 5.29. Ei tohi parandada auto töötavaid osi ega olla töötava mootoriga auto all. 5.30. Töötamiseks ventilaatoritiiviku läheduses tuleb ajamirihm maha võtta, vältimaks õnnetusjuhtumeid. 5.31. Mitmekesi koos töötamisel tuleb enda tegevus kooskõlastada teistega. 5.32
HS Kõrglegeeritud kiirlõike teras HW Katmata kõvasulam-teras HC Kaetud kõvasulam-teras ST Stelliit DP Polükristalliline teemant (tehisteemant) Terituspingid Terituspingid on ette nähtud mitmesuguste tööriistade teritamiseks abrasiivketastega. Need liigitatakse universaal- ja eripinkideks. Esimestel neist teritatakse igat liiki tööriistu, teistel aga ainult üht kindlat liiki tööriistu. Universaalsete terituspinkide iseärasuseks on asjaolu, et teritatav tööriist võib nihkuda abrasiivketta suhtes kolmes risttasapinnas. Terituspinkidel võib teritada mitmesuguseid tööriistu: hõõritsaid, avardeid, freese, lõiketeri, hambalõiketööriistu jne. Pingid on varustatud ühe, kahe või enama abrasiivkettaga. Näiteks kausskettaga tööriistade tasaste tahkude teritamiseks otspinnaga ja silindrilise lihvkettaga pöördkehade teritamiseks silinderpinnaga. Joonisel 5.1.2.1 a, b on näha lauaterituspingid, mida valmistatakse erinevates modifikatsioonides pöörete
8) Gaasikeevitamne Lihvimine on lõiketöötlusprotsess, kus Gaaskeevitamine on keemilisel reaktsioonil abrasiivlõikuri abil saadakse sile pind ja mõõtmete põhinevate sulakeevitusprotsesside üldnimetus, suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest kus energiaallikana kasutatakse hapniku ja abrasiivteradest, mis on sideainega seotud põlevgaasi segu põlemissoojust. abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel Enimlevinud on hapnik-atsetüleenkeevitus, kus lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. põlevgaasina kasutatakse atsetüleeni (C2H2). Lihvketaste kasutatakse abrasiivlõikureid Atsetüleenileegi temperatuur ulatub kuni 3100 °C. luiskudena, segmentidena, abrasiivlintidena, Veel kasutatakse vesinikku ja looduslikku gaasi, abrasiivpastadena. Lihvkettas on abrasiiviterad
- Raiumisel, neetimisel ja teistel taolistel tö ödel, mil toote kü ljest võ ib lennata metalliosakesi, tuleb kanda prille võ i kasutada mittepurunevate klaasidega maski ja seada ü les kantavad kaitsekilbid, et lä heduses tö ö tajad ja mö ödujad ei saaks traumasid. - Abrasiivkettaga tö ö tamisel ei tohi kaitseekraani ü les tõ sta. Kui ekraani pole, peab kandma kaitseprille. Jä lgida, et abrasiivketta ja alusraua vahe ei oleks rohkem kui 3 mm; kui pilu on ü le 3 mm, katkestada tö ö ja teatada sellest mehaanikule. - Tö ö laudadele ja teistele seadistele tuleb tö ö deldavad tooted paigaldada nii, et oleks vä lditud tö ö ajal nende paigaltnihkumine. - Soone vä ljaraiumist ei tohi alustada keevisõ mbluse tagakü ljelt ja õ mbluse puhastamist enne, kui keevis on tä ielikult jahtunud.
Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Rullumismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumistega. 26 36. Lihvimine Lihvimine on lõiketöötlusprotsess, kus abrasiivlõikuri abil saadakse sile pind ja mõõtmete suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivteradest, mis on sideainega seotud abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. Abrasiivlõikurid valmistatakse enamasti erineva kujuga lihvketastena. Peale lihvketaste kasutatakse abrasiivlõikureid luiskudena, segmentidena, abrasiivlintidena, abrasiivpastadena. Tähtsamateks lihvimismeetoditeks on välisümarlihvimine, siseümarlihvimine ja tasalihvimine. Välisümarlihvimisel töödeldakse pöördkehade välispinda. Lihvimiseks kasutatakse ümarlihvpinki
Teise, rohelisest ränikarbiidist valmistatud abrasiivkettaga teritatakse kermisplaatidega teri. 14 Joon. Terituspink: a üldvaade, b toe paigaldamise skeem; 1 jalg, 2 veepaak, 3 abrasiivketas, 4 spindlikast, 5 kaitseekraan, 6 kettakaitse, 7 reguleeritav tugi, 8 segment, 9 pöördlaud, 10 juhtpult Teritamisel toetatakse treitera reguleeritavale toele 7 (vt.joon.). Seg- mendi 8 ja pöördlaua 9 abil saab reguleerida nii treitera asendit abrasiivketta keskme suhtes kui ka treitera ja ketta tööpinna vahelist nurka. Teriku tipp peab asetsema käia ketta keskme kõrgusel või sellest pisut (mitte üle 10 mm) kõrgemal. Teritamisel (vt.joon.) tuleb tera käiatav pind suruda kergelt vastu ketast ja nihutada edasi-tagasi piki selle tööpinda nii, et ketas kuluks ühtlaselt ja teritatav pind tuleks tasane. Esmalt teritatakse pea- ja abi- tagapinnalt, seejärel esipinnalt. Pea ja abilõikeservade lõikumiskoht faasitakse või ümardatakse.
Normaalseks lõikamiseks peavad eelnimetatud abil saadakse sile pind ja pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. mõõtmete suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivteradest, mis on sideainega seotud abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. 47.Treimise erinevad operatsioonid Lihvketaste abrasiivaine (teemant, ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) jms.) mahuline sisaldus on 20…60%
Sel juhul kasutatakse keermeprofiili saamiseks plastset deformatsiooni, laastu eraldamata. Tööristadeks on keermetusplaatid ja keermerullurid. 17. Lihvimine. Lihvimismeetodid ja lihvpingid. Lihvimine on lõiketöötlusprotsess kus, kasutades abrasiivlõikurit saadakse sile R= 0,0025...1,6 mkm pind ja suur mõõtmete täpsus (5-6 tolerantsjärk). Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivterakesest, mis on seotud sideainega abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel lõikavad terad tooriku pinnalt lkontaktalas massiliselt õhukesi mirkolaaste, seejuures suure kiirusega (1800-3600 m.min). Lihvimisel kasutatakse jahutus-määrdevedelikku (tunduva soojuse eraldumise tõttu). Seega lihvimine on viimistlusoperatsioon suure täpsuse ja pinnasiledusega detailide saamiseks) Meetodid: Välisümarlihvimisel töödeldakse sirgmoodustajaga pöördkehade välispindu. Lihvimiseks kasut. Ümarlihvpinki
dit kopeer- ja rullumismeetodit. Kopeermeetod siivlõikuri abil (sele 2.48) saadakse sile pind ja põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on mõõtmete suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõva- hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel lõigatakse dest abrasiivteradest, mis on sideainega seotud hambad kopeermeetodil ketasmoodulfreesiga või abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel sõrmmoodulfreesiga ühe hambavahe kaupa. lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. Hambafreesimisel kopeermeetodil antakse freesile pöörlev pealiikumine, toorikule sirgjooneline ette- nihkeliikumine (sele 2.45). Hambalõikamiseks kopeermeetodil kasutatakse üldotstarbelisi frees- pinke, näiteks horisontaal- või vertikaalfreespinke. Sele 2.45. Hammaste freesimine kopeermeetodil
annaabi.ee 
